Üks väike valge tuvi

by Lille Roomets

Asjad, mis teiste jaoks olid loomulikud, on Kerttily jaoks tohutud eneseületused: kehalise tunni eel riiete vahetamine, koolis vetsu kasutamine... Ja rääkimine. Kerttily varjab end vaikuse taha. Kuid ema mõistatuslik hukkumine sunnib tüdruku tegutsema. Üksi. Sest ta ei tea, keda usaldada või kes valetab ja varjab. Abi on aga lähemal, kui ta loota oskaks, ja inimesi, kellele tänulik olla, rohkem, kui ta arvanud oli.

Lille Roometsa debüütromaan „Üks väike valge tuvi“ võitis kirjastuse Tänapäev 2018. aasta noorteromaanide võistlusel esikoha.

271 pages, Paperback

First published January 1, 2019

About the author

Awards
"Üks väike valge tuvi" 2018 YA Novel Competition Winner , Tänapäev
"Minu elulugu. Jens Kuusk, 8-aastane" 2019 Children's book competition "My First Book" Winner, Tänapäev, ELK, Täheke ·
"Mina ja August" 2022 Historical Novel Competition Honorable Mention, Hea Lugu
"Mina ja August" 2023 longlisted for Book of the Year, Rahva Raamat ·
"Härjasoo hingevaras" 2024 Crime Novel Competition Winner 2024, Tänapäev
"Härjasoo hingevaras" 2024 longlisted for Book of the Year, Rahva Raamat
"Mina ja August" 2023 Hea noorteraamat, Lastekaitse Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus
"Mina ja August" 2024 White Raven Award, International Youth Library

Reviews

[anzelikaliisabet · Rating 5 out of 5]

Olen alati Eesti kirjanike raamatuid pidanud üldiselt igavaks ja pole tahtmist olnud lugeda neid, kuid see oli väga huvitav ja tore lugemine:)

[Oskar · Rating 4 out of 5]

Kõik viimasel noorteromaanide võistlusel esikolmikusse tulnud tekstid lõpuks läbi loetud. Viimaseks jätsin sihilikult võidutöö, milleks oli Lille Roometsa debüütromaan "Üks väike valge tuvi". Kui teise ja kolmanda koha saanud romaanid oleks ma ise üksteisega ära vahetanud, siis esikoha suhtes mul pretensioone ei olnud.

Roomets on suutnud teksti mahutada kolm põhiliini (krimka, koolikiusamine, üksindus/leinaga toime tulemine), mis üksteist toetavad ning lugu kenasti tempokana hoiavad. Kriminaalne element tekstis oli muidugi natuke liiga lihtsakoeline (mul oli juba 20 leheküljeks süüdlane teada), kuid kõrvalliinina siiski piisavalt huvitav. Tunduvalt põnevam ja ainulaadsem temaatika oli selektiivse mutismi sisse toomine meie noorekirjandusse ning selle lahkamine koolikiusamise varjus. Muidugi see tekitas suuri küsimusi kooli juhtkonna ja õpetajate pädevuses.

Lõpuks väärib kiitust ka tegevuspaiga valik. Ei ole mindud anonüümse Eestimaa väikeasula ehk Kapa-Kohila teed, vaid raamatukaante vahel ärkab ellu reaalne Karksi-Nuia, koos oma koolimaja, ürgoru ja kalmistuga. Karksi-Nuiast on kujunemas täiesti arvestatav ja omanäoline tegevuspaik meie noortekirjanduses. Ega muud, kui Karksi-Nuia kooli viiendikele ja kuuendikele Soopan ning seitsmendikele ja kaheksandikele Roomets kätte ja asi ants!

PS: Groot ja "Star Wars"???? No kuulge!!! Lubamatu apsakas! :)


Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...

[Tuuli Tolmov · Rating 5 out of 5]

Mulle meeldis väga kirjutamisstiil ja sõnakasutus. Lugu oli põnev, peategelasele oli kerge kaasa elada, teemad olid põnevad. Krimiliin sobis ka hästi sisse, andis muidu tavapärasele noortekale vürtsi. Kerttily koolikaaslased tundusid olevat veidi ühemõõtmelised, aga samas temavanusele võibki maailm ja need kes tema vastu on, mustvalgena tunduda. Palju oli kibestunud tegelasi, mõni särtsakas ja positiivne oleks võinud veel olla.
Oleks rohkem oodanud juttu tema virtuaalelu kohta, sest isegi kui su parim sõber on teiselpool ekraani ja maailma, võib ta olla tunduvalt parem sõber kui keegi reaalselt sinu kõrval. Vihje ju nagu oli, et tal on internetisõpru.
Hea lugemine.

[Ene Michelis · Rating 3 out of 5]

Lugesin Rita soovitusel, ja ei pidanud kahetsema. Oli mulle reisiraamatuks Bulgaarias. Teemaks koolikiusamine, mis põimitud kriminaalse süžeega.
"Ilusad naised muudavad mehi miljonärideks ainult siis, kui need mehed on enne kohtumist miljardärid olnud" (lk 30).

[Stiina · Rating 3 out of 5]

Muidu oleks neli tähte, aga Groot ei ole Tähesõdade tegelane!!!!!!!!

[Triinu · Rating 4 out of 5]

Minu arvamuse leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...

[Reelika Raimet · Rating 5 out of 5]

https://raamaturiiulike.wordpress.com...

[R.K. · Rating 3 out of 5]

Tore Eesti noortekas.

Mulle meeldisid läbipõimunud teemad: koolinoore hakkama saamine ja kiusamine ja lein. Peategelane Kerttily oli huvitav, talle oli kerge kaasa elada, sest kes ei armasta traagikat.
Peategelase eripära oli mulle köitev, seda enam, et minu klassis käib sellise diagnoosiga õpilane (diagnoos tuleb raamatu lõpu poole, ei hakka sisu rikkuma). Küll aga mainin, et eripära järjepidevuses oli vastuolusid: Kerttily ei saavat rääkida stressirohketes oludes, siiski hädaabi numbrile helistamisega tal polnud probleemi? Sellest libiseti üle. Mina oleks küll tahtnud teada, kuidas ta sellega toime tuleb.

Sügava trauma läbinud noore läbielamisi oli kirjeldatud usutavalt ning mul ei tekkinud mingit küsimust, miks Kerttily otsustas kooli mitte ilmuda ning ei ilmutanud koolis majajäämusest tulevate probleemide osas erilist huvi.

Ma oleks oodanud, et loo peategelane mõjutab sündmuste käiku. Kerttily valikutest ei sõltunud justkui midagi. Või vähemalt oleks tal võinud olla suurem osa avastuste ja järelduste osas, need kanti talle ette ja minule valmistas selline valik mõnigast pettumust. Ka jäi mulle segaseks, mida tähendasid need stseenid garaažide juures, mida tüdruk aknast nägi, aga võib olla oli see minu tähelepanematus.

Pisike (hüüdnimi) oli ebameeldiv karakter, aga toimiv, välja arvatud, et ma ei suutnud kuidagi mõista tema motiive. Eriti lõpus. Mis valu see oli, mis teda Kerttilyt niimoodi taga ajama pani?
Kripeldama jäi see, et mis siis õest sai? Tema ümber oli palju juttu. Ka isast. Aga sellest, mis neist edasi sai, ei räägitud midagi. (Esialgu see ei polnud ju järjeloona kirjutatud, või? Igatahes jäi natuke poolikuks selle kohta, et oli algselt stand-alone)

[Liis Konovalov · Rating 2 out of 5]

Mul on alati austus nende inimeste suhtes, kes on kirjutanud raamatu. Ma olen ise küll kirjutanud lühiproosat ja luuletusi, aga raamatu jaoks mul jaksu ei jätku. Debüüdi kohta oli lugu väga kõva - hästi oli kajastatud 16-aastase mõttemaailma, tema toimetulekut leina ja kõigi muude tunnetega. Aga kuna autor ise on palunud ausat tagasisidet, siis - lugu oli suuresti mõeldud kujutama ühte kindlat psüühikahäiret, samas tuleb diagnoos ja ravivõimalused sisse alles viimases peatükis. See mõjus kuidagi ebausaldusväärselt (loo seisukohalt - no ma ei suutnud uskuda, et juba lasteaias oli olemas hea inimene, kes märkas ja aimas millega tegu on, aga samas ei teinud suud lahti enne põhikooli lõppu ja ema surma) ning raamatu seisukohalt kiiresti kokku klopsituna. Võib-olla oleks ka seda liini saanud juba eelnevalt vaikselt avada? Samuti parima sõbranna tegelaskuju rohkem lahti kirjutada, veidike rohkem puudutada ka õe liini, praegu oli viimases peatükis peategelase ja isaga kõik korras, samas õde endiselt haiglas ja teda isegi ei mainitud. Traven jäi minu jaoks samuti veidike arusaamatuks, mis valu tal oli neid pabereid sirvima hakata ja kas tema samuti ei saanud varem suud lahti teha? Samuti oli palju puudutatud virtuaalmaailma ja Facebooki, aga kas Pisike oma motikaga taga-ajamiste asemel ei oleks saanud Kerttilyle ma ei tea, sõnumit saata? Mõned küsimused siiski said raamatu käigus vastuse ka ja üldiselt noortekana mõnus pealelõuna kahetunnilugemine. Ehk võtan järgmise osa ka ette.

[Camilla · Rating 4 out of 5]

Raamatu kirjeldus oli kuidagi süngem ja sügavam kui raamat tegelikult oli. See oli kaasahaarav lugu, mis keskendus ärevushäiretele inimeste seltsis ja koolikiusamisest. Samuti lähedase kaotamine. Küllaltki kaasahaarav ikkagi ning mingismõttes krimijutt.

Kettily ei suuda koolis midagi rääkida ning kõik kiusavad teda sellepärast. Samuti paar kuud tagasi kaotas ta enda ema liiklusõnnetuses ja pani õe koomasse. Keegi ei tea, kes oli mootaratta juht, mille pärast nad surid. Kuid hakkavad juhtuma imelikud asjad. Ilmuvad välja ähvarduskirjad ning väljapressimised. Kettily satub eluohtlikusse olukorda, uurides kirjade ja muude asjade kohta, aga süüdlane saadakse teada.

[Helin Puksand · Rating 3 out of 5]

Kerttily on vaikne tüdruk, kes koolis ei räägi ja kellel on üldse probleeme suhtlemisega. Ta ema on saanud surma segastel asjaoludel liiklusõnnetuses, mis on jäänud lahendamata. Kõik see ei lase tüdrukul rahulikult eluga edasi minna, kuid asjad hakkavad vaikselt selguma.
Sobiv raamat teismelistele lugemiseks. Mind häiris aga Kerttily keelepruuk - raske uskuda, et selline vaikne ja tagasihoidlik tüdruk ropendaks.

[Merilin Paas-Loeza · Rating 5 out of 5]

Kaasahaarav ning kohati ka humoorikas lugu, mis leiab aset Karksi-Nuia väikelinnas umbes ühe nädala jooksul. Peategelasest jäi mulje kui no-nonsense suhtumisega tüdrukust, millega on arvatavasti kergem samastuda kui tema peamise probleemiga, milleks on väga haruldane häire. Sageli kujutatakse väikelinna elu depressiivse ja surmigavana, kuid autor on osanud raamatusse tuua mitmeid värvikaid tegelasi, kes on ka reaalsest elust äratuntavad kujud. See lisas minu arvates loosse vürtsi ja tegi selle ühtlasi ka usutavamaks. Aimasin, kes võis olla süüdlane, kuid lugu oli piisavalt põnev, et edasi lugeda, kuidas lõpplahenduseni jõutakse. Soovitaksin seda kindlasti põhikooliealistele lugejatele!

[Tiina · Rating 4 out of 5]

Kodumaise noorteka kohta päris hea!

[Gea · Rating 2 out of 5]

Täitsa tore noortekas. Toimetaja oleks võinud kordusi vähemaks rookida, aga kokkuvõttes debüüdi kohta pole viga

[Liisa · Rating 5 out of 5]

Üks selle aasta parimaid raamatuid. :)

[Aimi Tedresalu · Rating 3 out of 5]

2019. aasta lugemismulje:

Et mulle meeldib noorteromaane lugeda, siis loomulikult lugesin esimesel võimalusel läbi. Pean ühinema ühe teise arvustajaga, kes avaldas imestust, et kas tõesti on see debüütteos. Esimese raamatu kohta minu arust väga hästi välja kukkunud. Eks norida muidugi üht koma teist saaks, aga no kellel meist arenemisruumi poleks. Lugu on ladusalt kirja pandud, tegelased on värvikad ja usutavad, probleemid on tõsised, noore inimese sisemaailm avaneb kenasti. No mis sa hing veel tahta oskad.

2024. aasta lugemismulje:

Kui tõsiseid asju lugeda ei jaksa, on noortekad mõnus vahepala. Selle loo tahtsin üle lugeda juba sellepärast, et lähiajal tahaks ka järjeni jõuda. Hea, et seda tegin, sest oli juba meelest läinud, mis roll sel väikesel valgel sulel oli. Kiidan raamatu puhul paljutki. Ei teadnud varem sellisest ärevushäirest nagu selektiivne mutism, nüüd tean. Peategelane on usutav, nii et temast hakkab vahepeal siiralt kahju. Põnevust on ka, sest mitme surma lugu vajab lahendamist. Ja lisaks meeldivad mulle lood, mille tegevus toimub kodumaal ja reaalselt olemasolevas kohas. Nende puhul on alati ka see boonus, et saab autorile kas või vihjata, et loole võiks järg tulla 🙂

[Bärbel · Rating 2 out of 5]

Ütlen kohe ära, et teine raamat (=“Üks väike valge sulg“, mille lugesin esimesena) meeldis mulle rohkem. Hakkasin mõtlema, et peaks ikka selle ka lugema, saaks rohkem aimu, mis ja miks. Pärast kaht raamatut on aga küsimusi hoopis rohkem kui enne. 😃
See on äärmiselt positiivne, et noortele suunatud raamatus käsitletakse n-ö tavalisest teistsuguseid inimesi, selles raamatus siis on peategelane ärevushäirega teismeline. Aga konkreetselt see tegelane on siin nii üle võlli, et tema kirjeldatud igapäevaelu tundub absoluutselt uskumatu. Kas tõesti ei ole Kerttily ema ja isa 16 aastat järjest saanud aru, et peaks oma lapse mingisuguse spetsialisti juurde viima? Kuidas ta on 9 aastat järjest olnud koolikiusamise ohver nii, et õpetajad/vanemad pole kas sellest aru saanud või pole astunud samme, et sellist olukorda lõpetada? Ja neid küsimusi mul jätkub veel.
Taas soovisin, et raamat oleks pikem ja et tegevus toimuks enama kui nädala jooksul (seekord toimub tegevus kokku 10 päeva jooksul). Kui õigesti aru sain, siis ema on tal just hiljuti surma saanud, seoses sellega oleks eeldanud, et ema mainitakse rohkem. Kui lõpuks hakati oma tunnetest rääkima, siis tundsin, et lõpuks ometi midagi toimub ka tegelaste arengu teemal.

[Kelli Mägi · Rating 5 out of 5]

See oli väga huvitav lugemine, raamatus tuli mitmeid üllatusi välja mis oli väga põnev ning lõpuks raamatut käest panna oli võimatu. Soovitan võtta kohe kaks osa.