What do you think?
Rate this book
Omajuur
Luulekogu „Omajuur“ loob portree ühest 20. sajandi armastatumast ja lummavamast eesti luuletajast. Koostaja on esitanud luuletused ajalises järjestuses, pidades võimalust mööda silmas ka aastaaegade järgnevust ja meeleolude vaheldumist vastavalt sellele, taustaks Betti Alveri elukäik selle eneseotsingute, kriiside ja murede, rõõmude, õnne ja iluelamuste ning teostest ilmneva müstilise elutundega. Luuletused on jagunenud viide ossa: lahkumine kodust, eneseotsingud; aeg Heiti Talvikuga; aeg pärast Heiti Talvikut ja koos Mart Lepikuga; aeg pärast Mart Lepikut; üksindus, lõppvaatus.
- GenresPoetry
322 pages, Hardcover
First published April 12, 2017
5 people are currently reading
22 people want to read
About the author
Betti Alver
38 books3 followersElisabet Alver sündis raudteelase perekonnas.
1914–1917 õppis ta Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna Tartus.
Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliidid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlvemälestustele.
Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed roopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda".
Betti Alveri hauasammas Raadi kalmistul Tartus
Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane.
1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid.
Tema haud on Tartus Vana-Jaani kalmistul.
1914–1917 õppis ta Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna Tartus.
Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliidid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlvemälestustele.
Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed roopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda".
Betti Alveri hauasammas Raadi kalmistul Tartus
Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane.
1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid.
Tema haud on Tartus Vana-Jaani kalmistul.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 2 of 2 reviews
July 3, 2023
“luulekogust kujunev pilt Alverist põhineb portreel, mille luuletaja ise on soovinud endast maailmale jätta. [...] kogu töö taustaks oli BA elukäik, selle eneseotsingute, kriiside ja murede, rõõmude, õnne- ja iluelamuste ning teosest ilmneva müstilise elutundega.”
koguga on kaasas ka BA märkmed 1988. a-st — eeltöid sõnavõtu jaoks, mis on seni uurijate pilgu eest varju jäänud. BA on neis lähenenud endale ja oma luulele e avatumalt kui kusagil mujal.
mulle teos väga meeldis, alguses jäi küll pooleli, kuid nüüd võtsin kätte ja lugesin lõpuni. teose idee on koostaja lahti seletanud ning ka pisikese analüüsi sinna sekka lisanud, mis aitab BA luulet veelgi paremini mõista. soovitan soojalt, kui on tahtmist BA elukäiku luule kaudu mõista ja muuseas eesti luulet lugeda!
koguga on kaasas ka BA märkmed 1988. a-st — eeltöid sõnavõtu jaoks, mis on seni uurijate pilgu eest varju jäänud. BA on neis lähenenud endale ja oma luulele e avatumalt kui kusagil mujal.
mulle teos väga meeldis, alguses jäi küll pooleli, kuid nüüd võtsin kätte ja lugesin lõpuni. teose idee on koostaja lahti seletanud ning ka pisikese analüüsi sinna sekka lisanud, mis aitab BA luulet veelgi paremini mõista. soovitan soojalt, kui on tahtmist BA elukäiku luule kaudu mõista ja muuseas eesti luulet lugeda!
June 7, 2018
Bettit on alati hea lugeda, aga selles valimikus pole mu lapsepõlvelemmikut Nüpli järvest! Kuidas nii võib?
Displaying 1 - 2 of 2 reviews