kõhklen hinnet panemast, sest luulet on nagunii raske hinnata ja see on veel selline... tüvitekst, mis tuleb oma tausta ja taagaga.
aga kui ma ausalt ütlen, siis: need Liivi ja Sanga tekstid ei kõnetanud hetkel absoluutselt ja mitu korda leidsin end mõttelt, et kui midagi sellist loeks aastal 2023 instagramist, siis ilmselt pööritaks silmi, et enteriluule ja et milleks see ja et vat alles vanasti osati kirjutada, aga need tänapäeva noored, ohjah! (järelsõnast muidugi lugesin, et neile öeldi nii ka ilmumisajal. vot, kuidas on minust saanud... seitsmekümnendate konservatiivne vanainimene?)
Jüri Üdi on mujalt nii tuttav, et see lihtsalt ei loe. (samas muidugi meeldib.) ja ainus selline tore ja huvitav lugemine oligi siin hoopis Johnny B, seda küll nautisin (ja polnud vist enne lugenud ka, vähemalt ei mäleta). kui hindeid üldse paneks, siis igaühele eraldi, aga las see jääb seekord siis üldse.
Seistes õhtus, mil ootad tüdrukut, keda armastad, keda hellitaksid ja kallistaksid, keda hoiaksid ja kes sellele kõigele vaatamata ikkagi tulema- ta jääb, - seistes nii keset kurba õhtut, näed sa
end äkki ühe kohvise laua taga, keset suitsuseid nägusid, avad sa siis oma huuled kollasele konja- kiklaasile, vaatad julgelt näkku tüdrukule, kes is- tub teisel pool lauda, ja leiad sa äkki nii palju
armastust isegi tolle tüdruku ripsmevärvis, korjad sa oma silmadesse ja südamessegi värve te- ma ripsmeilt, puna tema huulilt, oled sa äkki õn- nelik, nii et neelanud on sind õhtu, mil jäi tule-
mata see, keda ootasid, sa sirutad oma käed tüdru- kule teisel pool lauda suure armastuse ja igavese truuduse märgiks, mis küll võib olla mööduv, müüdav ja mahapestavgi, ent ikkagi vajud sa kõrvuni kon-
jakiklaasi, suudeldes tolle võõra tüdruku varbaot- si, kes sulle kirelõõmas sosistab, et polegi olemas õhtut sellist, mil jääb tulemata see, keda ootad. --- 15 AASTAT TAGASI (Jüri Üdi)
ta tundis ennast kodus sääl majas number 5 5 korrust oli majal ja vigurikarniis ta oli toas ja köögis ja soe sääl oli tal see oli tema kodu ja rõdu akna all kuid maja pleekis väljast ja pragunes ka seest kuni tulid mehed et võtta rõdu eest ikka rõduuksed avanesid siis kui ta üles ärkas hommikul kell 5 rõdule ta astus hommikul kell 6 tänavalt ta leiti munakivi suus
See on huvitav kombo autoritest. Joel Sanga tekstid mulle hullult meeldivad, Toomas Liiv on kuidagi vastukarva, välja arvatud "Olemisest nööpauguna", mida ma olen juba aastakümneid pidanud üheks parimaks luuletuseks, mis iial kirjutatud. Ülejäänud jäävad kuhugi nende kahe vahele - Üdi pigem sobib ja Isotamm pigem mitte.
Ilmselgelt ma olin kuulnud v lugenud peaaegu kõiki JÜdi tekste, mis selles kogumikus on, aga täiesti mööda läinud kõigist teistest. Tähendab, ma teadsin küll juba keskkoolis Isotammest, aga ei lugenud teda, ja küllap olen ka teiste sellide nimesid kuulnud, aga tegin nüüd nende kirjutatuga esmatutvust. Hea kogumik, kõik autorid toetavad teineteist huvitavatel viisidel, omal ajal oli kindlasti vapustavam kui praegu, aga tugev on siiani.
kes kurat see ytles et elu on praht ja inimesed sead
too asi pole hoopiski nii
vaid statistika andmetel tean et ainult iga kolmas neist on valmis mind petma iga neljas maha myyma iga seitsmes paljaks varastama iga kymnes mu naist yle lööma iga kahekümne kuues mind lihtsalt tapma neljakymne kaheksas poolahviks ja orjaks kuulutama saja kaheksas mind sadistlikult tapma kahesaja kuuekymne teine aatomilõõsas kypsetama ning viiesaja kymnes minu maailma tolmuks muutma
korrad kui lugemine liigutab, õrn ja peen kui närv on sõna selles kogumikus. närv, mida hoitakse leegi kohal. ilus ja võimas. on eriline lugeda just seda vana kollast LR eksemplari. kallis raamat!