Tüürimehe ja kaptenina töötanud Lembit Uustulndi teine romaan, mis märgiti ära 2001.aasta romaanivõistlusel. Nagu autor ise on öelnud, on see raamat eelkõige merest või täpsemini inimestest ja merest. Merel ilmnevad tihtipeale inimeste iseloomu kõige äärmuslikumad küljed ning leidub ka selles raamatus põnevaid olukordi , konflikte, armastust ja inimeste võitlust iseendaga, mis võib mõnikord olla raskemgi kui võitlus stiihiaga.
Oli tõesti hea - seda märkis juba lugeja pisut niiske silm viimaseid lehekülgi lugedes. Seiklust ja merd oli vähemalt sama palju kui "Seiklusjutud maalt ja merelt" kümnes köites kokku. Kohati tundus lugejale küll kirjaniku klahvidel olevat vaid must ja valge värv, aga lõpuks tundus, et sellised rasvases kirjas kirjeldused tasusid ikkagi ära. Olles nüüd pea järjest lugenud autori kolme üllitist, tabab lugeja ära, et mitmed sündmused korduvad erinevate tegelaste tegevustes - see pisut häiris.
Väga hea ja realistlik lugu merest ja inimestest, kes merel leiba teenivad. Very well written and realistic story about the sea and the people who make their living working on the sea.