Kuigi inimene ja planeet Maa näivad universumi tohutute mõõtmetega võrreldes vaid tühised tolmukübemekesed, võib inimteadvusel siiski olla oluline roll universumi struktuuris. Mitmete füüsika fundamentaalkonstantide ja neist moodustatud suuruste arvväärtused näivad olevat täpselt häälestatud sellisteks, mis lubavad inimese eksistentsi.
Lõuna-Aafrikas sündinud filosoof Errol E. Harris (1908–2009) käsitleb seda 20. saj. teisel poolel formuleeritud kosmoloogilist antroopsusprintsiipi eelkõige holistliku filosoofia vaatekohast. Universum peab olema tervik, mis on struktureeritud vormide skaalasse, milles iga järgmine aste sisaldab eelmist, aga ka ületab seda. Füüsikalise maailma suhtelisele lihtsusele järgneb keemiline tase, selle järel bioloogiline nii organismide kui elukooslustena, selle rea loomuliku jätkuna tuleb ka inimteadvus, mis universumit peegeldab. Ja tervik on täiuslikult lõpule viidud siis, kui ta sisaldab ka inimteadvusest kõrgemat jõudu kui universaalse korra printsiibi kehastust.
Harrise väitel kinnitab 20. saj. loodusteadus, eriti relatiivsusteooria ja kvantfüüsika veenvalt, et universum peab sisaldama vaatlejat ning nii on täiesti loomulik, et füüsika konstandid ja seadused seda lubavad.
"Filosoof Errol Harris on raamatus „Universum ja inimene“, mille Leedjärv on tõlkinud eesti keelde (2015), arendanud holistlikku maailmavaadet. Leedjärv on nõus: „Universum on terviklik ja lõpule viidud siis, kui seal leidub vaatleja ehk inimteadvus. Kuid lõplikult täiuslik saab olla vaid Universum, mis universaalse korra printsiibina sisaldab Jumalat – Jumalat, kes ei ole lihtsalt Universumi käivitaja, vaid kõikjale ulatuv ülim Vaim. Valik on teie: kas olla üliväikeste tõenäosuste juhuslik produkt lõpmatus multiversumis või sihipäraselt loodud teadlik vaatleja Universumis. Mina valiksin teise variandi“ (lk 324).
Harris ütleb: „Sel lõppjäreldusel on harukordne eelis, et Jumala abiks võtmine ei ole meie teadmatuse kattevari, vaid loogiline järeldus meie teadmiste loomusest ja universumi struktuurist, mille on leidnud empiiriline teadus.“"