Kõik on olemas : lugusid oravast, sipelgast ja teistest loomadest

by Toon Tellegen, Vahur Aabrams (Translator), Regina Lukk-Toompere (Illustrator)

"Kõik on olemas" on valikkogu hollandi nüüdiskirjanduse klassiku Toon Tellegeni (s. 1941) loomalugudest, üks vaade sellele maailmale, mida autor on loonud 1984. aastast peale. 131 loos astub üles sadakond looma, kõik kordumatud ja tähtsad. Nende hulgast kerkivad esile kaks lähedast sõpra — orav ja sipelgas. "Et me siin oleme, on ime," ütles sipelgas. "Aga samas on see just väga tavaline asi." Ja seal nad siis on, keset metsa käsipõsakil jõekalda ääres rohus, kõrgel puuladvas, rännakul metsa teise otsa või mujale, mõtiskledes ja imestades elu ja surma, aja ja igaviku, õnne, unustuse ja iseenda üle. Nad saavad haiget ja paranevad, kardavad ja julgustavad, kurvastavad ja lohutavad, igatsevad ja kirjutavad kirju, peavad sünnipäeva ja kukerpallitavad metsaveeres aasanõlvalt alla. "Natuke aega hiljem sõid nad suhkruvaabaga kibuvitsamarju ja pöögiõiemett ja rääkisid asjadest, millest nad alati rääkisid, tavalistest asjadest ja keerulistest asjadest ja ei millestki erilisest." Toon Tellegeni loomalugusid võib pidada lastekirjanduseks, kuid autori kodumaal armastavad lugusid oravast, sipelgast ja teistest loomadest lugeda ka need, keda suureks ja täiskasvanuks arvatakse.

208 pages, Hardcover

Published January 1, 2018

Reviews

[Helin Puksand · Rating 5 out of 5]

Alustasin raamatu lugemist oma lastekirjanduse lugemise ralli ajal, kuid pärast paarikümne lehekülje järel oli pilt raamatust olemas ning jätsin selle riiulile ootele. Nüüd võtsin uuesti kätte ja lugesin mõnuga lõpuni. Tegelikult ongi tegemist raamatuga, mis võiks olla öökapil, et aeg-ajalt enne magama jäämist paar jutukest lugeda. Nagu pealkiri ütleb, on raamatus jutud oravast, sipelgast ja teistest loomadest, peamised tegelased siiski sipelgas ja orav. Lood on mõnusad ja muhedad, kuid ka mõtlema panevad.
Raamat oli küll lastekirjanduse nimekirjas, kuid ma arvan, et see on raamat, kelle sihtgrupp on eatu - seda võivad lugeda nii lapsed kui täiskasvanud. Kindlasti sobiks see raamat lastele ettelugemiseks, et siis koos orava ja sipelga tegemiste üle arutada.
Selle raamatu puhul ei saa ka üle ega ümber minna kujundusest. Pildid on niivõrd orgaaniliselt seotud tekstidega, et arvasin, et kirjanik on ühtlasi ka kunstnik. Ja siis vaatasin esikaant, kus on kirjas ka illustreerija Regina Lukk-Toompere. No muidugi! Regina Lukk-Toompere on vaimustav kunstnik ja tema pildid teevad selle raamatu võrratuks. Hästi ei kujutakski ette, et see raamat oleks kuidagi teisiti illustreeritud.
Nagu aru saite, siis soovitan. :) Pealegi tuleb Toon Tellegen sel aastal ka festivalile HeadRead.
#headread
Et te ka maitse suhu saaksite, siis lisan sipelga kirja oravale:
Kallis orav!
Kui sa ei taha, et aeg mööda läheb
(ja seda sa ju ei taha?),
siis pead olema aja vastu kena:
pead küsima, mida ta soovib, pead andma
talle istumiseks oma kõige mugavama tooli,
pead pakkuma talle tassikese teed
ja tõstma ette nii palju mett,
kui talle vähegi sisse mahub
(aga pead siiski jälgima, et jääks ka midagi
mulle, kui varsti läbi hüppan),
pead kandma hoolt, et päike paistaks
ja hoburästas laulaks ja magusate pöögipähklite
lõhn õhus hõljuks (nagu öeldakse) -
ja kui ta siis ikkagi mööda läheb,
pead talle teele risti ette astuma ja hüüdma:
Kuule sina! Oota veidi!
Ja tegema talle seejärel pai - kõigepealt sekunditele,
siis minutitele ja tundidele
ja siis päevadele ja kuudele ja aastatele,
tegema neile kõigile ühe pika ja pehme pai -
võib-olla siis ta ei lähe mööda
(aga kindel see ei ole).
muidu aga oota mind ära.
Varsti kohtume.
Sipelgas

[Gregor Kulla · Rating 5 out of 5]

selle raamatu kinkis mulle lõpetamiseks minu lemmikviiuldaja, kellega tollal koos enda lõpetamisel esinesin. ta ema oli seda soovitanud. ta ema austan.
pole vist pärast raamatu "tove jansson. tee tööd ja armasta" lugemist midagi nii üdini siirast lugenud. käesolev on küll lasteraamat, kuid minu silmis jääb ta sama eatuks kui "väike prints" (silme ees on karl valkna). ulme kui armas. veidi meenutas mulle lapsena (kui ma juhuslikult seda enam pole) etv-st nähtud telesaadet "karupoeg puhhi". sest nagu ka "karupoeg puhhis", olid ka siin peategelasteks loomad. mõtlesin, et püüan uue aasta künnise ületada klaarilt ka goodreadsis. sestap üritan currently-reading raamatud asise käega kirjutuslaualt raamaturiiulisse asetada. enne nende läbilugemist loomulikult.

Kallis orav!
Oma sünnipäevaks soovin ainult ühte asja. Olen selle üle väga sügavalt järele mõelnud ja ma tõesti ei tea, kust sa peaksid selle hankima. Aga ma palun seda kingitust ikkagi.
Soovin kindlustunnet, et päike igal hommikul jälle tõuseb. Öösel, kui üksi kodus olen ja und ei tule, siis on vahel pimedus nii suur, et mul on raske uskuda, et päike kunagi jälle tõuseb.
Kas see on imelik kingitus? Mis sa arvad, kas sul õnnestuks see kuskilt saada? Kas oleksid nõus selle mulle kinkima? Aga et see oleks ikka õige kindlustunne! Mitte see, et kuu alati kumab, ega too, et lund muudkui sajab.
See on kõik, mida ma soovin. Ja mul ei ole ka vaja, et keegi mu sünnipäevale tuleks. Külaliste sigin-sagin ajab mind alati hirmsasti segadusse.
Aga tordi küpsetan ma ikka. Sulle.
Pöögipähklitordi, kui sul midagi selle vastu ei ole.

Siil

[Ene Michelis · Rating 3 out of 5]

See ei ole kindlasti raamat, mida soovitada lugeda lapsel, kes tahab lugeda loomadest ja nende elust. Tegemist pigem filosoofilist laadi mõtisklustega, mida täiskasvanul hea oma argitegevustes vahel üle lugeda. Panen selle ühte riiulisse "Karupoeg Puhhi" ja "Väikese printsiga".
"Vapsiku sünnipäev" lk 37
"Joonest üle astumine" (lk 48)
"Ööbik müürijupi taga sünnipäeva pidamas" (lk 105)
Kallis orav! Kui sa ei taha, et aeg mööda läheb, siis pead olema aja vastu kena: pead küsima, mida ta soovib, pead andma talle istumiseks oma kõige mugavama tooli, pead pakkuma talle tassikese teed ja tõstma ette nii palju mett, kui talle vähegi sisse mahub....ja kui ta siis ikkagi mööda läheb, pead talle teele risti ette astuma ja hüüdma: "Kuule sina! Oota veidi!" Ja tegema talle seejärel pai - kõigepealt sekunditele, siis minutitele ja tundidele ja siis päevadele ja kuudele ja aastatele, tegema neile kõigile ühe pika ja pehme pai - võibolla siis ta ei lähe mööda (aga kindel see ei ole). (lk 206)