Romaanis on püütud anda pilt 60-ndate aastate lõpus ja 70-ndate aastate alguses põhiliselt Tartus elanud ja tegutsenud Eesti intelligentsi elust, nende isikudraamadest ja esteetilistest kreedodest. Ainestik on esitatud dialoogi vormis läbi füüsiku ja psühhiaatri silmade.
Elus l o e v a d lõppude lõpuks ikkagi need sõbrad, kes sul goodreadsis on. See arvustus sai valmis justkui juba 2/3 peal ning peale seda ma ei saanud enam raamatust aru.
Kui sa mõistad, miks mulle see raamat meeldis siis sa tabad mind mu kõige nõrgemast küljest.
(Vaino Vahingust saaks tõenäoliselt hea semestri teha, sest need raamatud on kõik omavahel nii ladusalt seotud, ja et mingeid termineid, mis muidu võiks jääda ehk segaseks u u e a j a tõttu, siis kuidagi koos need teosed aitavad mõista üksteist)