Nii minu raamat! Idee, mitte vorm. Vormist ma ausalt öeldes libisesin pigem üle. Elu ongi mõttetu, tähenduseta. Sellel on ainult see tähendus, mille sNii minu raamat! Idee, mitte vorm. Vormist ma ausalt öeldes libisesin pigem üle. Elu ongi mõttetu, tähenduseta. Sellel on ainult see tähendus, mille sa ise endale lood. Miskipärast sellest ei piisa ja siis on vaja hakata midagi tõestama. "Nüüd on mul lõpuks miski, mille nimel surra!" Mitte keegi ei tohi minu elu mõtet kahtluse alla seada ega naeruvääristada, selle eest on palgaks surm. Pärast on kaklused, tapatalgud, sõjad, genotsiid. Ellujäänud raputavad endalt tolmu maha, kehitavad õlgu ja vangutavad päid ega saa pärast enam isegi aru, milleks see kõik hea oli. Kuni ühel heal päeval jälle. Elu on lahinguväli, kus kõrvaltvaatajaid ei taluta. Aga, et noorteraamat, ma ei tea...Ma mäletan kooliajast neid arutelusid küll - "lapsed, ütleme nüüd kõik kooris, et vägivald on paha!" ja muud ei midagi. Ma kardan, et see võib ikkagi jääda pelgalt šokiteraapiaks. ...more
Selle raamatu tohutu pluss on, et see ei ole kirjutatud lääne lugejale. Kõik muud islamišariaati puudutavad teosed, mida lugenud olen, on püüdnud sedaSelle raamatu tohutu pluss on, et see ei ole kirjutatud lääne lugejale. Kõik muud islamišariaati puudutavad teosed, mida lugenud olen, on püüdnud seda minusugusele arusaadavaks teha - naised, kes tajuvad ebaõiglust, naised, kellel on valus, naised, kes kannatavad. Jube! Kole! Kuidas nii saab! See raamat siin viib aga su islamišariaadi maailma sisse, mitte ei püüa seda sulle selgitada. Esimese emotsioonina sa ei tunne kaasa, sest need naised ju - nad ei ole normaalsed! See, kuidas nad mõtlevad, ei ole okei ju? Miks nad on sellised? Pahad ja rumalad? Kuni sa mõistad, et inimene on oma keskkonna produkt. Need naised ei saagi teistsugused olla. Nad on kohanenud, sest kes ei kohane, see sureb. Nad on ellujäämise musternäited. Lõpp läks minu jaoks veidi liiga maagiliseks realismiks kätte. ...more
Alguses tahtsin ma selle raamatu lausa pooleli jätta, sest ei läinud kuidagi käima see lugu minu jaoks. Ja siis korraga läks. Väga-väga hästi kirjutatAlguses tahtsin ma selle raamatu lausa pooleli jätta, sest ei läinud kuidagi käima see lugu minu jaoks. Ja siis korraga läks. Väga-väga hästi kirjutatud, tundub ka, et äärmiselt läbimõeldult ja kaalutletult. Ma usun, et oli taotluslik nende "raamat raamatus" kohtade oluline üleolek muust tekstist. Võib-olla oli seda kõike lõpuks liiga palju, just neid erinevaid teemasid, millele mõelda, kuid ega hea raamat ei saakski jääda vaid ühe mõtte edasiandjaks. Ütleme nii, et mulle meeldis rohkem see, kuidas see oli kirjutatud, mitte niivõrd isegi see, millest see oli kirjutatud. Aga ka teemadering oli äärmiselt intrigeeriv ja oluline! ...more
Ma ei oska öelda, kellele seda raamatut soovitada või mis kasu selle lugemisest tõuseb, aga mulle väga meeldis! Autori eelmine "Minu Iirimaa" sai multMa ei oska öelda, kellele seda raamatut soovitada või mis kasu selle lugemisest tõuseb, aga mulle väga meeldis! Autori eelmine "Minu Iirimaa" sai mult ainult kaks tärni, ilmselt seetõttu, et ma tahtsin Iirimaast rohkem teada, aga ei saanud. Eestimaast tean ma piisavalt ja seega infopuudus segavaks ei saa. Tegelikult infot saab ka, aga ehk mitte alati päris sellist, kui eeldaks. Muhe road-movie suvisel Eestimaal - ma arvan, et sellest täiesti piisab, et raamat võiks meeldida. Ah, ilmselt piisaks juba niisama "suvisest Eestimaast", eriti kui lugeda seda jõledas veebruaris, nagu mina. ...more
Ebaõnn, ebaõiglus ja perspektiivitus ühes Ida-Ukraina kaevanduskülas. Kurb, sünge, aga empaatiliselt ja valusalt ausalt kirja pandud perekonnalugu. IlEbaõnn, ebaõiglus ja perspektiivitus ühes Ida-Ukraina kaevanduskülas. Kurb, sünge, aga empaatiliselt ja valusalt ausalt kirja pandud perekonnalugu. Ilmselt elust enesest.
"Aga vanemad ei õpetanud meid armastama. Nad õpetasid meid oma eluga valetama ja ellu jääma - praktiliste näidete põhjal omandatakse sellised õppetunnid kindlamalt. Seepärast ei oska me armastada, kuid teame, kuidas vihata. Vihkamine ja kurjus - see on kütus, millel töötab meie organism. Ja distsipliin, mille on peksnud meie peadesse lasteaed, kool, armee, instituut. Seal, kus enamik keerab kõrvale ja annab alla, jätkame meie teed kurjuse ja distsipliiniga, märkamata tihti lihtsamat rada." (lk 204)
Loading...
