What do you think?
Rate this book
Milena ja armastuse kirjad
Praha, 1916. Noor Milena on iseteadlik ja seiklushimuline tüdruk. Koos sõbrannadega veedab ta meelsasti aega kohvikutes, kirjandusrahva boheemlikus seltskonnas. Seal kohtab ta salapärast autorit Franz Kafkat. Ehkki kumbki seda veel ei tunnista, on esimesest pilgust selge, et neid ühendab midagi enamat kui kirjandus. Isa karmil nõudmisel on Milena aga sunnitud kodumaalt lahkuma. Ta abiellub kirjanduskriitiku Ernst Pollakiga ja asub koos temaga Viini elama, kuid abielu kisub kiiva ja Milena võitleb argimuredega. Üksinduses ja vaesuses, eemal perest ja sõpradest, kirjutab ta Franz Kafkale, et paluda talt luba mõnd tema teksti tšehhi keelde tõlkida. Kirjavahetusest võrsub armastus hingesugulaste vahel …
Lugu emantsipeerunud naisest ja ajakirjanikust, kes suutis trotsida oma ajastu paineid.
Stephanie Schuster (snd 1967) õppis graafilist disaini ja illustreeris aastaid teiste autorite raamatuid, enne kui ise kirjutama hakkas. Tegutsedes nüüd ühtaegu kirjaniku, maalikunstniku ja illustraatorina, on ta oma kirjutamisviisi iseloomustamiseks öelnud, et ta mõtleb piltides, vaadates tulevast lugu kõigepealt vaimusilmas nagu filmi ning püüdes seda kõigi meeltega läbi tunnetada – alles seejärel jõuab raamat paberile.
Lugu emantsipeerunud naisest ja ajakirjanikust, kes suutis trotsida oma ajastu paineid.
Stephanie Schuster (snd 1967) õppis graafilist disaini ja illustreeris aastaid teiste autorite raamatuid, enne kui ise kirjutama hakkas. Tegutsedes nüüd ühtaegu kirjaniku, maalikunstniku ja illustraatorina, on ta oma kirjutamisviisi iseloomustamiseks öelnud, et ta mõtleb piltides, vaadates tulevast lugu kõigepealt vaimusilmas nagu filmi ning püüdes seda kõigi meeltega läbi tunnetada – alles seejärel jõuab raamat paberile.
280 pages, Hardcover
Published January 1, 2022
14 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 3 of 3 reviews
February 9, 2022
Õiendame alustuseks kohe ühe asja ära: see ei ole kiriromaan, kuigi pealkirjast võiks ehk seda välja lugeda. Aga see on üks kena romaan, mille kirjutamisel oluliseks allikaks on kirjad küll olnud. Täpsemalt Franz Kafka kirjad Milena Jesenskále (need on eesti keeles ilmunud LR-is 1996. aastal), vastassuunas liikunud kirjad ei ole vist säilinud. Ma usun, et Kafka isiku ja loomingu mõistmiseks peakski pigem neid LR-is ilmunud kirju endid lugema. See siinne lugu on siiski rohkem Milena lugu.
Mis ei tee seda siiski vähem põnevaks, sest Milena ei olnud lihtsalt eelmise sajandi algusotsa malbe ja ontlik tšehhitar, vaid omas ajas mässumeelne ja hakkaja noor tütarlaps, kes julgelt liikus kirjandusringkondades, kust ka esimese abikaasa leidis. Esmalt võitles selle armastuse eest, minnes vastuollu oma isaga (oli laudanumi tarvitamist, julget kleidimoodi, meesinimese enda juurde smugeldamist jms). Õnn pidi tema ja Ernst Pollaki õuele jõudma Viinis, kus liiderlik abikaas siiski võrdlemisi ruttu uusi mängukanne asus hankima. Milena ei jäänud käed rüpes norutama, vaid leidis tööd ja teenistust, ajapikku õnnestus tal end üles töötada ajakirjaniku ja tõlkijana. Ja kuigi Kafkaga oli ta ühte seltskonda sattunud põgusalt ka Tšehhis, siis just tõlkijatöö viis nad hiljem uuesti kokku. Kui Kafka (looming) sinu lemmikute hulka ei kuulu, siis ära muretse, see on siiski kergem ajaviiteromaan, kus ei hakata Kafka veidrusi ja veel veidramat loomingut analüüsima, ikka romantika ja hulljulge naine on teemaks, eks ole :) Kurja küll, ma isegi närisin vahepeal küüsi, et kas armastajad saavad ikka kokku või läheb kõik sohu. Ja kas Ernst, va sitik, saab tõepoolest Milena uuesti käpa peale.
Kõnealune raamat võiks sulle meeldida ka sellisel juhul, kui armastad ajasturomaane, sest aastate 1916-1926 argisest elust puistab autor lugejale ohtralt detaile. On aimata põhjalikku kodutööd, mida tahetakse lugejaga igati jagada. Ma ütleks, et see oli võrdlemisi põnev.
Mõnus ja kerge lugemine. Kohati ajas muidugi ka naerma, eriti kui meenus eelmine lektüür, Kangro "Õismäe ajamasin", kus samuti mehi maha murti. Mu meelest see Milena rabas neid mõnda meest, kes ta ellu antud olid, kohati sama brutaalselt.
Mis ei tee seda siiski vähem põnevaks, sest Milena ei olnud lihtsalt eelmise sajandi algusotsa malbe ja ontlik tšehhitar, vaid omas ajas mässumeelne ja hakkaja noor tütarlaps, kes julgelt liikus kirjandusringkondades, kust ka esimese abikaasa leidis. Esmalt võitles selle armastuse eest, minnes vastuollu oma isaga (oli laudanumi tarvitamist, julget kleidimoodi, meesinimese enda juurde smugeldamist jms). Õnn pidi tema ja Ernst Pollaki õuele jõudma Viinis, kus liiderlik abikaas siiski võrdlemisi ruttu uusi mängukanne asus hankima. Milena ei jäänud käed rüpes norutama, vaid leidis tööd ja teenistust, ajapikku õnnestus tal end üles töötada ajakirjaniku ja tõlkijana. Ja kuigi Kafkaga oli ta ühte seltskonda sattunud põgusalt ka Tšehhis, siis just tõlkijatöö viis nad hiljem uuesti kokku. Kui Kafka (looming) sinu lemmikute hulka ei kuulu, siis ära muretse, see on siiski kergem ajaviiteromaan, kus ei hakata Kafka veidrusi ja veel veidramat loomingut analüüsima, ikka romantika ja hulljulge naine on teemaks, eks ole :) Kurja küll, ma isegi närisin vahepeal küüsi, et kas armastajad saavad ikka kokku või läheb kõik sohu. Ja kas Ernst, va sitik, saab tõepoolest Milena uuesti käpa peale.
Kõnealune raamat võiks sulle meeldida ka sellisel juhul, kui armastad ajasturomaane, sest aastate 1916-1926 argisest elust puistab autor lugejale ohtralt detaile. On aimata põhjalikku kodutööd, mida tahetakse lugejaga igati jagada. Ma ütleks, et see oli võrdlemisi põnev.
Mõnus ja kerge lugemine. Kohati ajas muidugi ka naerma, eriti kui meenus eelmine lektüür, Kangro "Õismäe ajamasin", kus samuti mehi maha murti. Mu meelest see Milena rabas neid mõnda meest, kes ta ellu antud olid, kohati sama brutaalselt.
March 12, 2022
Ma olen ikka hull ahvipärdik küll (no ahvi aastal ikkagi sündinud nii, et vabandan välja) :)
Mae Lender kiitis ja mina siis muidugi kohe pidin laenutama ja ka lugema, aga õigesti tegin, nii meeldis mullesee raamat. Õnneks Mae oli juba lahkelt selgeks teinud, et tegemist on ajasturomaaniga ning mitte kiriromaaniga (ma nimelt kiriromaane ei fänna eriti).
Kafka ise tundub mulle paras tegelinski. Usun, et ta oli enda peas loonud paralleelmaailma, sest tema käitumine ja olek ning kirjad päris maised ei olnud. Osaliselt võis see olla tingitud sellest, et haiguse tõttu tundus suurelt unistamine võimatu ja parem oli reaalsuse raskuste kõrvale luua mingi muu maailm.
2020. aastal ilmus kogumik Kafka armastuskirjadest (1912-1917) Felice Bauerile, kellega ta oli kaks korda kihlatud (korra katkes küll kihlus tänu Felice sõbratari Gretele). Teise kihluse katkemise põhjuseks on toodud tuberkuloosi diagnoos.
1920. aastal algas Kafkal kirjavahetus tshehhitar Milena Jesenskága (kes toona oli veel paberite järgi abielus Ernst Pollakiga). Ja kuigi Felice oli naine, kellega ta justkui kaks korda kihlus ja Milenaga polnud ta kordagi kihlatud ja nad isegi ei arutanud ametlikult kooselu võimalust, vaid puudutasid seda läbi lillede ning unelevalt. Siis just tema suhet Milenaga on peetud sajandi ilusamaks armulooks. Tõenäoliselt Milena oli tõesti ainus naine, kes suutis mõista Kafka loomingu geniaalsust (ning tõlkis ju tema teosed) kui andis ka andeks Kafka kiiksuga käitumised neil harvadel kordadel kui nad reaalselt kohtuda said.
Loomingu raamatukogu raames on 1996. aastal ilmunud "Kirjad Milenale" ehk kes tahab lugeda tema täpset kirjavahetust Milena, siis ka see võimalus on olemas.
Muidugi mõista saab aimu kirjadest ka Schusteri raamatust, aga jah see ajaviiteromaan keskendub rohkem Milena elule nii enne kui pärast Kafkat. Tuues lugejani ülevaatliku pildi sellest iseteadlikust naisest, kes suutis murda end vabaks domineerivate meeste maailmas ja hakkas tööle ajakirjanikuna ning andis suure panuse võitluses demokraatia ja inimõiguste eest.
Hästi südamlik ja samas ajalooliselt huvitav ning kaasahaarav teos.
Mae Lender kiitis ja mina siis muidugi kohe pidin laenutama ja ka lugema, aga õigesti tegin, nii meeldis mullesee raamat. Õnneks Mae oli juba lahkelt selgeks teinud, et tegemist on ajasturomaaniga ning mitte kiriromaaniga (ma nimelt kiriromaane ei fänna eriti).
Kafka ise tundub mulle paras tegelinski. Usun, et ta oli enda peas loonud paralleelmaailma, sest tema käitumine ja olek ning kirjad päris maised ei olnud. Osaliselt võis see olla tingitud sellest, et haiguse tõttu tundus suurelt unistamine võimatu ja parem oli reaalsuse raskuste kõrvale luua mingi muu maailm.
2020. aastal ilmus kogumik Kafka armastuskirjadest (1912-1917) Felice Bauerile, kellega ta oli kaks korda kihlatud (korra katkes küll kihlus tänu Felice sõbratari Gretele). Teise kihluse katkemise põhjuseks on toodud tuberkuloosi diagnoos.
1920. aastal algas Kafkal kirjavahetus tshehhitar Milena Jesenskága (kes toona oli veel paberite järgi abielus Ernst Pollakiga). Ja kuigi Felice oli naine, kellega ta justkui kaks korda kihlus ja Milenaga polnud ta kordagi kihlatud ja nad isegi ei arutanud ametlikult kooselu võimalust, vaid puudutasid seda läbi lillede ning unelevalt. Siis just tema suhet Milenaga on peetud sajandi ilusamaks armulooks. Tõenäoliselt Milena oli tõesti ainus naine, kes suutis mõista Kafka loomingu geniaalsust (ning tõlkis ju tema teosed) kui andis ka andeks Kafka kiiksuga käitumised neil harvadel kordadel kui nad reaalselt kohtuda said.
Loomingu raamatukogu raames on 1996. aastal ilmunud "Kirjad Milenale" ehk kes tahab lugeda tema täpset kirjavahetust Milena, siis ka see võimalus on olemas.
Muidugi mõista saab aimu kirjadest ka Schusteri raamatust, aga jah see ajaviiteromaan keskendub rohkem Milena elule nii enne kui pärast Kafkat. Tuues lugejani ülevaatliku pildi sellest iseteadlikust naisest, kes suutis murda end vabaks domineerivate meeste maailmas ja hakkas tööle ajakirjanikuna ning andis suure panuse võitluses demokraatia ja inimõiguste eest.
Hästi südamlik ja samas ajalooliselt huvitav ning kaasahaarav teos.
July 31, 2023
Varraku uue kujundusega ajaviiteromaani sarjast järjekordne kuulsa ja särava naise lugu. Või kui nüüd aus olla, siis Milena tegi ilmselt tuntuks ennekõike kirjavahetus ja seotus Kafkaga. Säilinud on küll vaid ühe osapoole kirjad ja ilukirjanduslikule teosele iseloomulikult tundub, et autor on lähteainesega üsna vabalt ümber käinud. Kuid lugu on huvitav, jutustades 20. sajandi alguse naiste emantsipeerumiskatsetest.
Displaying 1 - 3 of 3 reviews