What do you think?
Rate this book
Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele
"Kuu aega kestnud palverännak mööda lummavat Põhja-Hispaaniat Santiago de Compostelasse oli valus ja kaunis teekond iseenda märkamise ja iseendaga leppimise poole. Rännakul sain tunda armutut kuumust ja halastamatuid torme, jalavalu ja meeleheidet, aga ka mõnusat soojust ja leebet jahedust, suurt vaimustust imeliste loodusvaadete üle ja vaikset rõõmu lihtsatest asjadest. Oli kummalisi vahejuhtumeid, oli palju kirgastavaid kohtumisi, kuid ka nukraid hüvastijätte.
Palverännak on nagu elu mudel: on kordaminekuid ja pettumusi, ülevat tuju ja emotsionaalset põhja vajumist. Palverändur ei tea kunagi, kaua peavad vastu ta jalad ja kaua peab vastu ta vaim. Nõnda õpib ta armastama päevhaaval kulgemist. Tarvis on üksnes mugavaid jalanõusid, head seljakotti ja avatud südant."
Palverännak on nagu elu mudel: on kordaminekuid ja pettumusi, ülevat tuju ja emotsionaalset põhja vajumist. Palverändur ei tea kunagi, kaua peavad vastu ta jalad ja kaua peab vastu ta vaim. Nõnda õpib ta armastama päevhaaval kulgemist. Tarvis on üksnes mugavaid jalanõusid, head seljakotti ja avatud südant."
- GenresTravel
208 pages, Paperback
First published April 26, 2016
3 people are currently reading
28 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 8 of 8 reviews
February 25, 2023
Julge eestlanna Maarja astub esimesed sammud 800-kilomeetrisel palverännakul Hispaanias, et jõuda maailma äärele. Matk võtab tal aega 32 päeva. Tema rada tähistavad lõputud rannakarbid või kollased nooled. Teel kohtub vapper autor põnevate palverännukaaslastega, õpib paremini tundma Hispaania inimesi, loomi ja kultuuri, aga ennekõike hoopis iseennast.
Raamat on kirjutatud väga värvikalt ja ilustamata, nii, et paratamatult ajavad lutikate seiklused lugejat üle keha kihelema. Autor ei saa algul justkui reisikirjeldustega vedama ning lõpus enam pidama - oleksin hea meelega autoriga veel rännakut jätkanud, kasvõi tagasi Eestisse. Fotod raamatu keskel annavad loole eluvaimu juurde ning kuigi pakkumine minna palverännakule võiks tunduda ahvatlev, tunnen siiski oma inimlikke võimeid ning eelistan seda läbida distantsilt - kasvõi reisikirjade lugemise läbi. Või mõnes muus vormis? Raamatust saadud kogemus on antud juhul külluslik.
Raamat on kirjutatud väga värvikalt ja ilustamata, nii, et paratamatult ajavad lutikate seiklused lugejat üle keha kihelema. Autor ei saa algul justkui reisikirjeldustega vedama ning lõpus enam pidama - oleksin hea meelega autoriga veel rännakut jätkanud, kasvõi tagasi Eestisse. Fotod raamatu keskel annavad loole eluvaimu juurde ning kuigi pakkumine minna palverännakule võiks tunduda ahvatlev, tunnen siiski oma inimlikke võimeid ning eelistan seda läbida distantsilt - kasvõi reisikirjade lugemise läbi. Või mõnes muus vormis? Raamatust saadud kogemus on antud juhul külluslik.
July 2, 2016
Tutvustuse leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...
February 5, 2018
Väga meeldis, peale raamatu lugemist ostsin lennupileti ära ja nüüd on mu esimene matk mind ootamas:)
July 19, 2025
Olles äsja lõpetanud raamatu viimased read on tunne selline, et oleks nagu just ise lõpetanud palverännaku maailma äärele. Silme ees kangastusid mägede piirid ja ridade vahelt hõngus ookeani lõhna. Udused hommikud ja kaunid päikesetõusud kumasid läbi rännaku. Maarja on väga meisterlikult sõnadesse pannud kirgastavad kohtumised erinevate inimestega, kes jagasid temaga sama teekonda.
Põnev oli lugeda seikadest rännakul ja sealhulgas ka võitlusest lutikatega, kõhuviirusest ning matkamisest kõrges palavikus olles. Teekond polnud ainult roosiline vaid sellel tuli rinda pista ka erinevate raskustega ja ronida mägedest nii üles, kui ka alla. Maarja rääkis ausalt oma katsumustest teekonnal ja nagu elus ikka, tuli kulgeda tõusude ja mõõnade vaheldumises. Loodus, külad, linnad ja erinevad inimesed olid justkui harukordsed taiesed, mis küllaga mõtlemisainet andsid. Teekond kulges läbi väikeste külakeste ja suuremate linnade, mööda caminot, alberguest alberguesse. Mida lähemale ta Santiagole jõudis, seda väiksemad olid kohvitassid ja kõrgem oli kohvi hind.
Maarja tõi oma raamatus välja palveränduri kaksteist käsku: järgi alati kollaseid nooli; kõnni just niipalju, nagu parasjagu tarvis; ära laiskle voodis; helista oma vanematele; märka teisi rändureid; kanna alati puhtaid sokke; ära virise; ära liialda, kui räägid oma päevateekondadest; ära isegi mitte mõtle allandmisele; ära haletse teiste vesiville; ära lase end häirida vihmast, tuulest, päikesest ega lumest; hoia ligimese seljakotti, nagu oleks see su enda oma. Seda lugedes tekkis tunne, et neid käske võiks kohandada ka igapäeva ellu, mitte ainult rännakul mööda caminot.
Sain aru, et viimane kui üks rändur võitleb ühel või teisel moel oma võitlust, seda võitlust, mis on teda ajendanud palverännakule minema. Kuigi võitlused on kõigil erinevad, ühendab see individuaalne võitlemine rändureid suureks perekonnaks. Teadmine, et teistel on samuti omal moel raske, toob kergendust ja annab jaksu edasi minna.
Nende ridade vahelt sain tõepoolest tunda ehtsa elu maiku ja see raamat on hea sisend nendele, kes soovivad ise minna palverännakule või soovivad lihtsalt teada, et mis see teekond võib endast ette kujutada. Raamatu lõpus on ka nõuandeid ja teavet tulevastele palveränduritele.
Põnev oli lugeda seikadest rännakul ja sealhulgas ka võitlusest lutikatega, kõhuviirusest ning matkamisest kõrges palavikus olles. Teekond polnud ainult roosiline vaid sellel tuli rinda pista ka erinevate raskustega ja ronida mägedest nii üles, kui ka alla. Maarja rääkis ausalt oma katsumustest teekonnal ja nagu elus ikka, tuli kulgeda tõusude ja mõõnade vaheldumises. Loodus, külad, linnad ja erinevad inimesed olid justkui harukordsed taiesed, mis küllaga mõtlemisainet andsid. Teekond kulges läbi väikeste külakeste ja suuremate linnade, mööda caminot, alberguest alberguesse. Mida lähemale ta Santiagole jõudis, seda väiksemad olid kohvitassid ja kõrgem oli kohvi hind.
Maarja tõi oma raamatus välja palveränduri kaksteist käsku: järgi alati kollaseid nooli; kõnni just niipalju, nagu parasjagu tarvis; ära laiskle voodis; helista oma vanematele; märka teisi rändureid; kanna alati puhtaid sokke; ära virise; ära liialda, kui räägid oma päevateekondadest; ära isegi mitte mõtle allandmisele; ära haletse teiste vesiville; ära lase end häirida vihmast, tuulest, päikesest ega lumest; hoia ligimese seljakotti, nagu oleks see su enda oma. Seda lugedes tekkis tunne, et neid käske võiks kohandada ka igapäeva ellu, mitte ainult rännakul mööda caminot.
Sain aru, et viimane kui üks rändur võitleb ühel või teisel moel oma võitlust, seda võitlust, mis on teda ajendanud palverännakule minema. Kuigi võitlused on kõigil erinevad, ühendab see individuaalne võitlemine rändureid suureks perekonnaks. Teadmine, et teistel on samuti omal moel raske, toob kergendust ja annab jaksu edasi minna.
Nende ridade vahelt sain tõepoolest tunda ehtsa elu maiku ja see raamat on hea sisend nendele, kes soovivad ise minna palverännakule või soovivad lihtsalt teada, et mis see teekond võib endast ette kujutada. Raamatu lõpus on ka nõuandeid ja teavet tulevastele palveränduritele.
February 26, 2023
Milline imeliselt soe ja mõnus teekond hargnes seda raamatut lugedes lahti. Raamat läks mõnusa tempoga ja kui lõpupeatükid kätte jõudsid ja Maarja Santiagosse kohale jõudis, tuli ka minul hingeliigutus, sest üks teekond sai taaskord läbi. Mulle meeldib selles raamatus kirjeldatud ausad tunded ja emotsioonid, rõõmsad hetked, väsimus ja kurbus, aga ka eht-eestlaslik individualism ja enda eest seismine. Raamatu muudab ka eriliseks Hispaania suursaadiku eessõna ja raamatu lõpus olevad soovitused tulevastele palveränduritele. Olen tänulik, et see teos mulle kätte sattus ja kindlasti loen seda veel.
August 29, 2017
Ehtne, elus, siiras, ladus. Soovitan!
March 29, 2023
Põhjalik ülevaade ühest palverännakust ja ka nõuanded neile, kes rändama minekut plaanivad. Mõjuski pigem sellise praktilise loona.
March 31, 2017
EST: "Ehtsa elu maik" on lihtne ülevaatlik päevikuvormis jutustus ühe inimese palverännu kogemusest. Autor keskendub peamisele, on konkreetne ega aja (eriti) mula raamatule pikkuse andmiseks. Väga tore oli pisikesi repliigikesi lugeda teemal palju üks või teine teenus maksis ja kuidas reaalsed olukorrad oodatust erinesid, see tegi palverännule kaasaelamise kuidagi inimlikumaks, et näe mina siin istun diivanil või bussis ja loen sinu sadade kilomeetrite pikkuse rassimise ning eneseületuse kirjeldust ja just sääraste seikade lisamine lähendas, lubas natukenegi lävilaineid samastada.
Muidu üsna tore soovitusi täis lugemine - nagu näpunäidete kogumik juhuks, kui lugeja peaks ka seljakoti järele haarama ja mõne taolise seikluse läbi tahtma elada.
Ent ehk see taolistele raamatutele iseloomulik ongi, et teist korda ma seda ilmselt kunagi kätte ei võta.
Muidu üsna tore soovitusi täis lugemine - nagu näpunäidete kogumik juhuks, kui lugeja peaks ka seljakoti järele haarama ja mõne taolise seikluse läbi tahtma elada.
Ent ehk see taolistele raamatutele iseloomulik ongi, et teist korda ma seda ilmselt kunagi kätte ei võta.
Displaying 1 - 8 of 8 reviews