Minu Omaan. Kaamelist Porscheni, 56 sõlme tunnis

Minu... #32

by Meeli Lepik, Marje Aksli (Editor)

„… aga niimoodi ei saa ju merd sõita!” hüüataks mu kogemusest kuuldes eesti meremees. Omaani härra vastaks vaid: „Mafi muškila! Pole probleemi!” Mis on loomulik omaanlaste silmis, ei pruugi kokku langeda meie õhtumaiste arusaamadega.

Lisaks maasturite kalapaadis vedamisele, hiigelhaide söögiks küttimisele, riikliku reisilaevanduse sünnivaludele ning igapäevaelule praeahjukuumuses pajatab raamat sellest, mis juhtub, kui inimestel on vahel rohkem raha ja pealehakkamist kui kainet talupojamõistust.

Loodan, et minu pilguheit kaunile Omaanile ja tema külalislahketele elanikele aitab maalida lisatoone meedia loodud araabiapildile ning näidata, et elu looritatud juuste ja väärikate turbanite all polegi nii mustvalge nagu kohalike igapäevariietus.

Tulge koos minuga maailma nobedaima reisilaeva pardale, et saada osa meremehetööst maal, kus areng kaamelikaravanidest Porschedeni on toimunud välgukiirusel!

Genres: Travel

312 pages, Paperback

First published July 6, 2011

Reviews

[Susanna · Rating 2 out of 5]

Olen eeskõnelejatega nõus, et raamat võinuks keskenduda rohkem Omaanile ja vähem laevasõiduga seotud probleemidele ning inimsuhetele meeskonnas. Lugesin huviga nii kirjeldusi Masqati ja Khasabi kohta, kogemusi vee peal ja vee all ning ärisuhetest Euroopa ja Omaani vahel, kuid Maroko tüdrukute figuur ei läinud tõesti korda. Samuti panid kulmu kergitama nii mõnedki ülelihtsustatud kommentaarid Lähis-Ida ja islami kohta. Näiteks sõbralik soovitus naaberriigil Jeemenil "investeerida terrorismi asemel kooliharidusse" oli lihtsalt küüniline. Kui teos oleks keskendunud Omaanis elamisele, oleks selle lugemine olnud oluliselt nauditavam.

[Egle Küngas · Rating 3 out of 5]

Mõned peatükid olid täitsa asjalikud ja sisulised, kirjeldasid päris huvitavalt Omaani kombeid ja muud säärast, näiteks töösse suhtumist, abielu jms. Samas oli aga liiga palju isiklikke draamasid ja suhtepusasid, mis tegelikult näisid lõpuks avaliku arvete klaarimise kui et kultuuriruumi tutvustamisena. Häiris, et mõned araabiakeelsed väljendid oli jäetud allmärkusena selgitamata, aga kõik ingliskeelsed, ka väga lihtsad väljendid olid allmärkusena ära seletatud/tõlgitud. Mõned kirjeldused tundusid mulle liiga pingutatult ilukirjanduslikena. Soovitaksin neile lugeda, kes plaanivad üksinda pikemaajalisemalt araabiamaades töötamist.

[Kati Mamo · Rating 5 out of 5]

Käisin just aastavahetusel saksa suure kruiisifirmaga Omaani külastamas. Mulle väga raamat meeldis, sest mina olin olnud ( ülisuure) laeval reisija ja siinne autor oli olnud väiksema kruiisilaeva töötaja. Meie kohalik omaani giid rääkis palju Omaanist, aga autor andis just seda infot juurde, mida kas ise oma silmadega tunnistasin või seda osa, mis mul nägemata jäi. Mind üldse ei häirinud, et autor nii palju on pühendunud oma töökoha kirjeldusele, sest ka mina töötan eestlasena Saksa riigi leival. Lisaks saan tõdeda täpselt sama töösse ja elusse suhtumist araablaste poolt.
Väga head kirjeldused ning väga ladusalt jutt! Omaan on tõesti kui "tuhande ühe öö" muinasjutumaa.

[Maris Pedaja · Rating 3 out of 5]

Teose algul igavlesin, minu jaoks esines liiga palju "paistsin-valge-naisena-tõmmut-verd-meeste-seast-silma-ja-kõik-vaatasid-mind"-motiivi. Sündmustiku edenedes kandus teose raskuskese aga autori heledatelt juustelt omaanlaste käitumisele ja kommetele, teos lahutas meelt ja oli heaks reisiseltsiliseks teekonnal Masqaţist Tartusse. Kolm punkti viiest, võib ajaviiteks lugeda küll, kuid ei juhtu midagi ülemäära katastroofilist, kui lugemata jääb.

[Kadi · Rating 3 out of 5]

Pettumus. Raamatu esitlusele läksin elevusega, et nii huvitav riik, tulin poole pealt ära, sest esitlus oli pehmelt öeldes lääge. Raamatut hakkasin ikkagi lugema lootuses, et seda ahmin nagu õhku....teine pettumus...ses suhtes, et suur osa raamatust rääkis laeva peal töötamisest (ilmselt oli tegelikult viga minus, sest ju tutvustuski ütleb, et raamat räägib meremehe elust Omaanis...aga mina ikkagi ootasin pigem raamatut elus Omaanis, meremehena). Ma töötasin ka aasta Egiptuses õpetajana, aga mul oleks nii palju kirjutada, et peaaegu tervet raamatut õpetajatööle küll ei pühendaks. Kolmveerandi raamatu peal ma panin kaks tärni, tänu viimasele veerandile panen tärni otsa - seal laevatööst enam nii palju juttu polnud ja pigem kohalikust eluolust. Ma ei olnud mõnede raamatu väidetega ka nõus, eriti see, kus öeldi, et 2010 talvel ju mässasidki vaesed ja harimatud (selgituseks, miks omaanis mäss eriti võimust ei võtnud) - Egiptuses ei olnud kindlasti harimatud need, kes suurimad protestijad olid...ja siis oli seal mingi väide islamimaade kohta, mis minu kogemustega kokku ei läinud. Aga see kõik polnud niivõrd raamatu viga, kui see, et mul on mu omad kogemused islamimaalt ja see hakkas häirima. Samas oli palju kohti, kus ma ennast ära tundsin - need hetked olid lemmikud.

[Ene Sepp · Rating 4 out of 5]

Mu lugemisnimekirja on sattunud kuidagi palju Minu sarja raamatuid, ent mida sellest imestada. Ma ei saa ise ju igasse maailmanurka reisida, ent Minu sari saadab mind siiski reisile. Mida ma varem Omaanist teadsin? Teadsin, et see on sultanaat ning mööda rannikut saab autoga ülimugavalt automatka teha (juttude järgi). Aga nüüd... nüüd ma tean rohkem. Ma tean, et see on vast Läänest pärit inimesele kõige kergem variant Araabiamaades elada. Ning kui meil on külmapühad, siis neil on kuumapühad. Aga sinna ise elama minna... ee... arvestades autori kirjeldatud olustikku, töösste suhtumist ja teistesse suhtumist... jääb vist ära.

[Sandra · Rating 5 out of 5]

Mulle jällegi väga meeldis. Kuna mind väga huvitavad idamaad, sealne kultuur ning islami usk, oli see raamat loomulikult justkui mulle loodud. Omaanist enne teadsin üpriski vähe, nüüd aga olen peale raamatu ka iseseisvalt teinud rohkem uurimist ja see riik paelub mind veelgi enam. Oli huvitav näha lugu laevatöötaja perspektiivist ning saada sellest alast rohkem teada. Kahju, et kirjanikule endale lõpuks Omaan kopa ette viskas ning et lahkumine oli talle hea, teades, et ei pea kunagi naasma. Igastahes, soovitaksin sellele vaatamata raamatut kõikidele oma sõpradele.