Lapsepõlv Eestis: Mälestused

by Tania Alexander, Eve Köst (Translator)

Tania Alexanderi mälestuste raamat on põnev jutustus inimsaatustest ajaloo murdeaegadel. Autor on baltisaksa Benckendorffide ja vene Zakrevskite järeltulija. 1940. aastal abiellus ta inglise diplomaadiga ning elab Inglismaal. Selles raamatus kirjeldab ta oma Jänedal veedetud lapsepõlve (isa mõrvatakse, ema viibib kodusõja keerises Venemaal, lapsi kasvatab salapärase minevikuga iirlanna). Autor käsitleb ka oma ema käekäiku. Legendaarne Mura Benckendorff oli lähedalt seotud Maksim Gorki, Herbert Georg Wellsi ja Robert Bruce Lockhartiga.

184 pages, Paperback

First published June 1, 1988

Reviews

[Sherwood Smith]

This book was recommended to me by an Estonian for whom English is a second language. I found a copy, hoping to find more about Estonia during its (too brief) period of independence before it was swallowed up by Russia as a result of WW II.

I was disappointed of that, as the only glimpses we get of Estonia are mainly of a private house on a lake at Kallijärv, which are beautifully, poignantly and idyllically described, evoking fairy tale summers from the late 1920s-1939. That was the author's childhood home.

The book is really about her family, in particular her mother, Maria ("Moura") Ignatievna Zakrevsky, first married to Ioann von Benckendorff, and then very briefly to Baron Nikolai Budberg, however she kept his name and title for the rest of her life.

Moura was an extraordinary figure, first living it up as the wife of a diplomat in the elite social scene in Moscow and Berlin before WW I and the subsequent Russian Revolution. She ended up almost living on the streets in Moscow until taken in by the kindly Maxim Gorky, who helped so very many people. She maintained a long relationship with Gorky, for a time overlapping with that of H.G. Wells, and before that, the diplomatic rockstar (and Casanova-like womanizer) Robert Bruce Lockhart.

Tania Alexander's narrative jumps quite a bit backward and forward in time, sometimes repeating information but her depiction of life at the edge of the Russian empire (and Soviet empire) is as fascinating as the larger than life characters she met through her mother--who apparently added to her own mythology to such an extent that several people have tried to write a biography and had to give up in despair. There was no getting at the truth, as so much that would have corroborated Moura's myths had been destroyed as a result of the war and the establishment of the Iron Curtain.

An enjoyable memoir for its glimpses of amazing times and amazing people, but as a look at Estonia during that period it's bound to be a tad disappointing.

[Kaarel Aadli · Rating 5 out of 5]

Ma sain aru, et siin kirjeldatu on mu uus kirjanduslik fetiš/kink. Lugeda nendest “kadunud inimestest”, nendest “endistest inimestest”, nagu on öelnud Gorki, on korraga tohutult värskendav ja metsikult muserdav. Tajuda seda kunagist aadlike hiilgust ja saada osa kasvõi killukesest nende kullakarralisest, kosmopoliitsest elust ja samas olla nende järkjärgulise kadumise tunnistajaks on südantlõhestav. Nii hästi illustreerib see 20. sajandi eksperiment kõige kaduvust - üks maailm, ühe grupi omailm kadus ja ei tule enam mitte kunagi tagasi. Ja kui tuleb, siis elustub see vaid korraks mälestustes ja neid mälestusi lugevate inimeste kujutlustes, et siis uuesti õhku hajuda, igavikku omale otsides.

P.S. Tõlge oli päris kesine, lugege originaalis ehk Inglismaa keeles.

[Kitty · Rating 4 out of 5]

selle raamatuga on küll läinud nii, et kuigi autor ilmselgelt tõesti tahtis hirmsasti kirjutada oma lapsepõlvest Eestis, selgus pajatamise käigus, et oluliselt huvitavamaid asju toimus samal ajal - ja enne ja pärast - teiste inimestega ja väljaspool Eestit, ja need lood tahtsid ju ka kõik ärarääkimist. nii et siin on terveid peatükke elust Ukrainas või Venemaal või Itaalias või Inglismaal, paremal juhul õnnestub autoril sealt endal ka korra läbi lipsata ja eriti heal juhul on ta sel ajal ka laps (suvi Sorrentos koos Maksim Gorki ja ta kaaskonnaga), aga sellest 1920-ndate ja 30ndate Eestist saame siit küll aimu pigem vihjamisi.

aga need vihjed on ka päris tähenduslikud. seda oleme teistest raamatutest juba näinud, kuidas baltisakslastel õnnestus Eestis aastakümneid ja -sadu elada ilma eestlasi eriti märkamatagi. siin omankorda näeme, kuidas sinna Jäneda lähedale Kallijärvele suutsid venelased luua oma enklaavi, kus baltisakslastel oli umbes sama roll, mis eestlastel - on siin jah mingisugused, aga üldiselt on nad igavad, harimatud ja rumalad, ja kõik, mis me elus head ja säravat, tuleb Venemaalt ja vene kultuurist. väikeste inglise mõjudega :)

aga jah, suurem osa sellest raamatust räägib autori emast Murast, kes seal Kallijärvel isegi ei elanud, vahel vilksas läbi. mis on päris tore tegelikult, sest nüüd ei pea Mura kohta eraldi raamatut enam lugemagi, ei usu, et seal midagi oleks, mida tütar juba ei teadnuks ja kirja ei pannuks (ehkki ta nendib ka, et selle inimese kohta oligi väga raske midagi päriselt teada, ainult arvata sai kõvasti, ja enamasti selgus lõpuks, et sa arvasid seda, mida Mura ise tahtis, et sa arvaksid).

[Carol Rizzardi · Rating 3 out of 5]

It was interesting, but not particularly engaging.

[Triin · Rating 4 out of 5]

I changed my rating from 3 to 4 because this book has stayed with me and I feel the urge to re-read about the life in Kallijärv.

[Ann]

Tania Alexander ehk Tatiana von Benckerndorff oli baltisaksa Benckendorffide ja vene Zakrevskite järeltulija. Jälle minu mitte tavapärane lektuur aga eesmärk on Türi raamatukogu väljakutse täismahus läbi teha ja see sobis baltisaksa kategooria alla.

Autor saadeti pärast Esimest maailmasõda bolševike kartuses Venemaalt Eestisse, kus ta asus elama perekonnamõisa Jänedal, kus ta elas 1936 aastani ja külastas viimast korda vahetult enne Teise maailmasõja algust.

Lapsepõlvest on raamatus ka kirjutatud, kuskil 2 peatükki. Aadliperekonna lapsepõlv oli aadliperekonnale omaselt idüll. Tatiana lapsepõlv möödus oluliste sündmuste keerises, seega enamik raamatust kirjeldataksegi ajalugu ja reisimist. Ajalugu on alati kasulik üle korrata, kuigi jah, see ei ole minu meelisteema.

Lisaks pühendab suur osa raamatust, liialdamata vist enamik, kirjeldustele Tatiana ema käekäigust ja suhetest Maksim Gorki, Herbert Georg Wellsi ja Sir Robert Bruce Lockhartiga, eelistades enda heaolu ja suhteid oma lastele.

Ehk siis lapsepõlvest kui sellisest sai ka ülevaate aga fookus oli emal, tema enesekesksusel ning maailma sündmustel. Ma ausalt ei oska öelda, kas see raamat meeldis või mitte. Kinnitas arusaama, kuidas ühiskond ja suhtlusvahendid on arenenud. Mille kõige üle saab tänulik olla, mida võetakse iseenesest mõistetavana. Aga. Idanaaber...

[Piret Dahl · Rating 4 out of 5]

Jälle üks isiklik vaade ajaloole, väga tore oli lugeda ja mõelda, mismoodi erineva tagapõhjaga inimesed asju nii erinevalt näevad ja kogevad. Eestist, tõsi, polnud palju kirjutatud, või, oota - lapsepõlv Eestis, see on elu üksildases metsatalus, kus käivad külas vanemate sõbrad ja sugulased ja kust kogu muu maailma melu ja mured jäävad kuhugi kaugele, olgu, sellega ma võin suhestuda küll. Eesti on metsmaasikas! Sellised need Eesti lapsepõlved on - tohutu toredad ja põnevad, lihtsalt räkida pole neist eriti midagi. Rääkida võib sellest, kuidas me Itaalias Gorkil külas käisime, või kuidas ema Venemaal seikles. Aga lapsepõlvest endast: "aitasime heina teha". Jah! Mul on endal ka heinateost väga eredaid mälestusi, ma saan aru küll, et see on märkimsiväärne sündmus. Lihtsalt sellest pole rohkem midagi rääkida.
Raamatut soovitan soojalt.

[Anne Siddell · Rating 4 out of 5]

This is a fascinating account of life in the aftermath of the Russian Revolution and the First World War. Although it is ostensibly about the author's childhood in Estonia, it is structured around her mother, Baroness Moura Budberg, and her survival during a period of great political upheaval.
The book was cited by David Lodge as one of the sources for his fictionalised biography of HG Wells, A Man of Parts; Moura was HG Wells' lover for a number of years and remained close to him until his death in 1946. Moura was an intriguing figure and had a tendency to re-invent her past whenever convenient, which led to the legend (refuted by her daughter) that she was a Russian spy.
It's sobering to learn how everyone's lives, even those in the upper echelons of society, are susceptible to the events of history.

[Sarah Rogers · Rating 3 out of 5]

Fascinating memoir of a childhood in the brief period of independence for the Baltic States. A cast of family and friends straight out of a Chekhov play.

[Külli · Rating 3 out of 5]

Tania Alexanderi mälestuste raamat on põnev jutustus inimsaatustest ajaloo murdeaegadel. Autor on baltisaksa Benckendorffide ja vene Zakrevskite järeltulija - Mura tütar.