Õitsengu äärel

by Vahur Afanasjev

Suvi 2028. Seni ohutuks peetud asteroid ähvardab vähem kui aasta pärast hävitada inimtsivilisatsiooni. Kas meie lõpp on vältimatu? Üleüldises viimsepäevaootuses ei ole vaid üksikud nõus alla andma.

„Serafima ja Bogdani“ autori uues romaanis juhivad võidujooksu ajaga planeedi rikkaim lätlanna ning ekstsentriline Lõuna-Aafrika päritolu miljardär. Või jooksevad tegelased võidu üksteisega? Kellegi motiive pole lihtne läbi näha. Korraga on kaalul inimkonna saatus, eesti kunstniku rahvusvaheline edu, teismelise neiu eneseteostus ja esimene armastus, müstikust juudi matemaatiku kadunud käsikiri ja vasakpoolse bosnia filosoofi usaldusväärsus. Tegevus viib Prantsuse Rivierast ja Räniorust Riiga ja Sahara kõrbesse.

Oma mitmetahulises teoses asetab Vahur Afanasjev peegli tsivilisatsiooni silme ette ja küsib: kuidas me siia jõudsime ja mis annab meile jõudu edasi minna? Kui üldse? Võimalik, et suurimad katastroofid toimuvad hoopis inimestes endis.

***

It's the year 2028. The protagonist Laimdota “Dotty" Godman is the richest Latvian on the planet, who made her fortune working for the eccentric South African billionaire Bash Venters, an electric car and space entrepreneur. When an old astrophysicist friend reveals to Dotty that the planet Earth is being menaced by an asteroid named 99942 Apophis, Dotty needs to enlist the help of Bash to “save the world”. All the while dealing with personal affairs: tensions in her marriage to a provocative Estonian painter, teenage daughter who has secretly joined a left-wing protest movement, and a widowed Dad facing allegations of KGB ties which turn into a blackmail op against the whole family after his sudden death. The story unfolds in the Antibes, Madrid, Latvia, the US, the UK, South Africa, Sweden, and as it progresses, the motives of the characters are cast in doubt and it becomes unclear who the real heroes are and how real the threat actually is.

An ironic look at contemporary society, the novel is an idiosyncratic blend of psychological realism and satire, thriller and science fiction.

Genres: Fiction

448 pages, Hardcover

First published November 1, 2020

About the author

serafima.bogdan@ gmail . com

Vahur Afanasjev (1979) has become a bestselling fiction author in Estonia with his award winning novel "Serafima and Bogdan" (published in Estonian and Russian).
Afanasjev has published 4 novels, 6 poetry books, 2 short story collections, and travel book.

Awards

Elise Rosalie Aun Literary Prize 2018.

Estonian Cultural Endowment’s Award for Prose 2018 (Kirjanduse sihtkapitali proosaauhind), for the novel Serafima and Bogdan

Viru Literature Prize (Virumaa kirjandusauhind) 2018, for the novel Serafima and Bogdan

First Prize, Estonian Novel Competition 2017, issued by Estonian Writers’ Union, for the novel Serafima and Bogdan

Estonian Cultural Endowment’s Award for Poetry 2016 (Kirjanduse sihtkapitali luuleauhind), for the poetry book Snail from Tünsamäe

Go Travel Travelogue Award 2012 for My Brussels

The Writer of Estonia 2010 (Eesti Kirjanik 2010), awarded by Juhan Liivi Selts (Juhan Liiv Society)

Honors

Honorary Citizen of Peipsiääre parish (with a badge of honor)

Poetry
Kandiline maailm (Square World) 2000

Kaantega viin (Wrapped Vodka or Folded Vienna or I Take with Covers) 2004

Katedraal Emajões (Cathedral in Mother River) 2006

Eesti vaarao (Estonian Pharaoh) 2013

Kuidas peab elama (How Should We Live) 2014

Tünsamäe tigu (Snail from Tünsamäe) 2015

Hõbehundi laulud (Songs of a Silver Wolf) 2020

Novels
Kastraat Ontariost (A Castrato from Ontario) 2005

Kosmos (Cosmos) 2008 in Estonian, 2013 in Bulgarian (Космос)

Serafima ja Bogdan (Serafima and Bogdan) an epic novel published 2017 in Estonian, 2019 in Russian

Õitsengu äärel (On the Brink of Bloom), 2020

Other Prose
Kanepi kirik (Ganja Church or The Church of Kanepi Village) 2002 (a book of short stories)

Kaadrid otsustavad (Shots Decide) 2007 (a comedy book)

Non-fiction
Minu Brüssel (My Brussels) 2011

Reviews

[Mae Lender · Rating 5 out of 5]

Mulle meeldib, kuidas Afanasjev karakterid välja joonistab, nad on väga terviklikud ja veenvad, nende pähe pandud mõtted haagivad mu jaoks hästi. See on see pool, mida ma enim naudin tema juures ja maksimumhinde teeniski raamat küllap seetõttu.
Kui nüüd aga vaadelda teemaderingi ja käsitlust, siis tahaks ma nina kergelt vingu tõmmata. Kuidagi palju sai siin kõike ühte patta. Minu jaoks vähemalt. Lugedes tekkis kohati peas tohuvabohu (kuigi ega me ju kunagi päris täpselt tea, kas võis selles süüdi olla hoopis lugeja enda meeleseisund? Tõsi, lugesin kainelt ja ärksas meeleolus, tänan küsimast!) Lugedes küll kiiresti ja järjest, pidin siiski vahepeal tagasi lehitsema, et oot-oot, kes see nüüd ikkagi oli või mis projektiga tema seotud oli. Raamatu teises pooles hakkas pilt juba selgeks saama, aga no siis tuli mängu hulk vangerdusi ja kokkumänge ja salaplaane ja... jälle jooksutas mul kõvaketta kokku :) Seega ei ole see kindlasti lektüür, mida lugeda paari lehekülje kaupa õhtuti enne uinumist.

Mõista vanaisa on sama hea kui mõista ajalugu.

[Kitty · Rating 4 out of 5]

mulle tegelikult väga meeldis see raamat, aga miskipärast venis ta mu käes ebatavaliselt kaua, lugesin õhtuti voodis mõne peatüki kaupa ja nii paks oli ta küll, et tõesti jõudsid lõpuks mõned tegelased ja liinid juba ära ununeda veidi, enne kui nad kõik omavahel kokku sõlmitud said mingil moel.

selline täitsa omamoodi ulmekas - kui ta üldse on ulmekas? lugu toimub nii lähitulevikus, et kirjeldatud tehnoloogiad pole enam mingi ulme, täiesti loogiline tundub, et umbes sealmaal olemegi kümne aasta pärast. tegelastegi hulgas on tuttavaid nimesid ohtralt, jällegi ootuspärane, et 2020. aasta poliitikud pole 2029. aastaks sugugi veel kõik pildist kadunud ega ära surnud. ja siis muidugi veel need, kelle nimed pole tuttavad, aga prototüübid ikka. lõuna-aafrika päritolu tehnoloogiaettevõtja kõigi oma isesõitvate autode ja Marsi koloniseerimise paanidega näiteks. (ja samas, ärge tulge mulle ütlema, et raamat, kus on isesõitvad autod ja lihtinimesi lennutatakse kosmosesüstikutega, ei ole ulme. eluaeg on olnud!)

mulle meeldis kõige rohkem peategelane Dotty - Laimdota, planeedi rikkaim lätlanna - ja tema eesti-läti segapere. juba ootan, millal see teos läti keelde tõlgitakse ja mis lätlased kogu loost arvavad :D aga mulle tundusid kõik viited vettpidavad. ja ikka ju tore lugeda, kuidas väikerahvaste esindajad siin rahvusvahelist edu saavutavad ja maailmalõpuähvarduse saabumisel niiditõmbamiseks sobivas positsioonis on.

lõpuks sai siit justkui kõike - suhtedraamat ja perekonnasaladusi ja arenguromaani ja armastuslugu ja maailmapäästmist ja kosmosesüstikuid ja KGB-minevikku ja kriminaalseid juhtumisi. minu meelest ülearu ei olnud midagi.

[Käbi · Rating 4 out of 5]

Lõpetasin raamatu päev-paar peale teadet Vahuri surmast ja koos maailmalõpu-temaatikaga jättis see raamat mu päris pikaks mõtlema ja ilmselt tänu sellele surmateatele oli ka raamat ise mõjusam.
Karakteriloome oli vapustavalt detailne ja kui arvestada, et osad tegelased olid ka reaalsete persoonide prototüübid (nt Elon Musk), siis seda suurem austus selliste detailide ja nende välja uurimise eest - niimoodi võiks lausa arvata, et Vahur ise tundis Elon Muski, kelle pealt Bash Venters on maha kirjutatud.
Temaatika oli minu jaoks põnev - kohati ulme, kohati endiselt tänapäev. Aga siiski mõte, et kunagi pole inimkond rahul ja emotsionaalsel tasandil jäävad mured samaks isegi 10-20 aasta pärast. Ning muidugi põnev jälgida, mida erinevad inimtüübid pingeolukorras ja maailmalõpuootuses teevad.
Kohati jäi siiski minu jaoks liiga palju lahtisi otsi, millele tundub lausa nagu oleks unustatud vastus anda. Ka lõpp ei olnud nii mõjus, kui sellele eelnev pingearendus oleks võinud viidata. Või ehk just vastupidi - pingearendus oli minu jaoks nii võimas, et lõpp lihtsalt ei tulnud selle tugevusega kaasa.

Igatahes julgen soovitada kõigile uuendusmeelsetele inimestele: raamatus pakutakse üsna usutavat pilti sellest, milline on maailm aastal 2028 ("Kas soovite makset sulas või krüptos?" jne).

[Laura Väre · Rating 5 out of 5]

Mis läheb üles, peab tulema alla. Need eredat valgust kiirgavad kauplused, värviliste siltidega tanklad, autolaternad, inimeste silmavalged, külluslikult varustatud letid, purjus kerjuspunkarid, jõuluturud ja vaaterattad, konverentsiturism, koosolekuruumid, IT-firmade tasuta toidu külmikud, perereisid sõbralikku Taisse, kus valitseb turvaline sõjaväehunta, uued ja veel uuemad tehnoloogiad, kultuuriteooria, popmuusika, grafiti, protestimarsid, aktivism, barrikaadid, direktiivid, soovitused, õiguslikud meetmed, tissid-paljad-marsid, ilutulestikud, antidepressandid, mootorrattad, autod, droonid, kaamerad, telefonid, diivanid, auruahjud, nõgusa ekraaniga telerid, loomemajandus, jagamismajandus, sotsiaalne vastutus, vabadus, võrdsus, vendlus - loendamatu hulk euroopalikke hüvesid, mis tekitavad massides tunde, et isa saab head palka ning emal on iseküpsetav pliit ja iluoperatsioonide kinkekaart ning kõik see on väga tüütu - need hüved ei saa olla igavesed.

[Kristel · Rating 2 out of 5]

Mulle tundub, et ma ootasin sellest raamatust midagi muud - kui meie peategelane on tegelikult asteroid ja seda mainitakse esimese 160 lk jooksul umbes neli korda, siis ma tunnen, et mu pettumus on õigustatud. See raamat oleks võinud olla vabalt omajagu lühem, mõned vestlused ja sisemonoloogid meenutasid mulle hommikuid, kus inimesed on öö otsa vaikselt viina joonud ja siis on enda arvates leidnud maailmast sügava mõtte. Ei kahetse lugemist, aga kellelegi teisele ei soovitaks.

[Tiina Tubli]

See raamat võttis väga palju aega; olgu see siis halb või hea tunnus. Tekst oli tihe, hüplik ja oli lugemisi, mil sain aru, et ma ei saa tegelikult üldse aru, mis värk ikkagi on. Samas mulle meeldis, et oli maailma lõpp ja ka selle lõpu eel oli inimene ikkagi täpselt nii samamoodi tobedalt inimlik nagu ta seda on igasuguste lõppudeta. Vahel loed raamatut, et jõuda lõppu ja saada osa sellest ah! tundest. Seda ta oligi - õitseng jõudis oma ääreni

[Maire Forsel · Rating 2 out of 5]

Mul on isegi natuke piinlik, et sellele raamatule vaid kaks tärni annan, aga ma püüan oma tunnetele ausalt otsa vaadata ja tunnistan, et selle lugemine tõsiselt tüütas mind. Liiga palju võõrapäraseid isiku- ja kohanimesid ajasid mu pea täiesti sassi. Selle raamatu lugemine on tõsine intellektuaalne pingutus ja minul ilmselgelt napib sellise sisu jaoks tarkust.
Ma ei salga, et paljud kohad siin raamatus mulle väga meeldisid - oli mõnusat sõnakasutust ja huvitavaid mõtteid. Näiteks "Madridi ümbritsevate nisupõldude kuiv paberjas lõhn" (lk 12) oli nii tabavalt öeldud, et ma reaalselt kujutasin ette, milline see on. Või "kusagil pimeduses sahiseb tiibade laperdades kohale meelerahu" (lk 59). Või mõte vananemisest üle hea maitse piiri (lk 113). Ka noogutasin nõustuvalt, kui lugesin, et kõik katsed kapitalismi millegi muuga asendada, võib lugeda läbikukkunuks, kuid ikka taovad üha uued põlvkonnad sama trummi (lk 62).
Selliseid mõtteteri võiks siit jääda välja toomagi, aga see ei vähenda minus tunnet, et see raamat tüütas mind. Kahtlemata oli autoril väga lai silmaring, aga kas on mõtet päris kõike ühte romaani kokku pressida? Fantaasiakirjandusega on muidugi üsna lihtne, sest võidki lasta oma fantaasial lennata ja panna kirja kõik, mis vähegi pähe tuleb, aga selline mõttelennukus tegigi sisu nii kirjuks, et see mõjus mulle kohati lausa skisofreeniliselt.
Ma täitsa mõistan neid, kes on sellest romaanist vaimustuses, lihtsalt mina nende hulka ei kuulu, sest ma naudin teistsuguseid raamatuid.

[Kaspars Laizans · Rating 3 out of 5]

Reminded me of early Pelevin in that "Eastern European mentality meets Western culture" kind of way. There seem to be quite a few subplots going on, most of which never get anywhere. Main apocalyptical plot is left dangling with an implication, others die off somewhat natural death to reappear as a zombie image in some barely related context. Loads of potential in side-stories, which author has for some reason decided not to pursue. Maybe due to size constraint, maybe lack of ideas, maybe spin-off plans, IDK.

Due to these abrupt endings of pretty much all the plotlines it leaves a somewhat unfinished feeling and pulls the rating down. What saves the whole thing is the fact that author does have some interesting observations and thoughts about the world from this Eastern/Western European cultural dissonance perspective. A few times I laughed out loud and quite a few more times I was missing the ability to note down some thoughts, either directly from or provoked by the book.

And last, but not least, one of the main protagonists is too closely copied off a certain real-life entrepreneur. Cult of personality? Laziness in finding the easy way out? I shall bash (pun intended) the author with a bottle of vodka over this.

[Ele Pärtel · Rating 5 out of 5]

Minu jaoks oli see täiesti geniaalne ajaviide - põnev, kergesti loetav ja täis nutikaid viiteid ja pöördeid. Tegelikult oli ma täiesti võlutud umbes esimese peatüki lõpuks, sest autor jõudis nimetada ühte olulist põhimõte, mida isegi oluliseks pean. Ja selliseid äratundmisi oli omajagu.
Peakangelasest (no ei saa öelda lihtsalt tegelane) lätlase tegemine oli asjalik tegu, sest ilmselgelt oleks liiga lihtne teha temast eestlane. Liiga raske ka. Ja mõni teine rahvus ei läheks üldse läbi. Vähemalt ei olnud ta (vist) nii otse elust mahakirjutatud tegelane nagu mõned teised, nii lähemalt kui kaugemalt. Reaalsusega kokkupuutepunktide otsimine ja võimalike arenguststenaariumide jälgimine oligi siin üks põnevamaid mänge. Moodsale maailmale lisandusid ka viited ajaloole ja kultuurile - ja arusaamine, et Läti kultuurist, ajaloost ja lätlaste uskumusest teame ikka väga vähe, et need viited oleks kohe üheselt teada ja arusaadavad olnud.
Igatahes respekt autorile, kes kõik need eri maailmad ja süsteemid on suutnud kokku kirjutada. Kogu aeg oli põnev, kuigi tagumises osas tempo veidi vajus ja uute üllatuste asemel pigem oli tegemist sellega, et otsad saaks kokku siduda.
Illustratsioonid on veel väärtus omaette.

[Heidi · Rating 5 out of 5]

Põnev lugemine maailmalõpuootusest ja inimestest, kes püüavad aastal 2028 seda katastroofi ära hoida. Ähvardav asteroid, kosmosesüstikud planeedi Maa päästmiseks, kokkumängud, salasepitsused, KGB, tuttav Riia, Prantsuse Riviera, Suurbritannia peaminister, USA president. Raamatu peategelaseks on Dotty ehk Laimdota -Läti juurtega suurettevõtja, ärinaine, tema abikaasaks on Eesti kunstnik Aivar, oma oluline osa on kanda tema lastel Augustil ja Elisal; lisaks ilmuvad ikka ja jälle, siin- seal raamatulehekülgedele liigagi suur hulk kaastöötajaid, äripartnereid, mõttekaaslasi, konkurente, filosoofe, IT -spetsialiste, poliitikuid, läti muusikuid sh Renars Kaupers, kellede tegevusliinide jälgimine on kohati küllaltki keeruline, kuid siiski mõnus ajugümnastika. See raamat ei ole kindlasti lihtne suvelugemine või kerge uneeelne lektüür, vaid nõuab kindlat kohalolu ja mindsettingut.

[Elina Allas · Rating 2 out of 5]

Kahetsen, et “Serafima ja Bogdani” tuules selle raamatu omale lausa ostsin. Arvatavasti kui oleksin võtnud selle raamatukogust, oleksin selle peagi sinna tagasi viinud. Kulus täpselt aasta, et see raamat pingutustega loetud sai. Raamatu alguses isegi on midagi huvitavat ja kusagil vahepeal ka, aga raamat vajaks kompaktsemaks toimetamist - 250 lk ehk kogu tüütu ballasti võiks vabalt prügikasti saata. Tegelasi oli raamatus ilmselgelt liiga palju, enamik neist olid igavad ja kahjuks ka avamata, sisemist psühholoogilist arengut polnud kellegi puhul näha. Ja siis see lõputu jutt mingitest firmadest ja investeerimisest… Oeh!

[Annika Lentso · Rating 3 out of 5]

Üsna segased tunded selle raamatuga seoses. Vahepeal tekkis tunne nagu loeks Kivirähka - tegelased olid nõnda kirjeldet. Ei ole halb raamat, aga suurepärane ka mitte. Lugeda võib. Põnev on ja nalja saab ka. Tegelased on toredasti välja mõeldud, kuid kuidagi etteaimatav. Eelmine raamat samalt autorilt meeldis oluliselt rohkem. No ja siis ongi ootuste ja tegelikkuse põrkumine.

[Brett · Rating 3 out of 5]

Mõnus rütm, süžee pole igav. Story line-id jäävad veidi segaseks, naistegelaskujud võõraks.

[Tiina]

Hmm, jäi pooleli üsna alguses. Mingi hetk edenes, aga siis tuli lugemispõud ja see oli esimene, mis kõrvale jäi. Ilmselt kunagi jätkan.

[Epp Petrone · Rating 4 out of 5]

Idee oli hea, aga raskusi oli süzhee ja tegelasgalerii jälgimisega.

[Kärt Mikli · Rating 5 out of 5]

Äärmiselt tihe tekst ei voola, seda peab läbi aju pressima. Ilmselt siis tõsiseltvõetav teos, mida ei maksa alahinnata.
Veidi äraspidist porri ka see, kui kedagi huvitab.

[Külli · Rating 4 out of 5]

Kõik teadmised fantaasia meelevalda - vinge kompott seatud ladusaks lugemiseks - ja äärmusteks - elavalt söödavad hiired ! - meenub üks film, aga nii ei lähe - kahjuks.

[Jakob Rosin · Rating 4 out of 5]

Tegelaste väljajoonistamine, maailma modelleerimine ja olukorra loogilisus on meisterlikkud. Kohati kippus lugu venima ja käest kaduma, ehk veidi liiga liigselt liine. Samas, igati hea lugemine.

[Tiia Pärna · Rating 2 out of 5]

Jube tüütu. Ma pole elus ühtegi raamatut nii kaua lugenud.