What do you think?
Rate this book
Lembitu Kuuse kuld
Kuuskümmend seitse lugu sisaldavad lähedaste, sõprade, töökaaslaste, spordikuulsuste ja spordiga seotud inimeste mälestusi väljapaistvast spordireporterist, kellest sai legend juba eluajal. Lugudest moodustub tervikpilt kuldaväärt mehest, kelle edastatud emotsioonid kasvatasid üles terve põlvkonna spordisõpru.
Seni avaldamata elulooliste seikade ning lustakate meenutuste kõrval, leiab raamatust arutlusi Eesti spordi eilsest ning tänasest päevast.
Raamatu leheküljed on laetud ehedatest tunnetest ning inimlikku suurust avavatest mõtetest, mis veenavad aususe ja vahetu siirusega.
Lembitu vääris kulda!
Seni avaldamata elulooliste seikade ning lustakate meenutuste kõrval, leiab raamatust arutlusi Eesti spordi eilsest ning tänasest päevast.
Raamatu leheküljed on laetud ehedatest tunnetest ning inimlikku suurust avavatest mõtetest, mis veenavad aususe ja vahetu siirusega.
Lembitu vääris kulda!
464 pages, Hardcover
Published November 28, 2022
2 people are currently reading
10 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 5 of 5 reviews
January 9, 2023
Mitte ainult juba praegu aasta üks parimaid lugemiselamusi (võin seda sama väita ka aasta lõpus kindlasti) vaid ka üks parimaid lugemiselamusi mis mul elu jooksul olnud. Raske oli käest panna. Vahepeal vaatasin mis netis huvitavat olnud, aga juba 5 minuti pärast lugesin raamatut edasi.
Pole kunagi spordiinimene olnud, aga kasvasin minagi üles vaadates spordivõistlusi ja kuulates Lembitu Kuuset. Elasin meie omadele suusatamises kaasas ja nägin olümpiavõite.
Palju erinevaid inimesi räägivad oma mälestustest seoses legendiga, aga on asju mis korduvad palju ja see on hea. Inimene kellel polnud erinevaid külgi nagu tänapäeval eriti kombeks, et ühel hetkel ollakse toetav ja arvestatav, järgmisel hetkel kirutakse ja tehakse maha.
Lembitut iseloomustab väga hästi hoolivus spordi JA sportlaste vastu. Isegi kui sportlasel alal hästi ei läinud, oli Lembitu ikka positiivne.
Ka selles raamatus mitmed sportlased ja ka teised kiruvad tänapäeva spordireportereid (ja asja eest). Oleme ju kõik näinud artikleid kus räägitakse Eesti suusatamise mustast olevikust/tulevikust. Meie kui tavainimesed oleme süüdi, et nii palju negatiivseid artikleid on (ja mitte ainult suusatamisest). Inimesed kipuvad rohkem lugema negatiivse varjundiga lugusid ning eriti rumalad inimesed jäävad neid ka uskuma. On neid kes ei taipa kui palju tegelikult on pastakast imetud jutte, mis absull tõele ei vasta. Mida edasi raamatut lugesin seda rohkem pahameelt tekkis tänaste reporterite vastu (mitte, et kõik materdajad oleks või siiski on? Pole vaadanud kes negatiivseid artikleid aina treiavad, kas üks ja sama isik või on neid rohkem, pigem teine variant).
Lembitu Kuuse oli eriline ja ainulaadne. Teist temasugust ei tule!Pole teist sellist kes toetaks sportlasi ka rasketel aegadel. Ta tõi ikka nii mitmeid erinevaid alasid Eestis suuremale pildile.
Kõige emotsionaalsemaks muutusin kui lugesin Heli Kuuse (abikaasa) ja Hele Everause (arst) peatükke. Pisarad tikkusid silma. Uskumatult tugev mees ja kuni lõpuni positiivne ning naeratav.
Võib vast väita, et see raamat on omamoodi eneseabiraamat. Leidsin end mõttelt, et tahan olla parem inimene. Mõnele võib see naeruväärselt kõlada, aga mida rohkem lugesin Lembitust ja tema positiivsust ning sõbralikkust/toetavast hoiakust seda rohkem ma tundsin, et tahaks tema moodi rohkem olla. Tuleb muuta enda mõttemaailma/hoiakut.
Olen äärmiselt kergelt ärrituv inimene (eriti viimastel aastatel) ja kriitika on kerge tulema (ükskõik kas tööelus, eraelus või lihtsalt uudiseid lugedes või sotsiaalmeedias skrollides).
Nagu automaatne reaktsioon millegile, kohe pööritan silma ja tekib automaatselt negatiivne mõte. Pean sellisest asjast lahti saama. Samas niipalju on taipu, et ei kuku selliseid mõtteid kohe kirja panema twitteris/facebookis nagu enamik teevad.
Inimesed kipuvad oma nina teiste asjadesse toppima. Leitakse, et kui inimene on tuntud, siis on õigust neid kritiseerida (materdame sportlasi kui koheselt medalit ei saa või kui artistil juhtub olema kehv esitus või näitleja pole tavalisel tasemel). Kõigil on halbu päevi.
Lembitu Kuuse oli ja on eeskuju paljudele.
Pole kunagi spordiinimene olnud, aga kasvasin minagi üles vaadates spordivõistlusi ja kuulates Lembitu Kuuset. Elasin meie omadele suusatamises kaasas ja nägin olümpiavõite.
Palju erinevaid inimesi räägivad oma mälestustest seoses legendiga, aga on asju mis korduvad palju ja see on hea. Inimene kellel polnud erinevaid külgi nagu tänapäeval eriti kombeks, et ühel hetkel ollakse toetav ja arvestatav, järgmisel hetkel kirutakse ja tehakse maha.
Lembitut iseloomustab väga hästi hoolivus spordi JA sportlaste vastu. Isegi kui sportlasel alal hästi ei läinud, oli Lembitu ikka positiivne.
Ka selles raamatus mitmed sportlased ja ka teised kiruvad tänapäeva spordireportereid (ja asja eest). Oleme ju kõik näinud artikleid kus räägitakse Eesti suusatamise mustast olevikust/tulevikust. Meie kui tavainimesed oleme süüdi, et nii palju negatiivseid artikleid on (ja mitte ainult suusatamisest). Inimesed kipuvad rohkem lugema negatiivse varjundiga lugusid ning eriti rumalad inimesed jäävad neid ka uskuma. On neid kes ei taipa kui palju tegelikult on pastakast imetud jutte, mis absull tõele ei vasta. Mida edasi raamatut lugesin seda rohkem pahameelt tekkis tänaste reporterite vastu (mitte, et kõik materdajad oleks või siiski on? Pole vaadanud kes negatiivseid artikleid aina treiavad, kas üks ja sama isik või on neid rohkem, pigem teine variant).
Lembitu Kuuse oli eriline ja ainulaadne. Teist temasugust ei tule!Pole teist sellist kes toetaks sportlasi ka rasketel aegadel. Ta tõi ikka nii mitmeid erinevaid alasid Eestis suuremale pildile.
Kõige emotsionaalsemaks muutusin kui lugesin Heli Kuuse (abikaasa) ja Hele Everause (arst) peatükke. Pisarad tikkusid silma. Uskumatult tugev mees ja kuni lõpuni positiivne ning naeratav.
Võib vast väita, et see raamat on omamoodi eneseabiraamat. Leidsin end mõttelt, et tahan olla parem inimene. Mõnele võib see naeruväärselt kõlada, aga mida rohkem lugesin Lembitust ja tema positiivsust ning sõbralikkust/toetavast hoiakust seda rohkem ma tundsin, et tahaks tema moodi rohkem olla. Tuleb muuta enda mõttemaailma/hoiakut.
Olen äärmiselt kergelt ärrituv inimene (eriti viimastel aastatel) ja kriitika on kerge tulema (ükskõik kas tööelus, eraelus või lihtsalt uudiseid lugedes või sotsiaalmeedias skrollides).
Nagu automaatne reaktsioon millegile, kohe pööritan silma ja tekib automaatselt negatiivne mõte. Pean sellisest asjast lahti saama. Samas niipalju on taipu, et ei kuku selliseid mõtteid kohe kirja panema twitteris/facebookis nagu enamik teevad.
Inimesed kipuvad oma nina teiste asjadesse toppima. Leitakse, et kui inimene on tuntud, siis on õigust neid kritiseerida (materdame sportlasi kui koheselt medalit ei saa või kui artistil juhtub olema kehv esitus või näitleja pole tavalisel tasemel). Kõigil on halbu päevi.
Lembitu Kuuse oli ja on eeskuju paljudele.
February 1, 2023
Lembitu oli ikka super vana - seda kinnitavad selles raamatus mitmed oma ala tipud spordist, telest ja mujalt. Avastasin lugedes ka enda jaoks, et ta süstis minusse spordipisiku AK spordiuudiste kaudu!
Kuid raamatu struktuur ei kukkunud tegijatel kõige paremini välja - jaguneb mõnekümneks paarileheküljeliseks esseeks, kus Lempsi tuttavad kordavad enamasti juba varasemates peatükkides öeldud. Raamatu lõpuni lugemiseks peab olema entusiast. Ootasin ja soovisin lugeda rohkem autobiograafiatele iseloomulikku ajatelje peal jooksvat elulugu. Sellise teose kokkupanek nõuaks muidugi rohkem vaeva.
Samas üllatasid eriti positiivselt õpitud tarkusterad elu ja saavutusspordi kohta. Näiteks kuidas neljamehe aerupaadis peab sportlaste omavahelises läbikäimises parasjagu pinget olema - väga südamlik punt medalit ei võida. Või kuidas ratsanikud võtavad enne võistlust 50g konjakit, muidu hobune tunneb nende närvilisust. See teos on justkui spordientsüklopeedia, kust saab ratsutamise, aerutamise, (eriti) suusatamise jpm alade nüansside kohta õppida. Täpselt nii nagu tegi Lembitu äärmiselt põhjalikult enne igat oma ülekannet.
Kuid raamatu struktuur ei kukkunud tegijatel kõige paremini välja - jaguneb mõnekümneks paarileheküljeliseks esseeks, kus Lempsi tuttavad kordavad enamasti juba varasemates peatükkides öeldud. Raamatu lõpuni lugemiseks peab olema entusiast. Ootasin ja soovisin lugeda rohkem autobiograafiatele iseloomulikku ajatelje peal jooksvat elulugu. Sellise teose kokkupanek nõuaks muidugi rohkem vaeva.
Samas üllatasid eriti positiivselt õpitud tarkusterad elu ja saavutusspordi kohta. Näiteks kuidas neljamehe aerupaadis peab sportlaste omavahelises läbikäimises parasjagu pinget olema - väga südamlik punt medalit ei võida. Või kuidas ratsanikud võtavad enne võistlust 50g konjakit, muidu hobune tunneb nende närvilisust. See teos on justkui spordientsüklopeedia, kust saab ratsutamise, aerutamise, (eriti) suusatamise jpm alade nüansside kohta õppida. Täpselt nii nagu tegi Lembitu äärmiselt põhjalikult enne igat oma ülekannet.
September 10, 2025
Mnjah, ülesehituselt võinuks raamat olla kompaktsem ja loogilisem. Kui ligi 70 inimest meenutab sama inimest, kipuvad mõtted paratamatult korduma (seenesõber, matemaatik, spordimetroloogia, Heli, "Oh, mida ta küll oleks Eesti suurima suusafännina Seefeldist mõelnud?").
Paar tsitaati, mis mulle kuidagi meeldisid:
1. "Küllap ta tajus, et olen sel alal roheline. Sain vaevalt hakata esimesele küsimusele vastama, kui ta mind katkestas ning soovitas mikrofoni mitte ära süüa, sest tegemist polevat jäätisega."
2. "Kord, kui teemaks tõusis sportlik käitumine, jõudis Lempa järeldusele, et võistelda käimises on sama mis selgitada, kes suudab valjemini sositada."
3. "Tema repertuaarist puudus totter küsimus: "Noh, mis tunne on?""
4. "Ülikoolis õpetas Lembitu matemaatilist statistikat, mida lõuapoolikud hakkasid kutsuma sadistikaks."
Lisaks meenutustele Lembitust, võtsid intervjueeritavad sageli sõna (loe: valutasid südant) ka sporditeemadel laiemalt. Ausalt öeldes oli seda ääretult muserdav lugeda ("Tahame seda või mitte, kuid tuleb tunnistada, et ilus, helge, väärt saavutusi tunnustav ja sportlasi mõistev aeg loojus koos Lembitu Kuusega. Õnneks kestab paljude jaoks mälestus, millest jõudu ammutada."), sest üldine foon oli nii m a s e n d a v ("parimad ajad" on jäädavalt seljataha jäänud; tänane sport on lodev ja allakäigutrepil; noored ei viitsi, vaid tahavad ainult telefonis istuda; muru oli vanasti rohelisem ja taevas sinisem jne jne).
Maailm muutub, trendidki koos sellega. Paratamatu ju. Aga see nüüd-on-lõplikult-pekkis hoiak ei vii mitte kuskile. Lemps muidugi selline ei olnud. Ta oli paduentusiast.
Paar tsitaati, mis mulle kuidagi meeldisid:
1. "Küllap ta tajus, et olen sel alal roheline. Sain vaevalt hakata esimesele küsimusele vastama, kui ta mind katkestas ning soovitas mikrofoni mitte ära süüa, sest tegemist polevat jäätisega."
2. "Kord, kui teemaks tõusis sportlik käitumine, jõudis Lempa järeldusele, et võistelda käimises on sama mis selgitada, kes suudab valjemini sositada."
3. "Tema repertuaarist puudus totter küsimus: "Noh, mis tunne on?""
4. "Ülikoolis õpetas Lembitu matemaatilist statistikat, mida lõuapoolikud hakkasid kutsuma sadistikaks."
Lisaks meenutustele Lembitust, võtsid intervjueeritavad sageli sõna (loe: valutasid südant) ka sporditeemadel laiemalt. Ausalt öeldes oli seda ääretult muserdav lugeda ("Tahame seda või mitte, kuid tuleb tunnistada, et ilus, helge, väärt saavutusi tunnustav ja sportlasi mõistev aeg loojus koos Lembitu Kuusega. Õnneks kestab paljude jaoks mälestus, millest jõudu ammutada."), sest üldine foon oli nii m a s e n d a v ("parimad ajad" on jäädavalt seljataha jäänud; tänane sport on lodev ja allakäigutrepil; noored ei viitsi, vaid tahavad ainult telefonis istuda; muru oli vanasti rohelisem ja taevas sinisem jne jne).
Maailm muutub, trendidki koos sellega. Paratamatu ju. Aga see nüüd-on-lõplikult-pekkis hoiak ei vii mitte kuskile. Lemps muidugi selline ei olnud. Ta oli paduentusiast.
August 9, 2023
See raamat tapab. Mahu ja massiga. Lugeja. Ja kangelase ka. Veel üks kord. Seened, sport, matemaatika, Heli ja sport (järjekord on suvaline). Impressiivne lineup kõnelejatest, aga mõnel läheb ikka lappama. Kas mõned leheküljed päris elulugu, kasvõi lõppu, lisada oleks olnud ületamatu piin? Või ka veidi pikem - mõned kümned leheküljed veidigi narratiivsemat teksti? Mõned pudinad siiski sai - paar mälumängu fakti, soovitused seenemarinaadiks (aitäh Makarov).
September 18, 2023
Kuna kuulun nende tugitoolisportlaste sekka, kes Lembitu Kuuse hääle une pealt ära tunnevad, siis oli iseenesestmõistetav, et ka temast kirjutatud raamatu läbi lugesin. Kas just päris läbi...mõne koha ikka sirvisin, sest liiga kordamiseks läks. Kui ligi 70 inimest paneb kirja oma mõtted ühest inimesest, siis kattuvust ilmselgeslt päris palju...Seened, ennastsalgav töö, matemaatika, keeruline iseloom, haigusega võitlemine jne...Eks need märksõnad jäidki kajama.
This entire review has been hidden because of spoilers.
Displaying 1 - 5 of 5 reviews