Kui kadunud Maria Tilk haridusfilosoofia loengutes meile raamatuid soovitas, siis seda raamatut nimetas ta kohustuslikuks igale intelligentsele inimesele. Mäletan, et kohe kaevasin kusagilt antikvariaadist omale välja, aga lugemisaeg saabus alles nüüd, 10a hiljem. Raamatu sisu suhtes olid mul tekkinud teatud hoiakud-ootused (et ikkagi haritud inimese raamat jne). Loomulikult sain korraliku šokilaksu - midagi sellist (nii raputavalt ägedat) poleks unes ka oodanud. Ei saa sisu mingil viisil paljastada (seda ei teinud ka Maria Tilk), sest siis jääb oma kogemus lugejal saamata (parem on teiste tutvustusi mitte lugeda, vaid alustada puhta lehena).
Kindel on see, et see raamat on teatud sorti empaatia-mõõdupuu.
Nii palju saan öelda, et autor valdab osavat detailirohket kirjeldustehnikat ilma, et lugejale tüütavaks muutub.