"Kuidas leida taas iseennast, kui isa on pere hüljanud, parim sõber ära kolinud ja ema vajub aina sügavamale masendusse? Timmo saab oma muresid kurta üksnes koerale. Kuid öösiti rändab ta unenägudes vapra sõdalasena mööda maad, vööl mõõk ja põues pistoda.
Timmo teab, et isegi siis, kui oled vaid väike poiss ja su vastas on tuldpurskav lohe, ei jää mõnikord üle muud, kui astuda võitlusse."
Timmo isa otsustab minna teise naise juurde elama. See mõjub aga halvavalt Timmo emale. Kuigi Timmo püüab olla tugev ja ema toetada, murdub lõpuks temagi. Südamlik raamat vanemate lahutusega toimetulemisest. Soovitan!
"Haav ei kasva kinni enne, kui on teinud valu, nõudnud tähelepanu." Nii tohutu suure hingega raamat! Ma usun, et sellest raamatust on lapsele päriselt abi, kui ta ise või tema lähedased on sügavas masenduses. Pealkirja järgi võiks arvata, et tegu on poistele mõeldud raamatuga, aga see sobib absoluutselt kõigile. Võib ka psühholoogia riiulile panna. Väga tänuväärt raamat, kus on tõesti hinge sügavamate soppideni kaevutud. Aitäh!
Imeilus jutt, kuigi siukest probleemide kahurväge poleks vaja olnudki. Ka ilma depressioonita oleks iga üksik neist käitumistest põhjendatud ja mõistetav olnud. Lugu lahutusest, kasvamisest, vapper olemisest ning valust üle saamisest.
Väga armas ja südamlik raamat kaotusest ja edasiminekust. Lõpp tundus veidi liiga happy-end, aga me peame ju ometi muinasjuttudesse uskuma, muidu võib elu vahel tõesti liiga masendavaks minna. Kujundus ja illustratsioonid on samuti kiitust väärt.