Soome-ugri saladused

by Art Leete, Tiina Aug (Toimetaja), Janika Vesberg (Kujundaja)

Raamat koosneb 24 esseest, mis käsitlevad üldiseid küsimusi, nagu teadlaste ja kirjanike loodud kuvand soomeugrilastest ja põhimõtted, millest lähtudes seda on aastasadu kujundatud. Autor lähtub soomeugrilaste maailma avamisel etnograafilistest üksikasjadest nagu rõivad, toit või suusad. Mitu esseed on pühendatud soome-ugri usundilise ilma keerdküsimuste vaagimisele nii ideoloogilise kui ka nõiduslik-rakendusliku nurga alt. On ka mõtisklusi selle üle, kuidas meie hõimlased suhtuvad pimedusse, külma ja vaikusesse. Soomeugrilik hõng peaks ilmnema igal moel, põimudes erinevate teemade ümber. Seetõttu võivad mõned küsimused mitmete konkreetsete teemade juures korduda. Hoolimata lugude kirjust spektrist puudutavad need mingil tasandil siiski justkui sama põhiküsimust. Või kes teab, ehk on kõik vastupidi ja soome-ugri ilma saabki mõista ainult jupikaupa.

Kuidas muudab soome-ugri toit inimeste meeleseisundit? Kas soome-ugri hing on nagu vaikselt voolav oja? Millised on soome-ugri naiste, meeste ja jumalate omavahelised suhted? Kuidas taluvad soomeugrilased põhjatuult? Miks ei suuda meie hõimlased nõidumisest hoiduda?
Soomeugrilastel on igale mõistatusele olemas konksuga vastus. Nad hulguvad unenäolistel lumeväljadel, mõistavad kalade mõtteviisi, kuulevad viljade tärkamist, põimivad vaimude jäljed oma rüüdesse ja lasevad karudel enda üle kohut mõista. Soome-ugri olemise kunst on kõikide haiguste ravi.
Soomeugrilased on ühekorraga vaiksed ja segased, keerlevad ja ulguvad, ekstaatilised ja rahulikud, ehedad ja salalikud, raevukad ja muretud, meeletud ja hoolsad, lahked ja põikpäised. Nad räägivad arusaamatut tõtt. Soomeugrilased on öö värvi.

200 pages, Paperback

Published January 1, 2019

Reviews

[Oskar]

Kuigi meie viimasest kohtumisest on möödas aastatuhandeid ning me asume üksteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel, siis miski ühendab meid siiani. On selleks talveöös peade kohal särav Põhjanael või õhtu üksi kambris olles kõikenägeva pilguga elava tule valvamine koldes? Me nagu teaks, et kusagil on veel üks meiesugune vaikne nohiseja, kes meid ümbritsevat maailma ja ta saladusi sarnaselt tajub.

Ehk mõtleb ta praegu tuld kohendades täpseid samu mõtteid nagu mina, sest oleme ju ühe ja sama pere lapsed. Minu akna taga mühavad meretuuled ja tal tundratuuled, kuid nad jutustavad meile sama lugu. Lugu kadunud põlvedest ja tulevatest aegadest. Ühest otsata teest, mida olema juba ürgsetest aegadest koos sammunud. Olgem nüüd natuke aega vakka ja kuulakem neid salajutte.

Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...

[Anel]

Kaasahaarav! Mõnus mõtteharjutus soome-ugri õppe otsa.