What do you think?
Rate this book
Eike
Ühel varasel sügishommikul tuuakse Hansenite abielupaari välistrepile imik. Rohkem kui kolmkümmend aastat hiljem läheb Eike Hansen samasse maakohta selgitama oma päritolusaladust. Seda lahendada püüdes saab ta aru, kui palju määravad inimese elus juhused ja kui palju teadlikud valikud. Veel mõned aastad hiljem kirjutab ta kõige põhjal romaani „Metsa tütar”, mis kujuneb üheks etapiks ta isepäisel, otsinguid ja loobumisi täis kirjanikuteel.
„Eike” on üheaegselt romaan nii elust kui ka kirjandusest, selles liigutakse elutegelikkuse ja kirjandusliku väljamõeldise maailma piirimail.
„Eike” on üheaegselt romaan nii elust kui ka kirjandusest, selles liigutakse elutegelikkuse ja kirjandusliku väljamõeldise maailma piirimail.
512 pages, Unknown Binding
First published January 1, 2006
4 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 of 1 review
April 22, 2017
Ime pole, et kunagi põhikooliõpilasena ma selle raamatu täiskasvanud lugejatle mõeldud riiuli pealt võtsin. Kaanepilt on juba selline, mis mu pilku püüab. Ja veelgi parem oli see, et juba siis lugedes puges teos kuidagi nii palju hinge, et nüüd kui sama raamatut nägin, süda hüppas sees ja oli vaja seda uuesti lugema hakata.
Väga keeruline oli leida, mida teised selle raamatu kohta on arvanud ja natuke mõistetamatu. Ometigi avab kirjaniku elu sisemaailma mõnes mõttes küllaltki hästi – mis on kõik need kahtlused, kas ja kui palju kirjanik iseennast oma teostesse kirjutab, või kas ongi vaid olemasoleva ühest kohast teise paigutamine ning kõike (õnne eraelus ja õnne kirjutamises) korraga ei saagi.
Ja samal ajal seda lugedes hakkan kahtlema ka selles, et kas kirjanik peab alati olema selline, nagu on romaani peategelane Eike? Kirjandusklassika autorid on peategelasel läbi loetud ja põhjalikult analüüsitud. Õigete autorite ja loojate õiges kohas mainimine nii muusika- kui ka kirjandusmaailmast tundub olevat justkui kirjaniku nimetuse kandmise eelduseks ja kui seda eeldust ei ole täidetud siis... siis... Mul on tunne, et ma ise kirjanikuna kuulun vist küll nende uue aja kirjanike hulka, keda peategelane justkui põlgab.
Hoolimata sellest üleolekust, mida peategelane mõnikord (kuigi ka õigustatult) tunneb, mulle see raamat meeldis. Ja väga tahaks, et olekski olemas Eike Hansen ja tema kirjutatud raamatud „Penelope“, „Metsa tütar“ ja teisedki. Läheks kohe raamatukokku ja loeks need ühe hooga läbi!
Väga keeruline oli leida, mida teised selle raamatu kohta on arvanud ja natuke mõistetamatu. Ometigi avab kirjaniku elu sisemaailma mõnes mõttes küllaltki hästi – mis on kõik need kahtlused, kas ja kui palju kirjanik iseennast oma teostesse kirjutab, või kas ongi vaid olemasoleva ühest kohast teise paigutamine ning kõike (õnne eraelus ja õnne kirjutamises) korraga ei saagi.
Ja samal ajal seda lugedes hakkan kahtlema ka selles, et kas kirjanik peab alati olema selline, nagu on romaani peategelane Eike? Kirjandusklassika autorid on peategelasel läbi loetud ja põhjalikult analüüsitud. Õigete autorite ja loojate õiges kohas mainimine nii muusika- kui ka kirjandusmaailmast tundub olevat justkui kirjaniku nimetuse kandmise eelduseks ja kui seda eeldust ei ole täidetud siis... siis... Mul on tunne, et ma ise kirjanikuna kuulun vist küll nende uue aja kirjanike hulka, keda peategelane justkui põlgab.
Hoolimata sellest üleolekust, mida peategelane mõnikord (kuigi ka õigustatult) tunneb, mulle see raamat meeldis. Ja väga tahaks, et olekski olemas Eike Hansen ja tema kirjutatud raamatud „Penelope“, „Metsa tütar“ ja teisedki. Läheks kohe raamatukokku ja loeks need ühe hooga läbi!
Displaying 1 of 1 review