Jump to ratings and reviews
Rate this book

Hiina toitumis- ja eluviisi tasakaal

Rate this book
Hiina elanike tervisliku ja õnneliku eluviisi saladus on aastatuhandete jooksul Hiina kultuuri sügavalt juurdunud: hiinlased usuvad, et elu peab olema loomulik ja loodusega kooskõlas, loodus tähendab aga yin’i ja yang’i tasakaalu. Nad usuvad, et see on kõige alus.

Hiinlasi peetakse muu hulgas ka üheks kõige saledamaks rahvaks maailmas. Käesolevas raamatus tutvustab üle 30 aasta traditsioonilist Hiina meditsiini ja akupunktuuri praktiseerinud Lily Li Hua iidseid salenemise ja heaolu saladusi, samuti pakub lihtsaid retsepte ja harjutusi, mida saab hõlpsasti oma igapäevaeluga sobitada.

Saa teada, kuidas paremini oma keha kuulata, hoida end vormis, tunda end energilisena ning olla oma tervise ja heaolu peremees.

272 pages, Paperback

Published December 27, 2018

12 people are currently reading
19 people want to read

About the author

Lily Li Hua

1 book1 follower

Ratings & Reviews

What do you think?
Rate this book

Friends & Following

Create a free account to discover what your friends think of this book!

Community Reviews

5 stars
3 (18%)
4 stars
2 (12%)
3 stars
4 (25%)
2 stars
6 (37%)
1 star
1 (6%)
Displaying 1 of 1 review
Profile Image for Nastja.
354 reviews61 followers
July 21, 2020
Appi. See on kõige naeruväärsem raamat, mida ma oma elus lugenud olen. Ja ma olen oma elus igasugu naeruväärsete raamatutega kokku puutunud, arvestades, et ma olen jõudnud oma 23 eluaasta jooksul ära lugeda üle 700 teose.

Alustuseks ütlen, et mind paeluvad kõiksugu idamaised filosoofiad, alternatiivmeditsiinid/-lähenemised ja muud teemad, mis võivad paigutuda esoteerika mõiste alla. Vaatamata sellele, et mu taust on rangelt võttes väga akadeemiline ja teaduslik. Olen sellegipoolest alati olnud huvitatud ka teistsugustest maailmapiltidest ja usun, et igaühest on võimalik leida kasulikku, mida endagi elusse integreerida. Teadus ei ole kõikvõimas (ega peagi olema) ning olulist rolli mängib ka kogemuslik pool maailmast, mida ei pruugi olla võimalik teadusega alati hästi uurida. Seega - minu enneolematult madal hinnang käesolevale teosele ei ole kuidagi seotud sellega, et ma oleksin kuidagi ääretult skeptiline igasuguste alternatiivlähenemiste osas. Pigem lootsin siit leida huvitavaid nippe tervise ja toitumise seoste kohta iidsete tarkuste seisukohast.

Aga see raamat oleks reaalselt nagu mingi 5-aastase kirjutatud ju. Täiesti hämmastav, kuidas seesugune üllitis üleüldse kirjastatud, või veel enam, eesti keelde tõlgitud sai!

Esiteks, see ei sisalda sisuliselt mitte ühtegi asjalikku viidet. Olgu öeldud, et viideteta raamatud ei ole kindlasti surmapatt, vaid igati okei nähtus iseenesest. Kuid sel juhul ei tohi see viideteta üllitis endas sisaldada (teaduslikke) väiteid, mis on reaalselt valed ja nondesamade viidetega kergesti ümberlükatavad. Kui autor räägib filosoofiast, iidsetest mõttemaailmadest, traditsioonidest, kommetest, vaimsetest praktikatest - no ära viita, kui ei taha. Aga kui sa räägid reaalselt teaduslikult uuritud teemadest, mis on seotud meditsiini ja tervisega, siis on uskumatult vastutustundetu kirjutada kokku täiesti lambist võetud lauseid, mis lihtsalt ei vasta tõele. Mõned näited:

“Üldreegel on, et kui inimesed loobuvad täielikult loomsest rasvast, võivad nad kannatada madala energiataseme, kahvatu jume, juuste ja naha kuivuse käes, nad võivad nad muutuda tujukaks ja sattuda kergesti stressi.”


Üldreegel? Kust kohast see üldreegel täpsemalt pärineb? Mille alusel ta seda väidab? Mille alusel on ta kindel, et probleem on justnimelt loomsest rasvast loobumises, mitte näiteks võimetuses leida sellele alternatiive, mis on täiesti teistsugune põhjus samasugustele probleemidele? Ma tean, et see on anecdotal evidence, aga mul läks tervis ainult paremaks, kui ma loomsest loobusin. Oih, erand üldreeglile v? Aga no vahet pole, ma võin oma kogemuse põhjal siis ju ka samahästi terve raamatu valmis vorpida, ja panna kirja, et minu kogemus on “üldreegel”, sest viidet pole ju vaja kusagile märkida.

“Juust ja või on loomsed tooted, mis on minu hinnangul lääne toitumises tervisele kõige kahjulikumad […]”


“Minu hinnangul”??? Mida see veel tähendab? Minu hinnangul on mitmed toidud kindlasti kahjulikumad veel. Kelle sõna nüüd siis peale jääb?..

Ja kõige hullem näide:

“Sõltumatud uuringud on leidnud seose geneetiliselt muundatud toitude ning sünnidefektide, elundite kahjustuse, viljatuse ja vähkkasvajate vahel.”


KUS ON VIIDE? Mis sõltumatutest uuringutes ta soigub? Nii tugeva väite kohta on täiesti lubamatu viiteid mitte tuua, eriti, kui lauses on juba mingisuguseid (teaduslikke?) uuringuid mainitud. Nii palju kui mina tean, ei ole olemas põhjapanevaid uuringuid GMO ja tervisenäitajate vaheliste suhete osas. Lisaks ei ole autor oma kohutavalt ebakorrektses lauses välja toonud ka, kas see seos on otsene või kaudne - kas näiteks seda seost võib modereerida hoopis tõsiasi, et GMOsid tarbivad kiire elustiili ja seega ka kõrgema stressitasemega inimesed, ja hoopis see toob endaga kaasa kõiksugu tervisehädasid? (Täiesti lambine oletus, aga illustreerin lihtsalt ühe näitega.) Selle lause peale läksin ma igatahes piisavalt endast välja, et lõpetada süvenenud lugemine ja lehitseda ülejäänud väärtusetu kraam lihtsalt läbi.

Aga ega sellega üllatused ei lõppenud.

Peale viidete puudumise ja vastutustundetu valeinfo levitamise on, nagu ma juba mainisin, kogu tekst äärmiselt lapsikult ja naeruväärselt kirja pandud. Näiteks võrdleb autor ühes omatehtud tabelis taoistlikku/budistlikku eluviisi lääne eluviisiga. Oma (jällegi kahtlase väärtusega) tabelis toob autor lääne inimeste töökohaks ära “linnakontor” ja taoistide/budistide töökoht on … “mäed”. Ma hakkasin reaalselt naerma selle peale. Päriselt ka, ma tegin selliseid tabeleid algklassides. Töökoht “mäed”? Kõik Aasia taoistliku/budistliku eluviisi esindajad ei ela mägede läheduseski, seega on tegu räige üldistuse ja stereotüpiseerimisega. Lisaks märgib autor oma lennukasse tabelisse lääne inimeste (kes on ka muidugi kõik ühte patta visatud) stressitasemeks “++++” ja taoistide/budistide (mille alusel ainult need võetud on?) stressitasemeks “+”. Teine naerupahvaku koht. Kas autor on lihtsalt lambist neid plusse oma klaviatuuril klõbistanud? Mille alusel on need plussid tekkinud? Niisama oletas, et läänes on neli korda rohkem stressi täpselt? Ma lihtsalt ei saa aru, misasi see on, mul saavad sõnad otsa. Kui sa tahad kirjeldada kahe eluviisi erinevusi, siis milleks kasutada mingeid võltsmeetodeid? Räägi niisama, mitte ära ürita mingeid tabeleid ja universaalseid väiteid toota. See üldistamise tase ja nüansside puudulikkus oli lihtsalt mind-boggling, eriti niivõrd detailirohke ja keerulise temaatika puhul.

Natuke kahtlusi äratasid ka tabelid, mille kohaselt piim rahustab soolestikku (piim on literally üks esimesi asju, mis seedeprobleemide puhul oma menüüst prooviks välja jätta) ja vürtsikad toidud põhjustavad kõhukinnisust (üldiselt on probleem siiski vastupidine).

Lapsikusele viitas ka stiil üleüldiselt. Ma saan aru, et autor ei ole inglise keele kandja, mistõttu lausete ülesehitus ja lühidus ei ole kritiseerimisele avatud. Küll aga on minu meelest väga imelik, kui igal leheküljel kordub umbes ühesugust kolm lauset, ja seda terve raamatu vältel. Et kõige tõhusam viis kaalu langetada ja terve olla on hoida tasakaalus yin ja yang energiat. OK, got it. Kas sa võiksid seda enam mitte kümneid kordi korrata?

Ja need täiesti lambised üldistavad väited hiinlaste kui rahva kohta ajasid ka harja punaseks, eriti kuna need olid vahepeal sisse topitud täiesti irrelevantsetesse lõikudesse. Nt “hiinlastele meeldib toitu valmistada ja süüa. […] Hiinlased hoolivad oma toidu kvaliteedist. […] Hiinlased armastavad ja naudivad oma toitu.” esines kõik ühel lühidal leheküljel. Ja täpselt samasuguseid lambiseid lauseid, kuidas hiinlased ikka armastavad süüa, leidus iga natukese aja tagant. We get it. Kõigile meeldib süüa, laias laastus. Aga nagu, ei viitsi päris mingisuguse vene keele õpiku stamplauseid ka lugeda kogu aeg. Krdi “Hiinlased armastavad süüa. Lääne inimesed armastavad tööd teha.” stiil.

Kogu määratu filosoofia seisneb kokkuvõtlikult selles:

1. Söö tervislikult ja tasakaalustatult (luba endale sisuliselt kõike, aga mõõdukalt).
2. Väldi töödeldud ja rämpstoitu.
3. Lõpeta söömine, kui oled 70% kõhu täis saanud.

Punkt 2 ei ole minu meelest kuidagi võimalik, et oleks tulnud iidsete tuhandete aastate taguste tarkade suust, aga no midaiganes. Tõsi ta on.

Teate, tahaks lisaks rohepesu mõistele võtta kasutusele mingisuguse “idapesu”, “vaimse pesu” vmt. Et võtame täiesti primitiivse põhitõe ja kleebime sellele mingisuguse “eksootilise” filosoofia sildi peale, et paremini müüks mingisugustele eksootikapihkuritele. Kuigi ma usun, et yin ja yang filosoofia suuresti kattubki hilisemalt leitud teadusfaktidega, on minu meelest veider kleepida sisutühjale teosele peale idamaiseid sümboleid. See on ka nendesamade idamaiste filosoofiate suhtes pealiskaudne ja ebaaustav, jättes neist väära ja lihtsustatud mulje ja moondades neid lääne maitse järgi.
Displaying 1 of 1 review

Can't find what you're looking for?

Get help and learn more about the design.