Minu Taani onuke. Tuhk

by Andrei Ivanov, Ilona Martson (Translator), Jaan Ross (Translator)

Eestis sündinud autori kaks jutustust, mis ilmusid esmalt New Yorgis, sealses vanimas vene emigrantide ajakirjas Novõi Žurnal. Autobiograafia on pinnas, millele kirjanik rajab oma väljamõeldiste aedu - isegi kui selleks pinnaseks on Eestimaa sood.

127 pages, Paperback

First published January 1, 2010

About the author

Андрей Вячеславович Иванов

Reviews

[Tuhkatriin · Rating 3 out of 5]

Mäletan, et need jutustused pälvisid omal ajal ilmudes vaimustunud heakskiidu. Nii õhuke kui raamat ka on, suutsin ma selle tervelt kaks korda pooleli jätta, mistõttu sai tervikmulje mõnevõrra kannatada, aga minu arvates n i i hea raamat see nüüd ka ei olnud.
Võib-olla oli suurel tunnustusel mõningane poliitiline tagapõhi: ilmus ikkagi Eestis sündinud venelase teos, kunagisi sündmusi kajastati teisest vaatevinklist, ehk mõlkus meeles potentsiaalne lõimumine vmt, ehkki raamat kannab minu arvates õigupoolest lausa antilõimumise meelsust.
Mulle meeldis „Tuhk“ rohkem kui „Minu Taani onuke“, stiil rohkem kui sisu. Järelsõnast võis lugeda, et toimetajad olid omavoliliselt „Tuhka“ kärpinud, muutes märgatavalt autori algset kontseptsiooni ning tõepoolest, minajutustaja eneseiroonia oli küll kuhugi kaduma läinud, nii et prevaleerima jäi pigem mulje kibestunud enesehaletsusest.
Üldse tundus raamat olevat pigem nagu noore autori näpuharjutus, ettevalmistus millekski suuremaks. Kindlasti oleksin valmis edaspidi Ivanovi veelgi lugema, "Peotäis põrmu" on mul isegi juba e-raamatuna olemas ja ootel.

[Aimi Tedresalu · Rating 3 out of 5]

Eestivene kirjanduse osas olen siiani üsna puhas leht olnud, nii et nüüd proovisin ka seda viga parandada. Ei mingeid eelarvamusi, kuigi pärast kritiseerivast lugemiselamusest osa saamist ja pärast Sauteri lugemist tundus see ikka kohe päris hea teos olevat. "Taani onuke" on konkreetsem ja selgemalt piiritletud, "Tuhk" laialivalguvam ja nüansirikkam. Käiakse läbi autobiograafiliste sugemetega peategelase lapsepõlv alates sünnimajast soo serval kuni kuskil Taani sügavustes asuva lossini (paralleel kirjandusklassikaga?). Peategelane tunneb end kõikjal kui võõras ja vales kohas olevat, justkui mitte kuhugi kuuluvat. Seminaris lahates jõudsime muidugi järeldusele, et see lühike teos kubiseb sümbolitest, kuid las see jääda juba igaühe enda otsustada, kuidas lugeda ja tõlgendada. Eestivene kirjandusega tutvumiseks võib soovitada küll, kuigi ilmselt on ka paremaid teoseid.

[Mona · Rating 4 out of 5]

Väga huvitav lugemine, mis hoidis enda haardes. Mõtete väljendus on robustselt aus ja ilustamata ning selle tõttu vist meeldiski. Kuid natuke ehk liiga tumedad pilved tundusid elu üle käivat ning tulevikku nagu polekski.
Nõukogude Eesti on üks teema, millest meie kirjanduses pole veel palju kõneldud - ka seetõttu eriline teos.

[Eerik · Rating 5 out of 5]

Väga hea jutustus elus Elboonias, kus kogu elu käib põlvini ulatuvas mudas. Ja jutustus elust Taanis, kus muda ulatub pahkluuni.