What do you think?
Rate this book
Näidendid
Valik Henrik Ibseni näidendeid: "Nukumaja" ja "Metspart".
227 pages, Hardcover
First published January 1, 1962
8 people want to read
About the author
Henrik Ibsen
2,228 books2,100 followersHenrik Johan Ibsen was a major Norwegian playwright largely responsible for the rise of modern realistic drama. He is often referred to as the "father of modern drama." Ibsen is held to be the greatest of Norwegian authors and one of the most important playwrights of all time, celebrated as a national symbol by Norwegians.
His plays were considered scandalous to many of his era, when Victorian values of family life and propriety largely held sway in Europe and any challenge to them was considered immoral and outrageous. Ibsen's work examined the realities that lay behind many facades, possessing a revelatory nature that was disquieting to many contemporaries.
Ibsen largely founded the modern stage by introducing a critical eye and free inquiry into the conditions of life and issues of morality. Victorian-era plays were expected to be moral dramas with noble protagonists pitted against darker forces; every drama was expected to result in a morally appropriate conclusion, meaning that goodness was to bring happiness, and immorality pain. Ibsen challenged this notion and the beliefs of his times and shattered the illusions of his audiences.
His plays were considered scandalous to many of his era, when Victorian values of family life and propriety largely held sway in Europe and any challenge to them was considered immoral and outrageous. Ibsen's work examined the realities that lay behind many facades, possessing a revelatory nature that was disquieting to many contemporaries.
Ibsen largely founded the modern stage by introducing a critical eye and free inquiry into the conditions of life and issues of morality. Victorian-era plays were expected to be moral dramas with noble protagonists pitted against darker forces; every drama was expected to result in a morally appropriate conclusion, meaning that goodness was to bring happiness, and immorality pain. Ibsen challenged this notion and the beliefs of his times and shattered the illusions of his audiences.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 2 of 2 reviews
February 13, 2025
vaga slay raamat, Nora tegi õigesti seal lõpus. ma ausalt ei saanud isegi aru alguses, et see Helmer nii manipuleeriv oli. slay.
January 12, 2025
Ibseni näidend oli Olivia XI klassi kohustusliku kirjanduse nimekirjas. Teatris olen "Nukumaja" näinud, küll juba päris palju aastaid tagasi; "Metsparti" pole kahjuks õnnestunud näha. Ibsen on draamakirjanduse suur klassik ning kaasaegse realistliku draama rajaja.
"Nukumaja" valmis 1879. aastal ning on perekonnalugu. Nora ja Torvald Helmer, kolme lapsega abielupaar, elavad näiliselt meeldivat ja mugavat keskklassi elu, kuid näidendis aset leidvate sündmuste tõttu muutub Nora arusaam oma elust, suhetest ja kohast nii perekonnas kui ühiskonnas ning ta otsustab perekonna juurest lahkuda. Nukumaja sümboliseerib näidendis Nora piiratud ja kindlate reeglitega elu, nagu kirjutab Janek Kraavi näidendi järelsõnas: "... nii sõltub ka Nora oma abikaasast, kogu tema käitumine juhindub tahtest olla mehele meele järele, olla mehe mänguasi ja dekoratiivne kaasaanne. Oma nuku staatuse sõnastab Nora, vastates Torvaldi küsimusele, kas ta ei ole nende majas siis kunagi õnnelik olnud:
NORA: Ei. ainult lõbus. Ja sina oled mu vastu alati nii hea olnud. Kuid meie kodu ei ole olnud midagi muud kui mängutuba. Ma olin siin naisena su nukk, samuti nagu ma isamajas lapsena olin papa nukk. Ja lapsed olid jälle minu nukud. Minu meelest oli mõnus, kui sa minuga mängisid, samuti nagu nende meelest oli mõnus, kui mina nendega mängisin. See oli meie abielu, Torvald."
Näidendi lõpus Nora ei lepi enam eluga, kus teda koheldakse kui nukku, ja lahkub oma mehe ja laste juurest, et endas selgusele jõuda.
"Metspart" on väga traagilise lõpuga lugu fotograaf Hjalmar Ekdali perekonnast, mida mõjutavad kunagised konfliktid ja saatuslikud kokkupuuted suurtööstur Werlega. Näidendi keskne küsimus on, kas tõe poole peaks iga hinnaga püüdlema, kuna vana Werle idealistlik poeg Gregers Werle usub tõe ülimusse ja teeb kõik, et paljastada oma isa poolt minevikus Hjalmar Ekdali perele tehtud ülekohus. Ta arvab, et ainult tõde teades saavad Ekdalid olla õnnelikud, kuid paraku ei too tõe teadmine kellelegi selles näidendis õnne, vaid pigem päästab valla sündmused, mis viivad traagilise lõpuni. Gregers tirib minevikusündmused päevavalgele, hoolimata doktor Rellingi hoiatusest: "Kui te võtate keskpäraselt inimeselt eluvale, siis võtate temalt ühtlasi õnne."
Janek Kraavi järelsõnast: "Gregers oli lootnud, et tõe teadmine võimaldab Hjalmaril kõrvaldada pettuse oma elust, kuid tulemuseks oli hoopis katastroof ja tragöödia. Lõpuks ei muuda need ideaalsed nõudmised Hjalmarit ei tugevamaks ega targemaks; ta pole võimeline kodunt lahkumiseks isegi oma asju kokku pakkima, rääkimata enese muutmisest mingite ideaalide sunnil."
Võib-olla tõesti on vahel parem olla teadmatuses ning õnnelikult edasi elada kui tõde teades kõik kaotada.
"Nukumaja" valmis 1879. aastal ning on perekonnalugu. Nora ja Torvald Helmer, kolme lapsega abielupaar, elavad näiliselt meeldivat ja mugavat keskklassi elu, kuid näidendis aset leidvate sündmuste tõttu muutub Nora arusaam oma elust, suhetest ja kohast nii perekonnas kui ühiskonnas ning ta otsustab perekonna juurest lahkuda. Nukumaja sümboliseerib näidendis Nora piiratud ja kindlate reeglitega elu, nagu kirjutab Janek Kraavi näidendi järelsõnas: "... nii sõltub ka Nora oma abikaasast, kogu tema käitumine juhindub tahtest olla mehele meele järele, olla mehe mänguasi ja dekoratiivne kaasaanne. Oma nuku staatuse sõnastab Nora, vastates Torvaldi küsimusele, kas ta ei ole nende majas siis kunagi õnnelik olnud:
NORA: Ei. ainult lõbus. Ja sina oled mu vastu alati nii hea olnud. Kuid meie kodu ei ole olnud midagi muud kui mängutuba. Ma olin siin naisena su nukk, samuti nagu ma isamajas lapsena olin papa nukk. Ja lapsed olid jälle minu nukud. Minu meelest oli mõnus, kui sa minuga mängisid, samuti nagu nende meelest oli mõnus, kui mina nendega mängisin. See oli meie abielu, Torvald."
Näidendi lõpus Nora ei lepi enam eluga, kus teda koheldakse kui nukku, ja lahkub oma mehe ja laste juurest, et endas selgusele jõuda.
"Metspart" on väga traagilise lõpuga lugu fotograaf Hjalmar Ekdali perekonnast, mida mõjutavad kunagised konfliktid ja saatuslikud kokkupuuted suurtööstur Werlega. Näidendi keskne küsimus on, kas tõe poole peaks iga hinnaga püüdlema, kuna vana Werle idealistlik poeg Gregers Werle usub tõe ülimusse ja teeb kõik, et paljastada oma isa poolt minevikus Hjalmar Ekdali perele tehtud ülekohus. Ta arvab, et ainult tõde teades saavad Ekdalid olla õnnelikud, kuid paraku ei too tõe teadmine kellelegi selles näidendis õnne, vaid pigem päästab valla sündmused, mis viivad traagilise lõpuni. Gregers tirib minevikusündmused päevavalgele, hoolimata doktor Rellingi hoiatusest: "Kui te võtate keskpäraselt inimeselt eluvale, siis võtate temalt ühtlasi õnne."
Janek Kraavi järelsõnast: "Gregers oli lootnud, et tõe teadmine võimaldab Hjalmaril kõrvaldada pettuse oma elust, kuid tulemuseks oli hoopis katastroof ja tragöödia. Lõpuks ei muuda need ideaalsed nõudmised Hjalmarit ei tugevamaks ega targemaks; ta pole võimeline kodunt lahkumiseks isegi oma asju kokku pakkima, rääkimata enese muutmisest mingite ideaalide sunnil."
Võib-olla tõesti on vahel parem olla teadmatuses ning õnnelikult edasi elada kui tõde teades kõik kaotada.
Displaying 1 - 2 of 2 reviews