Voldemar

by Andrus Kivirähk, Mari Kaljuste (Illustrator)

326 pages, Paperback

First published January 1, 2007

About the author

Andrus Kivirähk is an Estonian journalist, playwright and novelist. His writing style can be called self-mocking and sarcastic with dark humour. His best known work "Rehepapp ehk November", a.k.a. "Rehepapp", has been translated to Finnish and Norwegian. "Mees, kes teadis ussisõnu", a bestseller in Estonia, so popular that a board-game was based on it, has been translated to English as "The Man Who Spoke Snakish". These books, as well as his other historical-themed works such as "Ivan Orava mälestused" and "Kalevipoeg" resonated strongly with contemporary Estonian society.

Kivirähk is also the author of the children's book "Leiutajateküla Lotte" and its sequels, and wrote the screenplay for the cartoon based on it.

Andrus Kivirähk works as a journalist, and is married with 3 children.

Reviews

[Villem Vesingi · Rating 3 out of 5]

tegelased: Voldemar, Helmi, August, Remmelgas, Konduktor

Etendus leiab aset rongivagunis, rong sõidab Nõmmelt Balti jaama. Vagunis istuvad ülaltoodud inimesed. Kui Voldemar Panso astub vagunisse sisse, hüüab ta: “Elame veel!” ja hakkab juhatama lühikokkuvõtet enda elust. Puudutatakse teatrit, õppimisaegasid, pagulusmõtteid, haigust, küüditamismälestusi.

Panso astub üldsegi vagunisse, sest ta on tulnud Moskvast, ülikoolist. Ja sõidab Draamateatrisse oma esimesele esietendusele lavastajana. Näidendiks on Tammsaare “Kuningal on külm.”

[Oskar · Rating 5 out of 5]

Kivirähki näidendite kogumikku "Voldemar" lugedes tabasin end iga ikka ja jälle mõttelt, et kui palju head teatrit ma olen maha maganud ning kui palju head teatri meil tegelikult Eestis lavale jõuab. Enamus kogumiku näidenditest jõudis lavale vahemikus 2007-2010, just sel perioodil mu elus, kui ma peaaegu üldse teatreid ei külastanud. Preagu ma ei suuda end takka järgi ära kiruda! Kuid selleks, et vähegi korvata oma möödalaskmist leidsin rahvusringhäälingu arhiivist kolme kogumikus oleva näidendi põhjal tehtud lavastuste videosalvestused ("Voldemar", "Ingel, ingel, vii mind taeva" ja "Üks udune päev").

Kuuest kogumikus olevast näidendist tahan enim esile tõsta "Sürrealiste", kuid ka "Ingel, inglit". "Sürrealistid" sobiks suurepäraselt Lavaka kursusetööks. See lubaks noortele möllamist, ümberkehastumisi ning ka väikestviisi skandaalitsemist sobiva lavastajakäe all. Just improviseerimist ning mängulusti pakub see näidend küll kuhjaga. Samas on "Ingel, ingeli" puhul tunda, et Kivirähk on selle teksti kirjutanud sisemise tungi ajel, mitte tellimustööna. Pingestatud dialoog ning sisemised/välised konfliktid kahe peategelase (naisvang ja vangivalvur) vahel on viidud meisterlikult kulminatsiooni kui ka lõpplahenduseni. See on üks neid Kivirähki näidendeid, mis väärivad tulevikus taas kord lavale toomist.

"Voldemar" ja "Keiserlik kokk" on mõlemad kultuuriloolised näidendid, mille alusteks on asjaosaliste päevikud (üks Pansost, teine Tuklatest). Päevikutest on värvikamad palad üles otsitud ja näidendi tarvis tervikuks kokku pandud. Need tekstid töötavad kindlasti paremini laval, kui teksti kujul. Nende näidendite tegelased annavad näitlejatele võimaluse oma ümberkehastumise- ja näitlejavõimeid laval täies hiilguses publikuni tuua. Kindlasti on tegu karakteri kesksete lugudega, kus väikeste nüansside tabamine ning tegelase ellu äratamine pole mitte näitekirjaniku, vaid eelkõige näitleja ülesanne.

"Uljas neitsi" ning "Üks udune päev" on Kivirähkilt tellitud näidendid. See kumab tugevalt ka tekstidest läbi. Eks ka neis lööb mõni stseen tugevamalt särama ning leidub ka kivirähilikku nukrust. Kuid teistest kogumiku tekstidest jäävad nad siiski omajagu alla.


Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...