How to Think about the Climate Crisis: A Philosophical Guide to Saner Ways of Living

by Graham Parkes

Coping with the climate crisis is the greatest challenge we face as a species. We know the main task is to reduce our emissions as rapidly as possible to minimise the harm to the world's population now and for generations to come. What on earth can philosophy offer us?

In this compelling account of a problem we think we know inside out, the philosopher Graham Parkes outlines the climatic predicament we are in and how we got here, and explains how we can think about it anew by considering the relevant history, science, economics, politics and, for the first time, the philosophies underpinning them. Introducing the reality of global warming and its increasingly dire consequences, he identifies the immediate obstructions to coping with the problem, outlines the libertarian ideology behind them and shows how they can be circumvented.

Drawing on the wisdom of the ancients in both the East-Asian and Western traditions (as embodied in such figures as Confucius, Laozi, Zhuangzi, Dogen, Plato, Epicurus, Marcus Aurelius and Nietzsche), Parkes shows how a greater awareness of non-Western philosophies, and especially the Confucian political philosophy advocated by China, can help us deal effectively with climate change and thrive in a greener future. If some dominant Western philosophical ideas and their instantiation in politics and modern technology got us into our current crisis, Parkes demonstrates persuasively that expanding our philosophical horizons will surely help get us out.

Genres: Philosophy

288 pages, Hardcover

Published November 26, 2020

Reviews

[Sille · Rating 5 out of 5]

Lugesin Graham Parkesi raamatut "Kuidas mõelda kliimakriisist" ja see oli masendav lugemine. Kliimast lugemine või reostatud ja hävitatud Maast on kõige masendavam lugemine üldse: saastunud õhk ja vesi, hävitatud metsad ja kaevanduste-tehaste-sõjatandrite ümbrused, aina vähenev metsikute linnu- ja loomaliikide arv. Ja ikka ka need äärmuslikud kliimatingimused. Sestap lugesin seda raamatut kaua ja väikeste sõõmude kaupa. Iseenesest ei kirjutata siin raamatus palju sellest, kui halvasti meil reostuse jms on. Raamatu esimene osa selgitas, kuidas tõest infot ära tunda, mis oli natuke tüütu, kuna olen seda lugenud mitmetest erinevatest allikatest. Edasi võtab enda alla üsna mahukas osa sellest, kuidas fossiilkütuste jt miljardärid oma raha liigutavad ja kui hästi neil see välja tuleb: reostamine ja selle eest mittevastutamine. Sama skeemi on edukalt kasutanud tubakatootjad ja tõenäoliselt ka alkoholi jms tootjad, keda huvitab nö vaba turumajandus - pole oluline, kuidas see mõjub sinu või sinu lapse tervisele - oluline on, et vabal maal võib müüa mida iganes, mida toota saad. Ja vabadus on ilus sõna, see kutsub järgima ja kaasa noogutama ning selle eest võitlema. Ent me võitleme miljardäride vabaduse eest, mitte enda oma. Raamatuga edasi minnes, tuleb veel iidset filosoofiat, mis meil sel raskel ajal võiks abiks olla ja soovitusi selleks, kuidas edasi. Kirjutasin enda jaoks teatud lõigud välja ja kuna siin oli soovitusi teistegi raamatute ja veebilehtede manu, kirjutasin needki endale üles:
"Mõned eitajad väidavad tungivalt, et “külmemad talved tõestavad, et planeet ei soojene”. Jah, on esinenud uusi külmarekordeid, kuid pikaajalises vaates on kliima siiski soojenemas. Soojem Arktika põhjustab kõikumisi jugavoolus, mis toob külma õhu kaugemal lõunas asuvate kohtadeni. Külmem ilm ja üleilmne soojenemine on üsnagi kokkusobivad: ilm on alati nüüd, samas kui soojenemine on kliimanähtus, mis on nagu temperatuuride keskmine pikema aja jooksul teatud piirkonnas."

"Näiteks sundisid 2019. aasta esimese poole äärmuslikud ilmastikunätused üle seitsme miljoni inimese kodudest lahkuma, see oli poolaasta kohta rekordsuur inimeste hulk. Oxfami uurijate läbi viidud andmeanalüüs viimase dekaadi kohta osutab, et “äärmuslike registreeritud ilmakatastroofide hulk, mille tagajärjel inimesi ümber asustati, on tõusnud viis korda” – keskmiselt “üle 20 miljoni inimese aastas”
"Ayn Randi filosoofia, kui seda saab filosoofiaks pidada, sarnaneb libertaarlusega sellise maailmavaate edendamisel, mis on mugav juhul, kui olete pärinud või teeninud suure varanduse, ja senikaua, kui hea õnn teid maha ei jäta. Aga kui juhtub rahalisi raskusi kogema, kaotavad ideed oma sära. Rand edendas kogu elu vaba turu kapitalismi ideed ja halvustas valitsuse "humanitaarseid" programme nagu Medicare. Aga kui tema ja ta abikaasa hilisemas elus väetiks muutusid ja tal sai aru, kui kallid on tervishoiuteenused, jäid põhimõtted kõrvale ja ta pani end Medicare’i hingekirja.
Ent kui vaatame pigem teooriat kui praktikat, siis seisneb individualistlik ja libertaarne idee selles, et peaksime olema vabad elama sellist elu, nagu tahame, ja kui vaba turg tähendab, et meie ärimudeli järgimine toob teistele kaasa halvema olukorra – siis noh, elu on juba kord selline. Kui on võitjaid, siis peab olema ka kaotajaid."