Goodreads helps you keep track of books you want to read.

Start by marking “Station Eleven” as Want to Read:

Other editions

Enlarge cover

Rate this book

Clear rating

1 of 5 stars 2 of 5 stars 3 of 5 stars 4 of 5 stars 5 of 5 stars

Open Preview

more photos (1)

Station Eleven

Emily St. John Mandel (Goodreads Author)

4.03 · Rating details · 263,390 ratings · 32,180 reviews

Set in the days of civilization's collapse, Station Eleven tells the story of a Hollywood star, his would-be savior, and a nomadic group of actors roaming the scattered outposts of the Great Lakes region, risking everything for art and humanity.

One snowy night a famous Hollywood actor slumps over and dies onstage during a production of King Lear. Hours later, the world as ...more

Get A Copy

Hardcover, 336 pages

Published September 9th 2014 by Knopf

More Details... Edit Details

Friend Reviews

To see what your friends thought of this book, please sign up.

Reader Q&A

To ask other readers questions about Station Eleven, please sign up.

Lists with This Book

Best Dystopian and Post-Apocalyptic Fiction

3,249 books — 24,177 voters

Best Books of the Decade: 2010's

6,498 books — 11,866 voters

More lists with this book...

Community Reviews

Showing 1-8

Average rating 4.03 ·

Rating details

· 263,390 ratings · 32,180 reviews

Sort order

Jan 02, 2016 Triinu rated it really liked it

Shelves: 2016-loetud, rk-keskkonnateema

Tutvustuse leiab siit https://triinuraamatud.wordpress.com/...

flag 1 like · Like · see review

Dec 10, 2016 Gautsho rated it it was amazing · review of another edition

Shelves: lõpp, daamid

Imetabane ja liiga lyhike.

flag 1 like · Like · see review

Feb 26, 2016 Marca rated it liked it · review of another edition

Mulle tundub, et maailmalõpp on üks selliseid asju, millest enamikule inimestele fantaseerida meeldib. Viimasel ajal sisaldavad need fantaasiad millegipärast ohtralt zombisid, "Jaam üksteist" on seda klišeed vältinud. Samuti on selles loos alles jäetud kõik muud elusorganismid ning seetõttu ei pea ka kannibalismi harrastama nagu McCarthy "Tee"-s. Niisiis hävineb "kõigest" tsivilisatsioon. Mõned inimesed jäävad alles, kuid neid on liiga vähe, et endist infrastruktuuri üleval hoida.

" If hell is ot Mulle tundub, et maailmalõpp on üks selliseid asju, millest enamikule inimestele fantaseerida meeldib. Viimasel ajal sisaldavad need fantaasiad millegipärast ohtralt zombisid, "Jaam üksteist" on seda klišeed vältinud. Samuti on selles loos alles jäetud kõik muud elusorganismid ning seetõttu ei pea ka kannibalismi harrastama nagu McCarthy "Tee"-s. Niisiis hävineb "kõigest" tsivilisatsioon. Mõned inimesed jäävad alles, kuid neid on liiga vähe, et endist infrastruktuuri üleval hoida.

" If hell is other people, what is a world with almost no people in it?" Jah, kogu see raamat on pigem kaunis. "Imetabaselt eleegiline" just ei ütleks nagu George R. R. Martin raamatu kaanel, kuid kes üldse millegi kohta niimoodi ütleks?

Kõige paremini avab raamatu meeleolu ehk tsitaat: "Neist kõigist, kes sel õhtul baaris olid, elas kõige kauem baarmen. Ta suri kolm nädalat hiljem linnast välja viival teel." Tagasivaade maailma lõpule. Lugu tutvustabki tegelasi kõigepealt maailmalõpueelses maailmas ning jälgib siis, mis neist edasi saab. Ma usun, et kuna meil pole iialgi võimalik tagantjärele näha oma elu viimast päeva, siis pakub selline tagasivaade enamikule lugejatele emotsionaalset rahuldust. Meie ei või iialgi teada, millal sööme oma viimase apelsini või joome viimase kohvi. Neile, kes raamatus tsivilisatsiooni huku üle elavad, jäävad need mälestused alles. Just mälestustes avaldubki hilisem traagika - kas neist mälestustest on midagi kasu või tekitavad need vaid asjatut piina? Hell is the absence of the people you long for. Lugu hüppab tsivilisatsiooni hukult sellele järgneva kahekümne aasta taha ning siis on juba olemas inimesed, kes endisest elust mitte midagi ei mäleta. Mulle meeldis selle raamatu inimpsühholoogiat puudutav pool. Eriti tabav oli mu meelest tähelepanek, et seesugustes olukordades tuleb selgesti välja nende inimeste mõtteviisi ohtlikkus, kes leiavad, et igal asjal siin maailmas on põhjus. Miks enamik hukka sai? Miks meie ellu jäime? Ei, see ei saanud olla juhus. Järelikult on meil mingisugune missioon, meie olemegi väljavalitud. "Meie oleme valgus, teised on pimedus" nagu leiab raamatus prohvet. Enda valgustatusega annab põhjendada igasuguseid valgustkartvaid tegusid, sest "see oli ette määratud", "me pidime seda tegema suurema eesmärgi nimel". Huvitav on see, et enne kui inimesed jõudsid välja tänapäevasesse tsivilisatsiooni, oli selline mõtteviis ilmselt valdav. Post-apokalüptilises maailmas on see aga vaid üks mõtteviisidest, sest on olemas ka need, kes endiselt usuvad, et elu on ebaõiglane, mitte ettemääratud. Kumb võidab? Kumma lähenemine viib tsivilisatsiooni taastekkeni?

Muus osas ootasin aga raamatult rohkem. Tegelastest joonistusid kõige paremini välja Arthur ja Miranda, ülejäänud jäid vaid skemaatilisteks kujudeks. Näiteks Kirsten jääb minu kujutlustes "Näljamängude" Katnissiks, temas ei ole eriti muud, mis temast originaalse karakteri teeks. Ilmselt on neid maailmalõpu ja tulevikudüstoopia lugusid juba piisavalt palju, et need mingites osades ühte sulanduksid. Oluline on ju ellujäämine ning ega selleks palju erinevaid võimalusi pole. Samas võib siin näha ka seda, et tsivilisatsiooni häving iseenesest põhjustab ka inimelude trivialiseerumise - ei Arthur ega Miranda jõudnud ju sellesse maailma välja. Ehk nagu on raamatus ringireisiva Rändava Sümfoonia moto - "Ellujäämisest üksi ei piisa". Selleks, et olla inimene, vajame me teisi inimesi, me vajame kultuuri ja mälestusi.

Raamatust jäi mulje, et sellele plaanitakse järge, mis ei ole enamasti hea näitaja. Eriti siis, kui juba esimeses osas sellega arvestatakse ning seetõttu mõned otsad lahtiseks ja tegelased korralikult avamata jäetakse. Ilmselt on see trend, mille põhjuseks soov rohkem raha kokku ajada. ...more

flag Like · see review

Feb 21, 2016 Sille rated it it was ok · review of another edition

Üldiselt mulle meeldib (post)apokalüptiline teadusulme, sest neis teemades on aspekte, mille üle ma aeg-ajalt mõtisklen. Nii et ma tahtsin, et see raamat mulle meeldiks. Aga kahjuks eriti ei meeldinud ning ma ei saa väga aru, miks sellele kiidulaulu lauldakse. Minu arvates oli see parimal juhul keskpärane, eriti esimeses pooles.
Lihtsalt liiga palju oli siin mitte kuhugi viivaid sužeeliine, küsitavusi, mida kunagi ei selgitatud, ning lihtsalt lapsikusi, absurdsusi ja ebaloogilisusi.
Raamatus ase Üldiselt mulle meeldib (post)apokalüptiline teadusulme, sest neis teemades on aspekte, mille üle ma aeg-ajalt mõtisklen. Nii et ma tahtsin, et see raamat mulle meeldiks. Aga kahjuks eriti ei meeldinud ning ma ei saa väga aru, miks sellele kiidulaulu lauldakse. Minu arvates oli see parimal juhul keskpärane, eriti esimeses pooles.
Lihtsalt liiga palju oli siin mitte kuhugi viivaid sužeeliine, küsitavusi, mida kunagi ei selgitatud, ning lihtsalt lapsikusi, absurdsusi ja ebaloogilisusi.
Raamatus aset leidvate sündmuste ajaks on 99% inimkonnast hävitanud gripipandeemiast möödas 20 aastat (pandagu ka tähele, et hävisid ainult inimesed, ehk küll infrastuktuur kukkus kokku, jäi kõik materiaalne täiesti alles). Ühelt poolt pole selle 20 aastaga keegi lillegi liigutanud, et hakata midagi uuesti üles ehitama, teisalt aga paistavad selle tühise 20 aastaga olevat kadunud ka kõik (tehnilised) teadmised (tuletagem meelde, et raamatu(kogu)d jäid ju alles ning isegi kui oletada, et osa läks kütteks, pidi piisavalt palju ka alles jääma) ning alles jäänud inimesed isegi ei ürita, vaid on selle asemel pühendunud halisemisele interneti, õhukonditsioneeride vms puudumise ja omaenese suutmatuse üle neid hinnata, kui need veel alles olid. Mitmel korral mainitakse, kuidas keegi ei tea teadusest midagi ning see ajab vihale, arvestades, kui palju aega enne maailmalõppu neil oli aega kõike internetist järele vaadata. Oeh.
Keegi ei tea, kuidas ta käituks postapokalüptilises maailmas, aga ma oletan, et vähemalt mõne aja möödudes püüaks inimene kuskil sobivas kohas paikseks jääda ja hakata kartulit kasvatama, selle asemel, et rännata sümfooniaorkestri ja rändnäitetrupi ristsugutisena mööda Michigani järve kaldaid ja esitada Shakespeare'i näidendeid.
Lisaks leitakse mingil hetkel, et lastele, kes on sündinud pärast pandeemiat, ei peaks eelnenud maailmast rääkima, kuna see ärritab neid ja teeb õnnetuks, nii et parem oleks kõik olnu unustada. ??? Pealegi on see vastuolus raamatut läbiva motoga "Ellujäämisest ei piisa". Jah, ainult ellujäämisest ei piisa, aga ometi raamatu tegelased justnimelt selle vastu eksivadki, nad on ellu jäänud, aga edasi ei võta nad midagi ette, et taaselustada see, mis on ellujäämisest enamat - kogukond, kultuur jne - ning leiavad isegi, et mälu ja mälestused on ebavajalikud.
Lühidalt - lool oli potsentsiaali, aga ei olnud minu jaoks usutav, ei haaranud kaasa, tegelased jäid skemaatiliseks. On olemas palju paremaid maailmalõputeoseid (kohe tulevad meelde "Orüks ja Ruik" ning "Trifiidide päev") ...more

flag Like · see review

Jul 07, 2015 Hanneleele rated it really liked it · review of another edition

Shelves: ulme-ja-fantaasia-ilma-pudita, ulme-ja-fantaasia, read-2015

See päris meeldis mulle, aga kuidasn'd öeldagi, esialgu lemmikute sekka päris ei lähe. Huvitavalt jooksevad igasugused elud enne ja pärast "maailmalõppu" kokku ja kindlasti on tegu lahedama raamatuga kui nt Peter Helleri oma, aga vahepeal sai mõnest süžeeliinist pisut, tjah, kõrini. Mulle meeldis väga postapükalüptiline rändteater-orkester, selliseid asju võiks rohkem olla ja kui maailm peaks lõppema, vajaks seda hädasti (ja hea meelega rändaks isegi kaasa), aga sellest oleks võinud rohkemgi jut ...more

flag Like · see review

Oct 20, 2016 Kärt rated it it was amazing · review of another edition

Shelves: science-fiction, riiulis, favorites

Viimastel aastatel on olnud üha keerulisem leida ulmekirjandust, mis paneks õhinal lugema. Jaam Üksteist oli nii hea, et vahepeal panin raamatu käest, sest ei raatsinud jätkata. Loos endas ei olnudki nii palju uut - apokalüpsis, uue elu algus primitiivsetes tingimustes, kus eelmisest maailmast on alles vaid nostalgilised mälestused. Aga selle asemel, et keskenduda ainult füüsilistele koledustele või olmeraskustele, on autorile oluline, kuidas tema tegelastel sisemiselt läheb - millest nad mõtlev ...more

flag Like · see review

Mar 09, 2016 Irina rated it it was amazing · review of another edition

Shelves: favorites, sci-fi

Üks viimase aja lemmikuid. Mõnusalt kirjutatud ja samas vägagi mõtlemapanev raamat. Kirjeldatud on erinevate inimeste eluteid katastroofile järgnevas maailmas, nende mõtteid ja mälestusi sellest, mis oli enne. Põimub küll mitu ajaliini, kuid ei teki segadust selle vahel, mis toimub olevikus või minevikus. Raamat tennis auga välja 5 punkti ning võimalusel oleksin andnud ka rohkem.

flag Like · see review

Jun 18, 2016 Dagne567 rated it it was amazing · review of another edition

Shelves: sci-fi, fantasy

Žanrimääratlus peaks olema ulme ja düstoopia, aga miskipärast ei taha ma hetkel riiuleid juurde tekitada.

Niisiis: ilusasti kirjutatud raamat mu meelest. Aeglane ja mõtlik. Nagu klassikalise muusika pala - ohtrate viiulitega. Tihti/enamasti ebaloogiliste kokkusattumustega, aga neetult ilus. Ja sellisena haaras kaasa.

flag Like · see review

new topic
Discuss This Book

topics	posts	views	last activity
SciFi and Fantasy...: "Station Eleven" - Thoughts on Completion Spoilers	51	264	Sep 15, 2019 10:49AM
The R.E.A.D. Book...: August 2019 - Station Eleven	13	12	Sep 04, 2019 04:06AM
Robinson Library'...: September 2019 Book Choice	1	5	Aug 06, 2019 07:47AM
Reccommended to YA readers, yay or nay?	10	358	Jul 18, 2019 09:11PM
YA Buddy Readers'...: Station Eleven by Emily St. John Mandel - Restarting July 14th 2019	53	166	Jul 14, 2019 02:17AM

Readers also enjoyed

See similar books…

Videos About This Book

1 comment

Genres

Fiction

5,120 users

Science Fiction

2,896 users

Science Fiction > Dystopia

1,970 users

Apocalyptic > Post Apocalyptic

1,293 users

See top shelves…

About Emily St. John Mandel

Emily St. John Mandel

5,342 followers

Emily St. John Mandel was born and raised on the west coast of British Columbia, Canada. She studied contemporary dance at the School of Toronto Dance Theatre and lived briefly in Montreal before relocating to New York.

Her fourth novel, Station Eleven, is forthcoming in September 2014. All three of her previous novels—Last Night in Montreal, The Singer's Gun, and The Lola Quartet—were Indie Next ...more