Võitlus kahel rindel

by Alar Nigul

ehk ehk eestlase juhtumised Nõukogude armee päevil Afganistanis.

Alar Nigul (s. Haapsalus 1965), kes osales aastatel 1984–1986 ajateenijana Nõukogude Liidu armee erivägede koosseisus Afganistani sõjas, kirjeldab oma mälestustes endise Nõukogude Armee olusid ja toimimist. Saame täpsemalt teada, mis juhtus meie poistega, keda võõrvõim võõra lipu all sinna mõttetusse sõtta saatis. Jutustus on kaasakiskuv, olusid ja lahingukogemusi kirjeldav ja lisaks pisut õpetlik lugemisaine mitte ainult sõjaväelastele, vaid soovituslik kõikidele.

192 pages, Hardcover

First published January 1, 2008

Reviews

[Ene Sepp · Rating 4 out of 5]

Mõnes mõttes tahaks, et see oleks kohustuslik lugemine ka tänapäeva noortele. Muidugi, sõna "kohustuslik" paneb paljude jaoks juba bloki peale aga siis näiteks soovituslik? Kasvõi selleks, et oleks selgem pilt ja arusaamine, kuivõrd kaugele on Eesti tänapäeval jõudnud. Mul on tõesti tunne, et noroed (ja sh ka siis minuealised) tihtipeale ei hinda seda vabadust ja neid võimalusi, mis on kätte tulnud. Ka autor on intervjuus öelnud, et oskus väärtustada vabadust on üks asi, mille ta Afganistanist endaga kaasa tõi.

Igaljuhul. See, et NSV ajal saadeti aega teenima mujalegi, kui kodust paaritunnise sõidu kaugusele on vast kõikidele teada, aga kuhu ja mis seal täpsemalt üldse kõik toimuda võis, on osaliselt aegade hämarusse kadunud. Niguli raamat paotab ust sellesse maailma või lööb isegi ukse lahti. Kõik, alates dedovšinast ja lõpetades kaaslaste hukkumisega on kenasti laiali laotatud. Jõhker on lugeda. Niguli ajateenistus polnud ka lihtsalt rividrill ja siis kasarmus aja surnuks löömine, vaid reaalselt sõjaseisukord, uute oskuste äraõppimine, nende kasutamine ning reaalselt oma elu kaalulepanek. Ei kujuta ettegi, mis tunne oleks ikkagi olnud ise sellises keskkonnas kaks aastat ajateenija olla, kus tõesti peab lootma, et jääd ellu ja loodetavasti on kõik ihuliikmed ka tagasi tulles alles. Lahingukaaslaste ning ka ülemuste hoolimatus ja lihtlabane lollus...

[Risto Hinno · Rating 4 out of 5]

Huvitav lugemine võrreldes tavaliste NL-i armees teeninute mälestustega. Aitab mõista, mis Afgaanis toimus ning mida sõdurid läbi elasid. Lisaks on autor aus enda suhtes, kuidas keskkond teda muutis (nt ropendamine, varastamine). Huvitav on see, et kuidas NL armee üldse nii kaugele jõudis, kui võitlus toimuski kahel rindel - afgaanidega ning tagalas vanema aastakäigu ajateenijatega?

[Tanel Vari · Rating 3 out of 5]

Sümpaatne. Meenutab seda lugu, kuidas loomadel polnud metsas midagi teha ja siis nad andsid siilile peksa. Ja siis andsid igaks juhuks veel. Ja järgmine anti siilile ka peksa. Hea kompromiss hala ja rohelise nooruse vahel. Eks sõda kalgendab ka.

[Erki Kolk · Rating 4 out of 5]

Eesti mehe kogemuste põhjal kirjutatud raamatust saab endale hea kujutluspildi NL sõdurite toimetamistest Afganistanis 1980ndatel. Huvitava võrdluse saab, kui oled ise teeninud Eesti Kaitseväes. Tolleaegne noorsõdurite terroriseerimine, igasuguse moraali ja relvavendluse puudumine on õnneks tänaseks ajaks eestlaste jaoks ajalugu.
Olenemata stressirohkest keskkonnast ei loe ka ridade vahelt välja, et autor oleks kuidagi kibestunud või negatiivne. Mees on ilmselt suhtunud sellesse kui kohustusse, mis tuli paratamatult läbi teha, oodates samal ajal päeva, mil saab mundri nurka heita ja normaalse eluga edasi minna. Nagu ka paljudest teistest Nõukogude aega puudutavastest teostest, loeb ka siit välja sovetliku süsteemi tugevad kiiksud.

[Vello S · Rating 5 out of 5]

Karm elu