Vabanemine

by Janika Vaht

Mai on 17-aastane tüdruk, kes hoiab omaette ja suunab tunded sissepoole. Ühel päeval päästab ta enesetappu kavatseva noormehe, kellest saab uuel kooliaastal tema klassivend. Poiss pöörab tüdruku sisemaailma pea peale. Õppides klassivenda tundma, mõistab Mai, millest tal vajaka on ning mis suunas liikuda, et minevikuvarjudest vabaneda.

„Vabanemine” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2012. aasta noorteromaanikonkursil äramärgitud töö.

224 pages, Paperback

First published January 1, 2013

Reviews

[Oskar · Rating 3 out of 5]

Janika Vaht tõstatab oma romaanis "Vabanemine" küsimuse - "Kas kaks katkise hingega inimest saavad üksteisele toetuda või on hoopis tulemuseks lõplikult lõhki kistud sisemaailmad?". Mai on neiu, kelle klaas on alati olnud pooltühi ning Sander on tema uus klassivend, kelle eelmine tüdruksõber end üles poos. Lisagem, et noored kohtuvad ühel vihmasel suveõhtul sillal, kus Sander kavatseb just enesetappu soovitama hakata. Tundub olevat ju igati paljulubav algus ühele ääretult depressiivsele loole?

Ütlen ausalt, et ma pole vist kunagi lugenud raamatut, kus nõnda palju pisaraid voolaks. Ehk mõnes 19. sajandi sentimentaalses baltisaksa tuhande leheküljelises Jenoveva loos voolab rohkem silmavett. Ma räägin täiesti tõsiselt! Ma küll ei pidanud täpset arvestust, aga lugedes jäi mulje, et igas peatükis hakkas mingi hetk asja eest, teist tagant keegi ulguma. Põhjus oli üldjuhul selles, et üks osapool sai eitava vastuse universumi kõige olulisemale küsimusele - "Ehk me võiksime olla rohkem kui sõbrad?". Muuseas, võrdõigusvolinik oleks selle raamatuga väga rahul, sest mõlemad sugupooled vesistasid võrdselt. Janika Vaht ei diskrimineerinud kedagi!

Jättes pisaratevood kõrvale oli tegelikult tegemist üpriski helge ja positiivse teosega. Keegi ei ole kliiniliselt suitsiidne. ning raamatu ei proovi kordagi olla depressiivne depressiivsuse pärast, vaid näeb kurbust lihtsalt ühe loomuliku osana meie eludest. Juhtmõtteks on ikka, et minevikku peab mäletama, aga samas peab õppima eluga edasi minema. Samas ei tohi ära unustada, et otsetee õnne ja armastuseni puudub ning kõik toimub loomuliku protsessina.

Appi!! Postituse lõpuks hakkan minagi juba muutuma liiga melodramaatiliseks. Ilmselt on aeg mingiks ajaks lõpetada teismeliste hingehädadest kirjutatud raamatute lugemine ning pöörduda tagasi ulmekirjanduse manu. :)


Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...

[Stella · Rating 4 out of 5]

Minu jaoks natuke igav, et alguses oli raske lugeda. Samas oli väga armas raamat.

[Maasikakook · Rating 3 out of 5]

3,5

[Maris-Johanna Tahk · Rating 3 out of 5]

Nii Mail kui Sandril olid oma helgemad hetked, kus ma olin tõiselt meeldivalt üllatunud autoris kuid lõpp venis minu jaoks natukene. Ei tea kas asi oli minus võirr raamatus aga 150 lehe peal sain aru kuhu see lugu jõuab aga see ei saanud lihtsalt otsa. Tänapäeva noorsooromaani võistlusest on siiski paremaid raamatud välja tulnud.

[Stiina · Rating 5 out of 5]

Raamat, mis paneb mõtlema. Ühe armastuse lugu, mis samas on ka ühe neiu suureks kasvamise lugu. Romaan viib meid 17-aastase Mai ellu. Ta vanematel on uued elud, ta elab seega põhimõtteliselt üksi. Oma suvevaheaja viimasel kuival päeval päästab ta ühe enesetappu plaaniva poisi. Esimesel koolipäeval on sama poiss tema uueks klassivennaks. Algab segaduste aeg.

[Taali · Rating 2 out of 5]

Mõte hea, jutt ladus, kuid tegevust jube vähe. Enamjaolt ainult (liig)kurvameelsus, mis muutus rusuvaks lõpuks.

[Carmen · Rating 3 out of 5]

Lovestory again. Kaks lõhestunud isikut, kes töötasid Maiasmokas.

Kõht läks tühjaks.