Ahvid ja solidaarsus

by Maarja Kangro

“Väikesed rahvad on karmid.” • “Kui sa kohe magama ei jää, lähed annad end homme politseile fašistina üles. Selliste inimestega nagu sina ei ole võimalik selline ühiskond, nagu sina seda näha tahaksid.” • Sest kui see on kunst, siis on see minu jaoks.. Kelle jaoks siis veel. • Lõpuks olid nad jõudnud arusaamisele,et mõlemale meeldiks kõige rohkem olla David Bowie. • Aknast avaneval räämas maastikul kakerdas mööda pikk, kõhn ja – nagu nii mõnelegi vaatajale näis – kolmejalgne inimkuju. • Haprad, õrnad ja tundlikud eesti luuletajad, ma ei andnud teid ära.

191 pages, Hardcover

First published January 1, 2010

Reviews

[hella]

maiuspala. “stipendiaat” ja “48 tundi” viisid keele veel eriliselt alla!!!

[Joonas]

jääb uskuma küll et lood
tõukuvad omaelu
loo
lisusest

eluline aga mitte ka päevik

tahaks uskuda et päevakajaline ka
aastate pärast

[Jane]

Kuna seda raamatut loevad enamasti eestlased, kirjutan siia eesti keeles. :)

Mäletan, et kui seda raamatut poole aasta eest lugesin, olin sellest tõsiselt vaimustunud. Nüüd tahaks uuesti lugeda, kuid kahjuks laenutasin tollal raamatu raamatukogust ja isiklikku pole (veel) soetanud.

Kangro novellid, mis on autobiograafilise alatooniga, on kirjutatud ladusalt ning nende lugemine läheb kiiresti. Üks novellidest - Suhkur - on üleval ka Loomingu veebiraamatukogus, kus ma seda ka esimest korda lugesin. Esimesel korral ei osanud sellest midagi eriti arvata, kuid teistkordsel lugemisel, kui teadsin ka pisut autori tagatausta, oskasin ka paremini järeldusi teha. Ja üldse on tegu toredate novellidega.

Soovitan soojalt!

[Susanna]

"autobiograafia pole õige ilukirjandus"

[Mikk Kard]

Maitsekalt võimendatud päevik

[Gautsho]

Heakskiit.