Mandala

by Tõnu Õnnepalu

Kui kirjanik kolib Kollasesse majja, leiab ta eest kaks musta kassi. Õieti vastu kirjaniku tahtmist saavad neist tema elu ja üldse inimelu lõbusad peeglid. Nende loo jutustamine viib aina uute lugude juurde, mis põimuvad ja moodustavadki lõpuks “Mandala” mustri. Seal on oma koht nii kassidel kui nende peremehel, aga ka väikesel poisil Joosepil, vana mõisa ammukadunud rahval ning selle uutel asukatel… Kõik nad (vähemalt inimesed, kui ka mitte kassid) on otsinud ja otsivad oma õnne valemit. Mõnikord see tundub ju nii käegakatsutav ja lihtne, just nagu Ladhaki munkade värviline liivajoonis…

Genres: Fiction, Unfinished

244 pages, Hardcover

First published January 1, 2012

About the author

An Estonian author and poet who also writes as Emil Tode and Anton Nigov.

Õnnepalu was born in Tallinn and studied biology at the University of Tartu from 1980 to 1985. He began his writing career as a poet in 1985 and has published three collections of his works. In 1993 he garnered international attention when his novel Piiririik (English translation: "Border State") was published under his pen name 'Emil Tode'. The book was translated into 14 languages and became the most translated Estonian book of the 1990s. That year, he received the annual literary award given by the Baltic Assembly.
Õnnepalu's work often explores topics such as homosexuality, isolation and betrayal.

In 1992, his poem "Inquiétude du Fini" was performed as a choral piece, with notable Estonian composer Erkki-Sven Tüür acting as conductor.

In addition to writing novels, Tõnu Õnnepalu has translated works into Estonian from the French language by such authors as François Mauriac, Charles Baudelaire and Marcel Proust and has written for such English language publications as the Poetry Society. Tõnu Õnnepalu is also a member of the Board of Governors of the Eesti Maaülikool (Estonian University of Life Sciences) in Tartu.

From: https://en.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5...

Reviews

[Sash · Rating 5 out of 5]

Üks kõige üllatavamaid elamusi viimasel ajal. Õrn, soe, armas, kurb, naljakas, terane, teravmeelne ja aus. See raamat nagu voolas minust läbi, aga kiiluvees ei jäänud maha tühjus, vaid imelik õnnetunne. Ja rahutus. Ka kadedus. Ja rõõm, et keegi nii ka oskab.

[Mari-Liis · Rating 5 out of 5]

Privileeg on olla eestlane ja seda raamatut lugeda.

[Helena · Rating 5 out of 5]

Õnneks on olemas Õnnepalu, kes kirjutab. Mis seal muud ikka öelda. On nagu on.

[Katri · Rating 1 out of 5]

Raamat kassidest, kirjanikust, püsimatusest, otsustamatusest, vaimustumisest ja paljust muust, kuid kokkuvõttes suurt ei millestki. Kirjaniku nn mandala on ühtlasi ka tema õnne valem: pidev kirjutamine, kustutamine ja kirjutatu mitteavaldamine, et ära hoida mõttetut iseenda kordamist.

"Kordamine, " lõikas ta kohe õpetavalt vahele, "on kirjutamises halb vaid välises, kaubanduslikus mõttes. Lugeja tahab, et oleks huvitav uudne (milline pettus - aga selle ohvriks me üha langeme!), Kui hakkad korrutama, lähed talle igavaks, ta ei soovita oma sõbrale: et osta, põnev on. Aga kirjutamise sees on kordamine puhas õndsus. Teema lõputute variatsioonidega - mida muud see meie elu siis on?"

[Kristen · Rating 4 out of 5]

Esimest korda lugesin seda raamatut kui see oli just välja tulnud, tookord jäi raamat juba alguses pooleli ja polnud plaani uuesti kätte võtta. Tookord tundus raamat igav, midagi ei juhtunud ja millesti ei saanud aru. Millegipärast hiljuti tundsin, et peaksin uuesti proovima ja mul on nii hea meel, et selline mõte pähe tuli. Nüüd mulle väga meeldis, et raamat kulges rahulikult, polnud meeletut tegevust millega on raske sammu pidada. Lihtsalt sai lugeda ja kaasa mõtiskleda. Tahaksin öelda, et müravaba raamat, lugedes on tunne, et olen koos kirjaniku ja kassidega vaikses maakohas ja püüan liblikaid.

[Triin Medeiros · Rating 3 out of 5]

Ônnepalu peab oskama lugeda. Mina alguses ei osanud, koguaeg ootasin, kuna midagi juhtuma hakkab. Ja tegelikult saab raamat otsa enne kui midagi "juhtub". Ônnepalu raamatus ei juhtu vaid kulgeb. Aga kulgeb helgelt ja puhastavalt, rahustab hinge ja paneb veidi pidurdama, ja elu pisiasju nägema ja hindama.

[Eveli Kaur · Rating 5 out of 5]

Hea ja helge.

[Geret · Rating 3 out of 5]

no ma lugesin nüüd mitu aastat hiljem seda raamatut. midagi kindlasti tuli juurde (tnx janeku seminarid). esmalugemise rõõm kustus veits.

[Sanna-Mari · Rating 3 out of 5]

Hienojakin hetkiä sisältävä, luonnon kiertokulkua ihannoiva romaani, jossa kissojen ja vuodenvaihteluiden kautta koitetaan ymmärtää ihmisyyttä. Toisaalta vahvaa tajunnanvirtaa ja sisäistä pohdintaa. Ihan neljään tähteen ei riitä sekään, että samaistuin Kirjailijan tajuntaan siitä, että ilman kissoja ei olisi elämää. :D

[Indigoaalane · Rating 5 out of 5]

Õige raamat õigel ajal. Tegelikult ei räägi see raamat kassidest. Räägib sellest, et kõik läheb mööda. Ja kõik kordub. Aga nagu me kõik väga hästi teame, kõik eneseabiõpikud peaks olema kasside kirjutatud. Loe rohkem
http://indigoaalane.blogspot.com/2023...

[säde · Rating 2 out of 5]

ma kardan, et ma ei mõistnud seda..
tundub nagu raamat, mida peab lugema vanemana. mõjus kui lasteraamat. sirvisin lõpupoole. aga kirjutasin väga ilusa kirjandi selle põhjal, mille eest loodan 5 saada.. õnnepalu on nii hinnatud kirjanik, et kardan lausa nii halva hinnangu sellele anda :p

[Kuszma · Rating 3 out of 5]

Aki nagyon szereti a macskákat, talán ezt a könyvet is szeretni fogja. És bár félek, hogy fejemre vonom a macskabarátok haragját – nekem ez a könyv nem tetszett. Kérek azonban mindenkit, lehetőleg ne keressen oksági kapcsolatot az első két mondat között, mert nekem nincs bajom a cicusokkal – ami azt illeti, nagyon szeretem nézni őket. Igazából éppen az a bajom velük, amit akkor csinálnak, amikor nem nézem őket, úgymint: kerti közlekedő útvonalak elaknásítása, babakocsi vizelettel történő stigmatizálása, és az általam patronált madarak megevése, vagy ami még rosszabb: meg nem evése, ám azért döglötten az ajtónk előtt hagyása.

Szóval nem a macskákkal van a bajom, hanem azzal, hogy az én ízlésemnek ez a könyv túlságosan kockázatkerülő. Arra tesz kísérletet, hogy kvázi a macskák szemszögéből mutassa be az észt vidéki életet: egy alkotói válságos írót, pár gyereket, csődbe ment tejgazdaságot, ilyesmiket. Nem rossz, kifejezetten hálás vagyok például, hogy nem beszélteti a macsekokat, de igazából nem is jó. Az a baj, hogy írónk mindent belepakol, de semmiben sem mélyül el. Egy kis társadalomkritika, egy kis önirónia, egy kis szerelem, szóval akad itt egy halom klisé egybefőzve, mint a húslevesben. Csak a só hiányzik. Sajnálom, mert többet vártam tőle.

[Kertu Aland · Rating 3 out of 5]

Rahulik jutustus maaelu hääbumisest, kassidest, olemisest, üksindusest.

"Esiteks pole mõis enam ammugi mõis. Maal, nagu öeldud, on nii palju asju, mis pole enam need, mis nad olid ja milleks neid ikka veel hüütakse. Laut pole enam laut, sest seal pole lehmi. Raudteejaam pole enam raudteejaam, sest pole rongi, pole raudteed, pole jaamaülemat ega tema kassi.
Samasugune lugu on endise kauplusega kohe poe kõrval. Pood suleti tegelikult alles paar aastat tagasi, aga juba näeb ta välja, nagu oleks see kõik olnud väga ammu."

[Jevgenia Uusväli · Rating 5 out of 5]

See raamat oli nagu kallistus, tass sooja teed sumedal suveõhtul ja päikesekiired kevadhommikul - hubane ja mõnus.

Ma lugesin seda raamatut kaua, iga õhtu enne magaminekut natuekene. See ei olnud midagi, mida ma korraga oleksin tahtnud läbi lugeda. Nagu head magustoitu proovisin nautida seda väikeste ampsude haaval. Iga kord tundsin, kuidas südamesse tuli rahu ja rõõm.

Väga soovitan seda imelist meistriteost.

[Kati · Rating 5 out of 5]

kahetsen, et pole seda varem läbi lugenud

[Karl Johannes · Rating 4 out of 5]

3.5⭐️

[Anni · Rating 5 out of 5]

Olen täysin lumoutunut Õnnepalun kielestä ja taidosta kuvata paikkojen ja asioiden merkityksiä. Mandalan päähenkilöinä ovat kissat ja vanhat talot. Kerronta on ihanan hidasta, viipyilevää, näennäisen yksinkertaista ja sydämeenkäyvän tarkkaa. Tässä yksi lempikohtani: "Hän kysyi itseltään: mikä se kaupunki on. Murheellista toistoa. Yhä edelleen. Yksi ja sama. Vain pinnallisesti uutta, tavarat ikkunoissa, autot kadulla, ajatukset lehdissä. Kaiken sen on oltava uutta, jotta voisi edes yrittää salailla pakollista pyörimistä yhden ja saman asian ympärillä. Sitä miten ihminen tulee muodikkaassa takissaan, kalliine silmälaseineen, kävelee kaupungin vapaudenaukion yli, astuu itsevarmana suoraan maaliskuun aurinkoon, voittamattomana, absoluuttisesti oikeassa olevanana ja kuolemaansa asti haavoittuvaisena."
Ja entäs tämä: "Todellinen metsä on se mitä ihminen ei ole kaatanut ainakaan sataan vuoteen. Vain siellä voi kuulemma olla rauhassa. Voi istua. Ajatella. Tai pikemminkin ei ajatella."
Tiesittekö, muuten, että kissojen "salainen tehtävä on säästää ihmistä hänen ajatuksiltaan. Ainakin vähän."

[Kristjan · Rating 3 out of 5]

Lihtne lugemine ja meenutas mulle väga oma olemuselt Andrus Kiviräha "Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust." Siin raamatus vaadeldakse ühe alevikogukonna elu eelkõige kasside silmade läbi. Jutukese sees on teine jutuke, kus kasside kõrval teiseks peategelaseks olev Kirjanik (või Aednik või Metsavaht või kes iganes ta vastavalt olukorrale on) oma kasside lugu kehva elu elava üksikema ja laste loo kaudu jutustab. Tasandeid ja liikumist ajateljel on äärmiselt palju ja vahest seepärast võib aeg-ajalt tekkida mõte, et millise karakteri tegemistest sa hetkel loed. Iga lugeja võib raamatust leida enda jaoks erineva mõtte. Minule näiteks imponeerisid väikesaare ja mõisataguse metsa kirjeldused ning nendega seoses arusaamine elu võimalikkusest maal.

[Marion · Rating 4 out of 5]

"Küll aga rääkis ta, et kassid võivad, mine sa tea, kuulda korraga isegi nelja või viit tuult. Tema suutvat eristada kõige rohkem kolme."

[Karin · Rating 4 out of 5]

Teistmoodi lugemiselamus. Selline soe ja pehme nagu augustikuine päike.

[Elisa-Johanna Liiv · Rating 5 out of 5]

Tõnu Õnnepalu "Mandala" tuletas mulle taas meelde, kuidas raamatutel on oma "õige" lugemise aeg. Teisel ringil ent kõnetas hoopis teisiti. Olin valmis.

[Krista · Rating 5 out of 5]

Jällegi väga hästi kirjutatud, kuid Paradiis meeldis rohkem ;)

[Sillerdis · Rating 3 out of 5]

keerleb, pöörleb.

[Anni · Rating 4 out of 5]

Raamat rääkis põhiliselt kirjaniku elust maal koos tema juurde elama asunud kahe kassiga. Mina, kes ma olen varasemalt üritanud lugeda Õnnepalu raamatut "Valede kataloog/Inglise aed", sain väga positiivse üllatuse osaliseks, kuna ei pannudki peale teist lehekülge teost käest, vaid lugesin täitsa lõpuni ära. Tore ja mõnus lugemine oli. Kassidest lugeda oli kuidagi kodune ja armas ja mõnus. Sellele aitas kaasa ka meie-kirjaviis, mis tekitas ühtse mulje. Tõsi, iga lehekülje läbi saamine läks kuidagi eriti pikalt ja seetõttu võttis raamatu läbi saamine ka üsna palju aega, aga sellegipoolest soovitan kõigile mõnusaks talveõhtuseks lugemiseks.

[Reti · Rating 2 out of 5]

Oeh, ma arvan, et see on minu enda viga, et ma sellist raamatut pärast ''Puhastust'' lugesin. Ma lootsin leida Eesti Murakamit, aga ei. Ma tegelikult tahtsin ''Pariisi'' lugeda (mida ma kindlasti ka teen), aga ei saanud kahjuks. See siin oli nii aeglane ja lapsemeelne (cmon, miks me nii palju neist kassidest heietame (võib-olla see on jälle minu arvates häiriv, kuna ''Cats'' scarred me for life)), et ma praktiliselt surin igavusse. Mitte midagi ei juhtunud. Ma saan aru, mida Õnnepalu öelda tahtis, aga selle sõnumi edastamiseks on ka teisi, palju loomingulisemaid ning huvitavamaid viise. Ühesõnaga, ma olen väga pettunud.

[Loona · Rating 5 out of 5]

Süvendas minu hiljuti tekkinud plaani (kolida linnast ära) kindlust ja pakilisust. Ning tuletas meelde, kui tohutult igatsen kodus kasse. Meenub ema (umbkaudne) tsitaat peale kassidest dokumentaalfilmi "Kedi" vaatamist kinosaalist lahkudes: "Kassiinimesed juba teavad seda, mis seal öeldi." Kokkuvõttena tahaks kohe kirjutada, et on soe raamat, kuid tegelikult on ikka palju rohkemat, kui ainult soe.

[Eeva · Rating 4 out of 5]

Täydellinen kirja hyggeilyyn - tarina syleilee sinut raukeaksi villahuovan tavoin. Mikä on elämän merkitys tai merkityksellinen elämä, mistä osasista se koostuu, ja mitä meistä jää jäljelle kun elämänkaari on tullut tiensä päähän? Tätä mietiskelee anti-kirjailija Viron maaseudun rauhassa, mutta historian havinassa. Pääosassa ovat kuitenkin kissat - nuo jokaisen kotifilosofin parhaat ystävät.

[Sirkkis · Rating 3 out of 5]

Hieman sekava juttu - tai lukija oli sekavassa mielentilassa. En oikein päässyt juoneen mukaan. Hyvää olivat kissat sekä kirjailijan elämänfilosofia.

[Anu Reinsalu · Rating 2 out of 5]

Ilmselt polnud ma õiges meeleseisundis aga no lihtsalt nii igav oli. Võib-olla kunagi proovin uuesti.

[Tiia Muotkavaara · Rating 3 out of 5]

Mandalassa ei tapahtunut juuri mitään, ja silti siinä tapahtui kovin paljon. Tämä oli semmoinen filosofinen onnentavoittelu-kirja, tavallaan tosi tylsä, mut silti ihana lukea. Voi kissoja.