Ühel lumisel jõuluõhtul avastab Aramilda Tengelpung midagi kohutavat – ta näib olevat ainus inimene, kes pole kunagi midagi jõuludest kuulnud! Sellest hetkest alates on Aramilda peas ainult üks mõte ja mõttes vaid üks soov – saada jõulude kohta KÕIK teada ja pidada KÕIGE jõulumad jõulud üldse! Sama ihkab ka Teistmoodi Mööblipood. See aga tähendab, et ees on ootamas kõige kummalisemad jõulud üldse! Teistmoodi Mööblipoest lekib jõule ning ringi liiguvad veidrad olendid. Kui julged, siis loe, sest Teistmoodi Mööblipood ja Aramilda võivad ka Sinu jõule alatiseks muuta!
Mis ajas ja ruumis rändavast vanakraamikauplusest edaspidi saab, loe raamatutest „Kastani 57“ ja „Nähtamatu tüdruk“
I was born and I currently live in a small Eastern-Europe country - Estonia. A big part of me is Estonia's magical nature that still keeps old fairy tales alive and people that are stubborn, innovative, and creative - all thanks to rather difficult history. I grew up with a lot of books. Some of them were rare and expensive, so my parents prohibited me to touch them (also, just in case, to even look at them for very long), making sure I was curious and completely hooked on books from a very early age.
The base of my education is languages - which is more or less a given if one's native language is spoken by only about a million people. I have always been somewhat fascinated by beliefs, mythology, magic, and superstitions, so I chose to learn science at the university. If you think about it - it is the closest thing to actual (working) magic available to us in these days.
It was going to be physics or chemistry. Given the change again, I would choose astrophysics, but back then I was a petrified language class girl, and I took my chances with chemistry. After all, chemistry is kind of like cooking, is it not?
I spent about 10 years at the university (studies and R&D) and I was darn close to Ph.D. in theoretical chemistry, but the Universe had other plans.
Today I am raising kids, working on and off in the fields that are someway connected to either education, R&D, or communications, and writing on my spear time.
I have published 4 children's/young adult, fantasy books and I have ideas for many more.
Ma olen alati armastanud jõulu- ja talveteemalisi raamatuid. Eks selle juured peitu eelkõige "Trollitalves" ja ka jutukeses, kus muumid jõulude aegu üles aetakse (pealkirjaks on sellel vist "Kuusk"). Talve võlumaailma ja imelise jõuluaja avastamisest on alati südant soojendav lugeda. Eriti veel ise lund ja jõule oodates.
Kui unistele ja natuke pahuratele muumidele tehti jõulude tähtsus lõpuks selgeks teiste Muumioru elanike poolt, siis mitmest "Teistmoodi Mööblipoe" raamatust juba meile tuttavaks saanud Aramildale on tema esimeste jõulude tähistamisel abiks päkapikk Tomte, kelle Aramilda detsembri alguses oma poest kinni püüab.
Tomte teeb Aramildale (kes pole kunagi enne jõuludest midagi kuulnud) ja lugejale jõulude tõelise olemuse ning sinna juurde kuuluvad (kummalised) kombed ikka väga põhjalikult selgeks. Raamatu lõpuks oled koos Aramildaga läbinud otsekui kursuse "Jõulude ABC". Autor mainib järelsõnas, et loo sisse põimitud rohked jõule puudutavad teabetekstid võib lugeja ka vahele jätta, kuid isiklikult sain neist nõnda palju põnevat teada, et selle aasta perekondlikul jõuluõhtul võin nii mitmegi "põneva faktiga" särada. Kuid näiteks väiksematele pereliikmetele raamatut ette lugedes jätaksin need vast tõesti kõrvale ning keskenduks ainult Aramilda ja Tomte seiklustele.
Kui sa pole varem Aramilda ja tema mööblipoega kokku puutunud, siis on "Aramilda esimesed jõulud" tegelikult suurepärane hetk, kus selle esmapilgul natuke torris vanaprouaga tutvust teha. Nimelt on kronoloogiliselt tegemist (hetkel) sarja esimese raamatuga (näiteks saame teada, kuid Piru ja Aramilda kohtusid), kuigi ilmumise järjekorras juba kolmas. Kuid selliste asjadega pole mõtet oma peakest liigselt vaevata (need "võluväel" ajas ja ruumis liikuvad mööblipoed ongi natuke erilised). Parem hoia silmad lahti, sest Teistsugune Mööblipood võib juba homme olla sinu kodutänaval. Seda võimalust ei tohi kasutamata jätta!
Nalja saab siin ehk õige pisut vähem kui (ilmumise mõttes) eelmistes / (ajalises mõttes) järgnevates raamatutes. Samas on raamat ikkagi kirjutatud lustlikult ning hea fantaasia ja detailitunnetusega. Olin esialgu pisut skeptiline informatiivsete vahetekstide osas, et kas need mitte loo kulgemist ei lõhu. Aga ei, üldsegi mitte, jõulukommete päritolu tutvustavad lõigud on nii hästi integreeritud, et nad mitte üksnes et ei sega, vaid sobivad hästi tervikusse. Vahele jätta ma neid ka ei soovita, kuigi tõepoolest, nii peaaegu saab küll. Samas, näiteks Islandi jõulupoistest mina küll kuulnud polnud, nii et selgitavat teksti vahele jättes, oleks ehk olnud raskem aru saada, mis kamp see niisugune oli. Igatahes tore lugemine isegi juhul, kui te jõule ei armasta (nagu mina).
Täiesti suurepärane jõulukas. Kolmest ilmunust parim. Päris mitmed naljakad leiud igapäevaste asjade ja nähtuste kirjeldamiseks. Vahetekstid on alati natuke hirmutavad, kuid seekord oli värin asjatu. Sulasid sujuvalt teksti ja sain targemaks küll.
Idee oli hea. Ja lõppsõna nunnu. Aga veits käis Aramilda mulle pinda, sest minu jaoks on väga oluline osa jõuludest, kingid, mis teevad päriselt rõõmu ja teistele kinkimine, mis tähendab ka midagi, söögid, mida igal õhtul ei saa jne, see, et raha ei ole piiramatult. Ja Aramildal selgelt on. Tal pole mitte mingit probleemi osta korraga 33 või umbes nii jõulukalendrit, sealjuures väga kalleid, toiduaineid, mida "ah, läks nässu" retseptide alla ükskõik kui palju kulutada, maksta kinni trollipoiste piima-rüüsteretk toidupoes jne. Ja ausalt öelda ütleb minu praktiline loomus, et kui jõuludelt ära võtta "nappuse kõrval saab vahel laristada" ja "muudkui hakkliha, riis ja lillkapsas, aga jõulude puhul teeme lõhet, soolamandleid ja beebispinatisalatit kõrvitsatshatniga, piparkookidest rääkimata", "ma ei osta uusi shampoone ja dushigeele, sest äkki keegi kingib need mulle!" jne, jääbki alles tobe ja ebamäärane püha absurdsete traditsioonidega. Milleks jõulud, kui nagunii on kõike kogu aeg küll? See raamat ei andnud mulle mingit head vastust, vaid rõhutaski, et jap, absurd.
väga hea. hariv ja meelelahutuslik, kuigi need jõulufaktid läksid kohati liiga faktirohkeks (kui palju aastaarve!) ja nalja sai justkui tiba vähem, kui teistes mööblipoe-lugudes. aga ikka sai ka. ja nagu ikka, oli naljade sees peidus rohkem kui terake (vahel kurvavõitu) tõde.
järgmisel aastal panen endale ka kuuse otsa hoopis ämbliku!
Armilda jõululugu oli eelnevatest raamatutest veidi teistmoodi, kuidagi tõsisem. Võibolla tulenes sellest, et päkapikk Tompte oli üks jõuludele tõeliselt pühendunud ja asjalik sell, krutskid tema töömeetodite alla ei käinud. Eriti kui võrrelda eelnevatest raamatutest tuttava Kuradi Kuradiga, siis Tompte oli kuidagi tagasihoidlik. Või oli põhjus see, et teksti oli pikitud päris palju fakte ja ajalugu, mis oli huvitav ja hariv, kuid lugu ise läks sellevõrra aeglasemalt edasi.
Teos keskendub põhiliselt jõuludele, erinevatele traditsioonidele, uskumustele. Ja jõulud ei ole ainult rõõmus ootus, väga paljudele võib see olla ka tormamise, ülekülluse, üksilduse või depressiooni aeg. Ka Armilda jõulud ei olnud ühekülgsed, kogeda sai ka jõulude kaasneda võivaid varjukülgi.
Kõige rohkem nalja pakkus mulle Testmoodi Mööblipoe elavnemine ja jõuluelevusega kaasaminemine. Kuidas ta pingutas, et jõulum välja näha ja Armilda soove täita.
Kui alustada Teistmoodi mööbipoe sarja lugemist, siis tasukski alustada Armilda jõuludest ja sealt edasi läheb aina põnevamaks.
Ma teadsin, et see on hea raamat, aga et see kohe nii äge on, tuli küll üllatusena :D Hea, et mõned Eva Roosi raamatud on koduses riiulis veel ootamas :) Aramilda on üks ütlemata äge tegelane. Mulle täiega meeldib tema lapsemeelsus ja samas asjalikkus. No selline kihvt kuju kohe. Ja tema jõuluvõhiklikkus oli ka armas. Ning muidugi ootamatu oli poe isepäine käitumine ja korraldada kõik need jõuluelukad Aramildat külastama. Sain ka ise tohutult palju taustinfot jõulude ja tähtpäevade ja tegalaste kohta. Näiteks Krampus on viimasel ajal mitmest kohast läbi käinud ning huvitav oli teada saada, kes ja mis ta on. Kahju, et toomapäeva ei olnud käsitletud. Või siis oli nii põgusalt, et mul jäi kuidagi märkamata. Kui veidi kriitikat teha, siis jõulupoiste osa läks kuidagi venima, kuigi oli ilusti ära selgitatud, et nad tulevadki ühe kaupa, aga see tõmbas kuidagi kogu tähelepanu ära. Kokkuvõttes üliäge lugemine ja mõnel järgmisel aastal plaanin lastele ka ette lugeda. Seekord ei raatsinud, tahtsin ise kiiremini lugeda :D
Mõned katked raamatust: Päkapikud ilmuvad välja kõige süngemal ja pimedamal ajal, kui neid vajatakse kõige enam. Nad toovad väikeseid kinke, et külvata südamlikkust ja oskust rõõmustada pisikeste asjade üle. Päkapikud kehastavad lahkust, mis ei küsi midagi ega oota tunnustust. Lk 65.
Kole palju jälgimist ja kontrollimist ja pead-hea-olemist näis nende jõuludega kaasas käivat. Kas see oli kõik selle väga vana pimeduse pärast, mis päkapiku seletust mööda seal kusagil jõulude kõige alumises kihis luuras? Lk 128
"Mis te soovite?" uuris Aramilda tõredalt, sest ta oli parasjagu lugemisega ametis. Loo sisse, tähekronksude ja trükimusta vahele ronimine nõuab keskendumist. Kui sealt jälle välja pugeda, pole kunagi kindel, et just täpselt selle õige koha peale tagasi satud. Öeldakse, et samasse jõkke ei saa kaks korda astuda. Raamatutega on vahel samamoodi. Lk 146
"Tead," ütles päkapikk lõpuks ja seekord oli ta kurb: "Kui inimesed jõulude ajal peksa saavad, siis pigem teiste inimeste käest. Ja kahjuks saavad siin aidata ka pigem ainult teised inimesed. Kui nad võtavad vaevaks märgata ja vahele segada." Lk 180
Advendiküünaldel on kindel värv ja nimed. I, II ja III advendil süüdatakse järgemööda purpurpunane (või sinine) Ettekuulutuse, Petlemma ja Karjase küünal. IV advendil põleb roosa (või punane) Ingli küünal. Küünlad asetatakse nelinurkselt (näiteks pärja sisse), keskele aga paigutatakse suurem valge Kristuse küünal, mis süüdatakse jõululaupäeval. Lk 183.
Võrreldes teiste Teistmoodi mööblipoe lugudega on see kindlasti palju... kuivem? on lihtsalt vähem nalja ja huumorit, palju rohkem igasuguseid fakte ning huvitavaid infokilde. Jutti lugedes hakkaski see natuke häirima, sest ootasin samasugust naljade ja vigursõnade ülevoolu nagu eelmistest raamatutest. Ütleks, et see lugu sobib palju paremini jupikaupa lugemiseks - täpselt sinna jõulude eelsesse perioodi!
Teistmoodi "Teistmoodi mööblipood", aga ikka hea! Lugu ja teadmisteteri kordamööda ning segiläbi, mõnusalt üksteise vahele põimunud. Loed ja kõkutad ning kurvastad kaasa, kui tõsisemad kohad. Soovitan soojalt, eriti enne jõule!