Andrus Kivirähk is an Estonian journalist, playwright and novelist. His writing style can be called self-mocking and sarcastic with dark humour. His best known work "Rehepapp ehk November", a.k.a. "Rehepapp", has been translated to Finnish and Norwegian. "Mees, kes teadis ussisõnu", a bestseller in Estonia, so popular that a board-game was based on it, has been translated to English as "The Man Who Spoke Snakish". These books, as well as his other historical-themed works such as "Ivan Orava mälestused" and "Kalevipoeg" resonated strongly with contemporary Estonian society.
Kivirähk is also the author of the children's book "Leiutajateküla Lotte" and its sequels, and wrote the screenplay for the cartoon based on it.
Andrus Kivirähk works as a journalist, and is married with 3 children.
Kuskil 8.-9. klassis lugesin läbi, aga vahepeal siiani loen üle. Mulle meeldib selline lühikeste naljajuttude žanr. Kõigil päris ühtlane tase minu jaoks polnud, aga stiil on läbivalt ikka väga konkreetne ja silmapaistev. Plusspunktid ka teemade mitmekesisuse eest.
Selle raamatu lugemine võttis LIIGA palju aega ikka. Eks ta ole, et peale pikka tööpäeva väga üle paari lehe lugema ei kippunud ja muud asjad tulid ka vahele. Võttis küll kauem aega, et läbi saada, aga see ei tähenda, et kehv oleks olnud. Alguses lugema hakkasin mõtlesin küll, et mis asi see on, aga siis meenutasin endale, et kes autor on. Omapärased lood. Lood "Setu vurle küüsis" ja "Lord Oweni elu ja kavalus" meeldisid kõige rohkem.
Mulle hirmsasti meeldis. Täpselt minu maitse järgi huumor. Seda raamatut saab netist ka lugeda: http://www.lap.ttu.ee/erki/failid/raa... Lemmik nr 1 "Vana meremees", lemmik nr 2 "Vineerist päike".
Ei miskit paha, aga ka ei miskit erilist. Kivirähk noh. Aga pole pooltki seda mis hilisema aja korralikud raamatud, erinevate juttude kogumik. Samas vahelduseks ok lugemine paksemate teoste vahele.
Kiviräha varajane absurdihuumor. Ma nüüd ei tea, kas hinne 3/5 on õige või ei. See on, noh, absurd. Kohati on väga naljakas - sest Kivirähk. Enamjaolt on rohkem absurdne kui naljakas. Aga kuna erinevalt hilis-Kivirähast on raamat mõnusalt lühike ja pmst poole tunniga läbitav, võib selle ette võtta küll.