Vene veri

by Kai Aareleid

„Vene veri” (2011) on Kai Aareleidi debüütteos, omapärase vormilahendusega fragmentaarne proosaraamat, kus ajalooline ja isiklik mõjuvalt omavahel põimuvad. Minajutustaja lahkub diplomaadi abikaasana mitmeks aastast Eestist Peterburi ja kirjeldab samas oma vanavanaema täpselt vastupidist elujoont – Venemaalt Eestisse. Need liikumised on sobivaks raamistikuks nukrameelsele, aga selgepilgulisele mõttemaailmale, mis sisaldab nii pihtimuslikke pilguheite kui ka üldinimlikke mõtisklusi nii kultuuri- ja rahvuspiiride ületamisest kui ka püsimisest, järjepidevusest, aja kadumisest ja kestmisest, kodust ja kohanemisest.


http://read.err.ee/eesti/65e37baf-c90...

200 pages, Hardcover

First published January 1, 2011

About the author

Kai Aareleid is an Estonian author and literary translator born in Tartu and sharing her life between Tallinn, Helsinki, London and travelling the world (and books).
She has had a background in the book world since early 2000s and has worked as a translator, editor, publisher and literary agent.
A prolific translator from Spanish, Finnish and English into her native Estonian, she has translated works by Bruce Chatwin, Javier Marías, Carlos Ruiz Zafón, Enrique Vila-Matas, Roberto Bolaño, Isabel Allende, and Jorge Luis Borges, among others.
Her own novels are about memory and roots, family bonds, secrets and silences. She is known for her sparse and aquarellic style; short, miniature-like chapters, and her special relationship to photography, food and cityspaces, both past and present.
She has won numerous literary prizes and her works have been translated into several languages.

Reviews

[Indigoaalane · Rating 5 out of 5]

mulle meeletult meeldib autori stiil. Nagu pisikesed novellid. Mitmel juhul jäi tegelikult kripeldama, et mis siis ikkagi edasi sai..
mul on üldiselt ka silmad märja koha peal, aga see  raamat oli minu jaoks tõeline pisaratekiskuja.. päris mitu taskurätikut kulus

Loe veel https://indigoaalane.blogspot.com/201...

[Helene Uppin · Rating 4 out of 5]

See raamat on natuke nagu luulekogu, poeetiline, mõtlik, ilus, natuke valus. Selline kiirelt libisev õhuline tekst. Lugu tuksub nähtamatult pinna all nagu Härjapea jõgi ja loob ainult pealtnäha juhuslikke kujutluspilte. Eks meil kõigil on omad vana-vanad, kelle varjudes me tegutseme ja kelle tõttu oma juurtest aegajalt huvitume, nii et kui selle poeesiaga kaasa minna, saab paralleelselt ka mingeid oma lugusid üle mõelda.

[Kaur]

See raamat ei ole ÜLDSE mulle. Seepärast ei pane ma talle ka hinnet. Huvitav, emotsionaalne, ajalukku ja endasse vaatav. Nii et kokkuvõttes on hea meel, et lugesin. Aga seda kellelegi soovitada - ega ka mitte soovitada - ei oska.

[Tiiu · Rating 5 out of 5]

See raamat meenutab mulle aega mil Peterburi oli suurim eestlaste linn. Aitäh autorile, väga isiklik ja hea kirjandus selle parimas tähenduses

[Käbi · Rating 5 out of 5]

Tohutult mõnus stiil - hea keelekasutus, poeetilisus ja interekstuaalsus. Mulle meeldib ka see, et palju on ruumi jäetud (nii füüsilises kui ka vaimses mõttes) lugejale endale lugude mõistmiseks ja mõtestamiseks.
Lugu ise pigem igatsevates toonides, kõige järele igatsedes. Ja väga mõnusa tempoga vaheldusid lookesed tänapäevast ja minategelase esivanemast. Ja kuigi minategelane igatses Peterburist ära, siis tekkis endal tunne, et võiks ka siiski sinna mõneks lühemaks eluperioodiks kolida - ka raamat pakkus palju avastamisväärseid kohti (pargid ja aiad, Ahmatova pink, Brodsky ausambad jne).

[Moonika · Rating 4 out of 5]

Alguses veidi häiris, et lood olid lühikesed ja minu jaoks jäid poolikuks. Hiljem harjusin ära :) Raamat oli hea lugemine. Pildikesi sellest, kuidas on elada eemal oma kallitest inimestest, oma rahvast ja kultuurist. Sellega leppimisest ja kohanemisest, kuid alati jäädes igatsema ja mõtlema "oma" inimeste peale, kes jäid kaugele maha. Hindan ja väärtustan oma elu, sest mul on hea olla kodus "oma" inimeste juures.

[Sille · Rating 4 out of 5]

Minu maitse järele raamat, napis poeetiliselt fragmentaarses stiilis, ilusas eesti keeles.

[Merilyn Meristo · Rating 4 out of 5]

Ilusas voogavas eesti keeles kirjutatud raamat, mis jäi minu jaoks aeglaseks ja kohati ka tühjaks.

[karin · Rating 3 out of 5]

2.75
mõnevõrra nõrgem kui hilisem “linnade põletamine” ning kindlasti rohkem fragmenteeritum. kuigi autori sõnakasutus on mulle nii-nii südamelähedane, jäi lugu minu jaoks pinnapealseks.

[Triin Hunt · Rating 5 out of 5]

Väga meeldiv formaat, tempo, stiil, lugu.

[Mae Lender · Rating 5 out of 5]

Olen sellest pikalt mööda käinud, põhjust ei tea (sest tavaliselt on mind vanade fotodega võimalik ikka päris kergesti ära osta). Vahepeal olen jõudnud Aareleidi teisena ilmunud romaanigi lugeda ("Linnade põletamine"), mis mu mäletamist mööda igati sümpaatne oli, ent "Vene veri" jäi ikka puutumata.

Ja milline nauding! Oigasin mõnust diivaninurgas ja oleks veel ja veel tahtnud. Ma ei tea autori isiklikku tausta, ent eeldan, et küllap ta elust enesest ikka kirjutas... Igatahes väga ehedate tunnetega, valusmagusalt, õrna nukruseloori tagant hargnevad lahti kaks vastassuunas kulgevat - mida? Elusaatust? Lugu? Mina-jutustaja vaarema tulek Venemaalt Eestimaale oli jäädavalt, mina-jutustaja minek abikaasa kõrval Peterburi rangelt kolmeaastane, aga võõrsil olemise taagast räägivad mõlemad. Teksti on vähe, lood on napid, ent oskus vähesega paljut öelda igal leheküljel tuntav.
Tähendab, see oli nii ilus, et ma ei tahagi seda oma pikema sõnavõtuga lörtsida.

[Gerli · Rating 4 out of 5]

“Ideaalne raamatupood on väike, aga seal on kõik olemas. Ka need raamatud, mida seal ei ole.”

“Ütle mulle, mida sa oled lugenud, ja ma ütlen sulle, kes sa oled.”

[Madli Pärn · Rating 3 out of 5]

Mõnus rahulik lugemine. Meenutab "Varjuteatrit", kuigi varjud on teistsugused ...

[Mona · Rating 4 out of 5]

Kohati ilus ja rohkem kohati nukker. Palju elupildikesi pikast perioodist, korduvast ajast.

[Hanneleele · Rating 5 out of 5]

Suurepärane. Läheb kohe mu lemmikumate Eesti asjade kirja.