Muhe, lihtsa keelega ja lobedalt edasi minev lugu ümbermaailmareisist pisikese purjekaga. Sellest, kuidas tegelikult loebki unistuste täitumisel kõige rohkem tahtmine ja visadus, mitte rahamäed ja professionaalsus. Olen sellise väikse jahiga paar korda vaiksema ilmaga sõitnud (max kiirus 7,8 sõlme ja lained vaevu poolemeetrised) ning ausalt ei kujuta ette, et sellega üle ookeanide minna, aga näe, tegi ära! Kulus kõigest aastake, saavutades sellega ühtlasi Eesti rekordi.
Imre ostis oma esimese jahi nii, et tal polnud veel aimugi, kuidas sellega ümber käia, seljataga oli vaid mõni aasta lohesurfamist. "Ronisin paadi otsa ja vaatasin trosside-nööride rägastikku, millest ei saanud midagi aru, pikali masti, mis nägi inetu välja, ja uuesti rõhus mind küsimus, veel tugevamini kui enne: "Milleks mulle seda jama vaja on?"" Ja ometi juba jahi ostmise päeval hakkas peas idanema mõte ümbermaailmareisist.
"Pelgasin läbikukkumist ja häbi. Kõige tähtsam oli mul olemas – naine lubas. Ta ütles, et ei saa ju takistada teisel unistuse täitmist."
Sõiduelamused pani ta kirja logiraamatusse päevikuvormis ja pidas ka blogi, sestap lugu ka nii detailne (aga merevõõra jaoks mitte liiga!). Lisaks mereoludele ja terminitest pungil sõidudetailidele räägib ta ka teel kohtutud inimestest ja juhtumistest ning pikal ookeanireisil paratamatult tekkivatest mõtisklustest.
"Mõtlemiseks on jahis lõputult aega, oleks ainult tarkust rohkem."
"Ühel mööduvad konteinerlaeval oli süvis 20,3 meetrit ja pikkus 332 meetrit. Raske oli ette kujutada selle veealust osa, mis oli suurem kui kilulinna viiekordne paneelmaja."
Millega iganes tuleb arvestada: hoovused, pisimgi tuul ja selle suund, mitmete miilide kaugusel asuvas saared, suured laevad, karid, madalikud, võimalik merehaigus. Kuuvikerkaar, lendkalad, delfiinid ja pilootvaalad ehk grindad. Üle Atlandi hääletajad, sõit kaaslastega ja ilma, muinasjutulised palmisaared, hukutavad tormid ja lõputud magamata miilid.