What do you think?
Rate this book
Loomalood #4
Kassiiseloom
Kajal oli lapsena sada kassi. Kirja said tema mälestused nii nendest kui ka teistest loomadest, inimestest ja ühest ammusest ajastust. Piimapukkidest, kolhoosilautadest, tööhobustest ja kodulehmadest, maatööst ja lapsepõlvest selle keskel. Hellusest ja karmusest, tunnetest ja tunnete varjamisest.
Siin lugudes on nii nalja (näiteks kuidas koerahirmus kombainer peab päev läbi kempsus redutama) kui ka kurbust (kui kass ära kaob või kui lehm tapamajja saadetakse), autor tuuseldab mälestuste lõngakera kannul mööda oma elu.
Samast sarjast: Kerttu Soansi “Inimene puudlinahas”, Epp Petrone “Hiir püksis” ja Loone Otsa “Kasvuhoonekoerad”.
Siin lugudes on nii nalja (näiteks kuidas koerahirmus kombainer peab päev läbi kempsus redutama) kui ka kurbust (kui kass ära kaob või kui lehm tapamajja saadetakse), autor tuuseldab mälestuste lõngakera kannul mööda oma elu.
Samast sarjast: Kerttu Soansi “Inimene puudlinahas”, Epp Petrone “Hiir püksis” ja Loone Otsa “Kasvuhoonekoerad”.
152 pages, Hardcover
First published August 1, 2017
4 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 4 of 4 reviews
December 24, 2018
Kõik nunnud kassilood lõpevad ikka ja jälle ühtemoodi. Iga kass läheb kord kassikohvikusse, ehk paljud lihtsalt läksid ja tagasi ei tulnud.
September 14, 2017
Petrone Prindi Loomalood on sarjaks kasvamise rajal. Kaja raamat on selle sarja järgmine verstapost.
Kirjutan verstapost, aga meenuvad raamatusse ja aidaukse sisse kraabitud küünejäljed. Kirjutan kraabitud ja meenub teravhambuline nahkhiir. Ja siis tulevad järjest järgmised pildid, lood.
Kaja lood on pildilised. Eriti sellele vanuseklassile, kellel on reaalsed mälestuspildid analoogsest lapsepõlvest ajusopist üles otsida.
Vanusest. Pean tunnistama, et juba umbes teisest loost alates püüdis mu aju lugusid vastu võtta kahe lugejana – endana, kelle lapsepõlv langes umbes samasse aega ja uue aja lapsena. Ja nõnda lugedes tundus mulle, et see on kui kaks täiesti erinevat raamatut.
Minu raamat pani heldima ja isegi pisaraid pühkima. Enda lapsepõlve loomalood hakkasid meenuma. Nii palju värve ja meenutusi. Selline mõnus tunne oli lugedes nagu oleks kogu aeg ruuge karvaga kassipoeg süles nurrumas.
Tänapäeva lapse raamat tundus omajagu hirmutavana. Lood ühes kaugest ajast. Karmist ajast.
Aga selline see maailm on, muudkui muutub. Ka kombed ja tõekspidamised. Aga ei muutu loomasõbra hing, kuhu mahtus ja mahub armastust ja hoolt. Ei sa aegade rutus otsa ei nurrud ei paid.
Kaja lugudes on värvikas galerii loomi, igal oma käändudega iseloom. Inimesed nendes lugudes ei ole vähem värvikad.
Väärib lugemist. Käpp selle peale.
PS Kaja 100 kassi, keda ootasid jäävabad joogilombid… See on tõeline õhkamise lugu. Kohe mitu käppa kiituseks.
Kirjutan verstapost, aga meenuvad raamatusse ja aidaukse sisse kraabitud küünejäljed. Kirjutan kraabitud ja meenub teravhambuline nahkhiir. Ja siis tulevad järjest järgmised pildid, lood.
Kaja lood on pildilised. Eriti sellele vanuseklassile, kellel on reaalsed mälestuspildid analoogsest lapsepõlvest ajusopist üles otsida.
Vanusest. Pean tunnistama, et juba umbes teisest loost alates püüdis mu aju lugusid vastu võtta kahe lugejana – endana, kelle lapsepõlv langes umbes samasse aega ja uue aja lapsena. Ja nõnda lugedes tundus mulle, et see on kui kaks täiesti erinevat raamatut.
Minu raamat pani heldima ja isegi pisaraid pühkima. Enda lapsepõlve loomalood hakkasid meenuma. Nii palju värve ja meenutusi. Selline mõnus tunne oli lugedes nagu oleks kogu aeg ruuge karvaga kassipoeg süles nurrumas.
Tänapäeva lapse raamat tundus omajagu hirmutavana. Lood ühes kaugest ajast. Karmist ajast.
Aga selline see maailm on, muudkui muutub. Ka kombed ja tõekspidamised. Aga ei muutu loomasõbra hing, kuhu mahtus ja mahub armastust ja hoolt. Ei sa aegade rutus otsa ei nurrud ei paid.
Kaja lugudes on värvikas galerii loomi, igal oma käändudega iseloom. Inimesed nendes lugudes ei ole vähem värvikad.
Väärib lugemist. Käpp selle peale.
PS Kaja 100 kassi, keda ootasid jäävabad joogilombid… See on tõeline õhkamise lugu. Kohe mitu käppa kiituseks.
June 4, 2020
Tõeliselt tore raamat! Lihtne lugemine, milles palju lapsepõlvenostalgiat. Ja hästi palju päriselu - mõtlen selle all kõiki neid söödavate koduloomade pidamise lugusid ja eheda maaelu kirjeldusi. Nii mõnusalt siiras, sobib hästi enne und lugemiseks.
Raamatu esikaas meeldib ka väga ja illustratsioonid on muhedad.
Raamatu esikaas meeldib ka väga ja illustratsioonid on muhedad.
June 10, 2021
Esimene inspiratsioon selle raamatu suunal on pärit minult: lugesin oma ammuse sõbra Kaja (Sepa) blogist tema lapsepõlve-loomadest. Ja mulle meenus, et üks minu läbi aegade lemmikraamatuid on "Väikese käpa jälg", Silvia Rannamaa. Seal kirjutab autor ausalt üles tõesti sündinud lugusid, kohtumisi loomadega. Ta on end vabaks lasknud küsimusest, kui vana on sihtrühm. Kas need lood on lastele või suurtele? On see tähtis? Vastus: need on loomasõpradele.
Esialgne plaan oli teha Kajaga raamat kahepeale: üks kirjutab ühest otsast ja teine teisest otsast ja keskel saab kokku, umbes nii, sest arvasime, et ega meil lugusid ju nii väga palju ka pole...
Me saime kokku tema suvises maakodus ja kirjutasime tundide kaupa, siis tegime vahetust ja lugesime teise kirjutatut, ja siis sirutasime koibi, kõndisime ja arutasime-meenutasime. Kolme päeva jooksul sai rännatud vaimselt lapsepõlvemaadel... Ja failisuurused aina kasvasid, juba sai selgeks, et meil tuleb ikka mõlemal oma raamat. (Minu lood on ilmunud pealkirja all "Hiir püksis".)
Kaja sulest on kokkuvõtlikult öeldes sündinud raamat, mis tutvustab (noortele) lugejatele
lähiajalugu läbi isiklike loomalugude. Mis on linaleoauk? Mis olid karjalaudad? Mis kell algas kolhoosilüpsja tööpäev? Sellised faktid on peidetud kaasahaaravate looma (ja samas ka inim-)portreede sisse.
Ja mis tähtis. Lugeja saab kaasa haaratud mitte ainult lähiajaloo alaseks harimiseks, vaid veel enam hingehariduseks. Mis tunne on elada, teades, et igal aastal õitseva nelgipuhma all magab igavest und sinu esimene lemmikloom? Ja et vana aida küünistas ära paanikas koer, keda lapsed
ei tahtnud äikese ajaks sisse lasta? Või et sealsamas aida kõrval nõgesepuhma taga jättis oma elu koerakarja eest põgenev kass, et isa pidi tegema halastuslasu kasvaja käes piinlevale koerale ja vanaema oma esimese lehma vorstivabrikusse saatma (seda kohta lugedes hakkasid mul pisarad voolama)... Sest selline oli elu.
Sest elu, armastus ja surm on alati seotud. Iga loomaga kaasneb vastutus, iga armastusega kaasneb valu.
Esialgne plaan oli teha Kajaga raamat kahepeale: üks kirjutab ühest otsast ja teine teisest otsast ja keskel saab kokku, umbes nii, sest arvasime, et ega meil lugusid ju nii väga palju ka pole...
Me saime kokku tema suvises maakodus ja kirjutasime tundide kaupa, siis tegime vahetust ja lugesime teise kirjutatut, ja siis sirutasime koibi, kõndisime ja arutasime-meenutasime. Kolme päeva jooksul sai rännatud vaimselt lapsepõlvemaadel... Ja failisuurused aina kasvasid, juba sai selgeks, et meil tuleb ikka mõlemal oma raamat. (Minu lood on ilmunud pealkirja all "Hiir püksis".)
Kaja sulest on kokkuvõtlikult öeldes sündinud raamat, mis tutvustab (noortele) lugejatele
lähiajalugu läbi isiklike loomalugude. Mis on linaleoauk? Mis olid karjalaudad? Mis kell algas kolhoosilüpsja tööpäev? Sellised faktid on peidetud kaasahaaravate looma (ja samas ka inim-)portreede sisse.
Ja mis tähtis. Lugeja saab kaasa haaratud mitte ainult lähiajaloo alaseks harimiseks, vaid veel enam hingehariduseks. Mis tunne on elada, teades, et igal aastal õitseva nelgipuhma all magab igavest und sinu esimene lemmikloom? Ja et vana aida küünistas ära paanikas koer, keda lapsed
ei tahtnud äikese ajaks sisse lasta? Või et sealsamas aida kõrval nõgesepuhma taga jättis oma elu koerakarja eest põgenev kass, et isa pidi tegema halastuslasu kasvaja käes piinlevale koerale ja vanaema oma esimese lehma vorstivabrikusse saatma (seda kohta lugedes hakkasid mul pisarad voolama)... Sest selline oli elu.
Sest elu, armastus ja surm on alati seotud. Iga loomaga kaasneb vastutus, iga armastusega kaasneb valu.
Displaying 1 - 4 of 4 reviews