Brüssel on meie uus Moskva, mis siis, et vanast pealinnast väiksem ja kõvasti kaugemal. Vladimir Võssotski asemel kuulatakse siin Jacques Breli ja Punase väljaku sõjaväeparaade asendavad streikivate põllumeeste traktorirongkäigud. Brüsselis elavad kõrvuti klanitud kodanlased, käratsevad moslemid, laisa sammuga neegrid, alalhoidlikud asiaadid, ropu suuga poolakad, maalähedased flaamid ja suurlinlikud prantsuse keele kõnelejad. Klaasist kontorihoonete ja hallist kivist elumajaridade vahel keeb kultuurielu, mida tasakaalustab töine olelusvõitlus.
Minu viis aastat uues Moskvas möödus paukuva gaasikatla kõrval magades, lahtise autoga Brüsseli-alustes tunnelisoolikates kihutades, Põhja-Belgia ainsas metsas marjul käies, kolumblaste kõrtsis ussiga maitsestatud napse neelates ning metsikute kirjanike ja ületsiviliseeritud eurokraatidega sinasõprust juues. Kõik see annab kokku satiirilise reisiraamatu, kus komöödia põimub melodraamaga ja poliitiline ebakorrektsus siira inimarmastusega.
Vahur Afanasjev (1979) has become a bestselling fiction author in Estonia with his award winning novel "Serafima and Bogdan" (published in Estonian and Russian). Afanasjev has published 4 novels, 6 poetry books, 2 short story collections, and travel book.
Awards
Elise Rosalie Aun Literary Prize 2018.
Estonian Cultural Endowment’s Award for Prose 2018 (Kirjanduse sihtkapitali proosaauhind), for the novel Serafima and Bogdan
Viru Literature Prize (Virumaa kirjandusauhind) 2018, for the novel Serafima and Bogdan
First Prize, Estonian Novel Competition 2017, issued by Estonian Writers’ Union, for the novel Serafima and Bogdan
Estonian Cultural Endowment’s Award for Poetry 2016 (Kirjanduse sihtkapitali luuleauhind), for the poetry book Snail from Tünsamäe
Go Travel Travelogue Award 2012 for My Brussels
The Writer of Estonia 2010 (Eesti Kirjanik 2010), awarded by Juhan Liivi Selts (Juhan Liiv Society)
Honors
Honorary Citizen of Peipsiääre parish (with a badge of honor)
Poetry Kandiline maailm (Square World) 2000
Kaantega viin (Wrapped Vodka or Folded Vienna or I Take with Covers) 2004
Katedraal Emajões (Cathedral in Mother River) 2006
Eesti vaarao (Estonian Pharaoh) 2013
Kuidas peab elama (How Should We Live) 2014
Tünsamäe tigu (Snail from Tünsamäe) 2015
Hõbehundi laulud (Songs of a Silver Wolf) 2020
Novels Kastraat Ontariost (A Castrato from Ontario) 2005
Kosmos (Cosmos) 2008 in Estonian, 2013 in Bulgarian (Космос)
Serafima ja Bogdan (Serafima and Bogdan) an epic novel published 2017 in Estonian, 2019 in Russian
Õitsengu äärel (On the Brink of Bloom), 2020
Other Prose Kanepi kirik (Ganja Church or The Church of Kanepi Village) 2002 (a book of short stories)
Kaadrid otsustavad (Shots Decide) 2007 (a comedy book)
Arvustuste põhjal jäi mulje, et tegu on millegi tõeliselt niruga, aga minu meelest nii see küll ei ole. Täiesti keskmine raamat sellest, kudas kodanik X elas kohas Y.
Ei saa salata, et autoril sulg jookseb aga ise küsimus on see, et kuhu suunas see jookseb. Brüsselist midagi teada sai, kuid rohkem autori enda elust ja suhtumisest ning suures osas ka laiskusest. Ja kuigi sinna-tänna olid peidetud mingid pärlid ja huvitavalt kirja pandud laused, siis kokkuvõtvalt ütleks raamatu kohta üht: labane.
Fragmentaarne. Suvaline. Ma saan liiga palju teada VA eraelust ja sõpradest. Aga Brüsselist ei teki kahjuks mingit muljet.
"Minu" sarja läbiv häda on toimetamine. Selle puudumine. On amatöör-autor, kes elab huvitavat elu huvitavas kohas. Kes suudab kirjutada lõigu või peatüki ägedat teksti. Aga see ei ole veel raamat! Autorit tuleks aidata, tema peatükid raamatuks liimida. Siin - ja mujal - on see tegemata jäänud. Tulemuseks hinne - koolipoisi kolm.
Üleüldiselt ei saa autoritele panna pahaks, et teosed neid ennast peegeldavad - eriti kui raamatu keskmeks ongi inimese enda kogemused asukohamaal. Küll aga panid käesolevas teoses iga kümnenda sõnana pillutud homofoobsed ja rassistlikud slurid rõõmustama, et mõnevõrra on aeg ikkagi edasi läinud. Ei kujuta ette, et praegune kasvav kirjanikepõlvkond end niimoodi enam väljendaks. Õnneks. Kui raamat oleks rohkem kujutanud päris seikasid ning vähem autori peas olevad väiklaselt diskrimineerivaid mõtteid, oleks ka lugemine enam-vähem meeldiv olnud.
Minu meelest väga hästi kirjutatud. Sümpaatne on läbiv ja eluterve eneseiroonia ja üldse iroonia. paljud kohad raamatus on ikka väga koomilised ja ajasid südamest naerma, nii nagu ka Krister Kivi "Eesti maja" lugedes. paljuski on need raamatud võrreldavad.Imestama panid madalad hinded Goodreads'i teiste lugejate poolt, aga vbl loeb ka tuju millega lugema asuda, väga tõsiselt kindlasti antud raamatut võtta ei saa, kuid minu jaoks oli kindlasti väga meeldiv lugemiselamus.
Afanasjev oskab kirjutada ja tekst on ehe, st sellest ei ole veel välja kärbitud kõike poliitkorrektsesse uude ilma mittesobivat. Raamat on mõnevõrra kaootiline siiski ja hüppab ühelt teemalt teisele nii kiiresti, et minul oli raskusi järje pidamisega. Brüsselist nullindate teisel poolel sai pildi siiski ette, Afanasjevist endast sai päris hea pildi. Võltsi neoliberaalse fassaadmaailma mõningane togimine ei tee Afanasjevist siiski mässajat. Ta kirjutab rahumeeli, kuidas ta süsteemi ära kasutas ja selle hüvesid nautis. Samas nii elus kui raamatus ta sisimas ei austa seda. Ja see teeb ta sümpaatseks.
Võtsin raamatu lugeda, sest tahtsin Vahur Afanasjevi elust rohkem teada saada. Sain. Autor elas aastail 2005 - 2010 Brüsselis, alguses "haagisena", mis tähendas euroametniku töötu abikaasa staatust, hiljem ka ise euroametnikuna töötades. Raamat on pilguheit Brüsseli linna elu-olusse ja euroametnike elulaadi. Tänaseks päevaks on osa infost tõenäoliselt veidi aegunud, raamat ilmus 2011, kuid see ei sega, sest raamat on huvitav ja hästi kirjutatud lugemine.
Alustasin raamatu lugemist, kuna soovisin rohkem Vahurist teada saada - seda eesmärki täitis raamat suurepäraselt ja minu jaoks oli see ka seetõttu huvitav raamat. Küll aga kuna autor ka ise Brüsselist just vaimustunud ei olnud, siis jäi ka see Brüsseli-osa raamatus kindlasti autori enda elu tahaplaanile.
See oli väga hea raamat. Teejuht nii Brüsselis kui ka Afanasjevi selleaegses elus. Autor kirjutas kõigest lausa raputavalt ausalt. Üks peatükk tundus selline, et ega ta seda vormides vast kõige kainem olnud.
Raamat, mille lugemiseks pidin end pidevalt sundima... Ilmselgelt ei mäleta ma sellest teosest paari päeva pärast midagi muud peale kohutava sõnakasutuse ning kui laisk kirjanik iga asja suhtes on. E-raamatus ei avanenud mõned peatükid ning esimest korda elus olen rahul, et neid lugeda ei saanud. Totaalne ajaraisk.
Tõttöeldes ei kõla "läbikukkunud euroametnik" just eriti põnevalt - vaimusilmas kujutad ju ikka ette mingi elurongist maha jäänud poliitiku painavat teksti sellest, kuidas kõik on nii halb. Muidugi raamat päris selline ei olnud ning mul on hea meel, et ma sain Brüsselist/Belgiast päris palju teada, mis siis ,et ma midagi enam ei mäleta.