Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel

by Tõnu Tannberg

Dissertatsiooni suureks plussiks tuleks lugeda võrdlevat ülevaadet sõjalise komplekteerimissüsteemi kujunemisest Prantsusmaal, Preisimaal ja Venemaal. Selle taustal saavad selgeks nii vastavad «mängureeglid» kui ka põhjused, miks pärisorjuslikul Venemaal oli vaja maamiilitsat.
Ajaloodoktor Heldur Palli

Tõnu Tannbergi doktoritöö tugineb väga laialdasele allikmaterjalile. Kõrvuti tuntud ja osalt erinevate uurijate poolt juba kasutatud arhivaalidega on siin käibesse toodud hulgaliselt seni veel mitte kasutatud informatsiooin. Iseäranis kiiduväärt on see, et autor on vaatamata toimunud poliitilisele arengule suutnud laialdaselt kasutada Venemaa arhiive ning teha neis olulisi avastusi (olgu meenutatud kasvõi «Tarto maa rahwa Näddali-Lehe» numbrite leidmine).
Tõnu Tannbergi doktoritöö on äärmiselt oluline panud meie rahvuslikku sõjaajalooteadusesse. Oma temaatika poolest jätksb ta osaliselt seda, millele on alus pandud ajaloolise demograafia uurimustega, lisades süvitsi vähekäsitletud sõjalise aspekti.
Eesti Riigikaitse Akadeemia sõjaajaloo õppetooli juhataja Rein Helme

Kujundanud Helina Tamman
Kaane kujundanud Aage Raud

312 pages, Hardcover

Published January 1, 1996

Reviews

[Mihkel · Rating 3 out of 5]

Meremiilitsa vabatahtlik reakoosseis ning kaadriohvitserid ja -madrused elasid esialgu suurtükipaatidel ja telkides, hiljem selleks otstarbeks eraldi ehitatud barakkides. Laager asus looduskaunis kohas ümbritsetuna männimetsast.

Nagu doktori- ja magistitöödest köidetud raamatute puhul kahetsusväärselt tihti tavaks, kipub ka käesolev monograafia kohati kannatama tekstilise kuivuse käes. Rõõm on siiski tõdeda, et autor on suutnud ylitehniliste osade, mis kirjeldavad pikalt ja laialt Balti kubermangude maakaitseväelastele seatud normnõuded ja byrokraatiamasina otsustusprotsesse ("1806. aasta novembri lõpus väljakuulutatud ajutine maakaitsevägi reorganiseeriti vastavalt Aleksander I 9. märtsi reskrpitile ja 15. märtsi senati ukaasile mobiilseks maamiilitsaks."), vahele köita mõningaid värvikamaid lugusid (Karl von Nierothi vabakorpuse sõjatee 1812. aasta Vene-Prantsuse sõjas, mis viis liivimaalastest formeeritud yksuse välja Pariisini).

Annab yhtlasi ysna hea lyhida sissevaate 19. sajandi sõjandusajaloo konteksti Preisi- ja Prantsusmaa näitel, mis aitab mõista, miks massiarmeede doktriin kasutusele võeti ja maakaitseväekohustust rakendada tuli.