What do you think?
Rate this book
Verikambi
Neli keskkooliõpilast – Kirke, Joonas, Gustav ja Elina – eksivad metsas matkates ära ja on sunnitud veetma öö mahajäetud veskis. Kui hommik koidab, on kõigil hea meel sellest kõhedust tekitavast kohast pääseda, ent miski pole enam endine. Joonas on võtnud veskist salaja kaasa vana fotoalbumi ja sealt leitud pilt tundmatust tüdrukust põhjustab temas hirmu, mida ta seletada ei suuda. Kirket haaravad tahtmatud kirjutamishood ja tal on tunne, nagu kõneleks tema kaudu keegi teine. Ainsana näib veskist ja seal toimuvast midagi teadvat Gustav, kuid temal on omad saladused, mida ta kiivalt varjab. Olukord võtab veelgi õudustäratavama pöörde siis, kui veskisse sattunud noor muusik kirjutab sellise hittloo, mis kohe kõigile mällu sööbib, ent tasahilju kuulajatelt mõistuse röövib. Mingid vanad ja vaevatud jõud on üles äratatud ning ihuvad kättemaksu selle eest, mis saadeti korda aastasadu tagasi. Keegi peab ebaõigluse eest maksma, aga kes?
- GenresYoung Adult
352 pages, Paperback
Published January 1, 2016
2 people are currently reading
85 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 20 of 20 reviews
March 29, 2016
... ja siis lugesin ma lauset:
"Veri aitab tal needuse vastu võidelda. Me ostame verivorsti."
Pidin naeru pärast diivani pealt maha rulluma.
See oli minu esimene kokkuvõtte Reeli Reinausi kirjutatuga ja kuigi mulle meeldis üle hulga aja eestikeelset noortekirjandust lugeda, siis on mul ka mõned etteheited. Esiteks pole "Verikambi" kuigi uudne ja originaalne. See on segu juba paljudest teistes raamatutest tuttavatest süžeeliinidest ja tulemus on natuke segane ja laialivalguv. Teiseks, mulle meeldib, kui isegi paranormaalse kirjanduse puhul on asi loogiline ja mõistetav, kuid antud raamatu lõpust jäi mulle mulje, et ka kirjanik ise oli segaduses ja ei teadnud, kuidas otsi kokkutõmmata. Lõpplahenduse tagamaad ja selgitused jäid nõrgaks (olen meelega natuke hägune, sest ei taha lõppu ette ära rääkida). Kokkuvõtteks ütlen, et lugeda oli hea, kuid minu jaoks jäi lugu natuke tooreks ja vajanuks põhjalikumat läbitöötamist.
(raamat sai kõrged punktid ainuüksi seepärast, et tegemist oli kodumaise noorteraamatuga, inglisekeelse puhul oleksin andnud vähem)
"Veri aitab tal needuse vastu võidelda. Me ostame verivorsti."
Pidin naeru pärast diivani pealt maha rulluma.
See oli minu esimene kokkuvõtte Reeli Reinausi kirjutatuga ja kuigi mulle meeldis üle hulga aja eestikeelset noortekirjandust lugeda, siis on mul ka mõned etteheited. Esiteks pole "Verikambi" kuigi uudne ja originaalne. See on segu juba paljudest teistes raamatutest tuttavatest süžeeliinidest ja tulemus on natuke segane ja laialivalguv. Teiseks, mulle meeldib, kui isegi paranormaalse kirjanduse puhul on asi loogiline ja mõistetav, kuid antud raamatu lõpust jäi mulle mulje, et ka kirjanik ise oli segaduses ja ei teadnud, kuidas otsi kokkutõmmata. Lõpplahenduse tagamaad ja selgitused jäid nõrgaks (olen meelega natuke hägune, sest ei taha lõppu ette ära rääkida). Kokkuvõtteks ütlen, et lugeda oli hea, kuid minu jaoks jäi lugu natuke tooreks ja vajanuks põhjalikumat läbitöötamist.
(raamat sai kõrged punktid ainuüksi seepärast, et tegemist oli kodumaise noorteraamatuga, inglisekeelse puhul oleksin andnud vähem)
February 16, 2016
Paar viimast Reeli Reinausi noorsooromaani on kahjuks jätnud suhu päris halva maigu ning olen nende teoste nõrkadest külgedest kirjutanud oma blogis juba eelnevalt ("Deemoni märk", "Praktiline nõiakunst"). Nõnda olin "Verikambit" lugema asudes teinud otsuse, et tegemist on minu jaoks Reinausi viimase ning otsustava katsega. Kas kolmanda katsega uhkelt üle lati või tuleb latt kolinal alla ja protokolli läheb kirja kolmas rasvane x?
Juba peale paari peatükki oli mul asi selge! Seekord oleme kohe kindlasti Reinausiga rohkem samal lainepikkusel. "Verikambi" meenutab mulle natuke Indrek Hargla "Süvahavvat", millesse on süstitud paar korralikku annust teismeliste hormoone.
Enamuses tätoveeritud 16- kuni 18-aastased pubekad peavad lisaks tavalistele armumängudele võitlema sajandi vanuste needustega, rahustama esivanemate vaime ning kanaldama (vastuvaidlematult minu lemmik sõna romaanis!) surnud näitsikute sõnumeid teisest ilmast. Reinaus saab nende kantseldamisega täiesti korralikult hakkama ning kindlasti on romaani plussiks kõheda atmosfääri õnnestunud tekitamine (eriti kordaläinud tegevuspaik on mahajäetud veski ja selle ümbrus). Ütlen ausalt, et õhtul hämaras toanurgas raamatut lugedes hakkas paar korda täitsa kõhe. Kahjuks, aga vaatas järgmises lauses vastu sõna "kanaldamine" ja kõhedus vaheldus naeruturtsatustega.
Reinausi liikumine (tagasi) õuduskirjanduse manu on kindlasti õige otsus, sest tiivulised deemonid ja täiesti segastes paralleelmaailmades seiklevad nõiad lihtsalt ei toiminud. Milleks vorpida kahvatuid väljamaa teoste koopiaid, kui kodumaine folkloor pakub hoopis enam huvitavat ainest? Loodan, et Reinaus mõistis seda lõpuks, sest "Verikambi" abil sai ta protokolli ikkagi kirja xxo, mis lubab tal alustada hüppeid uuel kõrgusel.
PS (SPOILERS!): Huvitav, mis imearstide juurde autor oma romaani tegelasi aina saatis? Ajutrauma ja murtud käeluuga patsient oli juba varsti bändiproovis ning paar kuulihaava rindkerre saanu patseeris peagi päiksepaistelisel metsarajal. Arstiabi Eestis on ikka maailmatasemel. Vähemalt paberi peal! :)
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
Juba peale paari peatükki oli mul asi selge! Seekord oleme kohe kindlasti Reinausiga rohkem samal lainepikkusel. "Verikambi" meenutab mulle natuke Indrek Hargla "Süvahavvat", millesse on süstitud paar korralikku annust teismeliste hormoone.
Enamuses tätoveeritud 16- kuni 18-aastased pubekad peavad lisaks tavalistele armumängudele võitlema sajandi vanuste needustega, rahustama esivanemate vaime ning kanaldama (vastuvaidlematult minu lemmik sõna romaanis!) surnud näitsikute sõnumeid teisest ilmast. Reinaus saab nende kantseldamisega täiesti korralikult hakkama ning kindlasti on romaani plussiks kõheda atmosfääri õnnestunud tekitamine (eriti kordaläinud tegevuspaik on mahajäetud veski ja selle ümbrus). Ütlen ausalt, et õhtul hämaras toanurgas raamatut lugedes hakkas paar korda täitsa kõhe. Kahjuks, aga vaatas järgmises lauses vastu sõna "kanaldamine" ja kõhedus vaheldus naeruturtsatustega.
Reinausi liikumine (tagasi) õuduskirjanduse manu on kindlasti õige otsus, sest tiivulised deemonid ja täiesti segastes paralleelmaailmades seiklevad nõiad lihtsalt ei toiminud. Milleks vorpida kahvatuid väljamaa teoste koopiaid, kui kodumaine folkloor pakub hoopis enam huvitavat ainest? Loodan, et Reinaus mõistis seda lõpuks, sest "Verikambi" abil sai ta protokolli ikkagi kirja xxo, mis lubab tal alustada hüppeid uuel kõrgusel.
PS (SPOILERS!): Huvitav, mis imearstide juurde autor oma romaani tegelasi aina saatis? Ajutrauma ja murtud käeluuga patsient oli juba varsti bändiproovis ning paar kuulihaava rindkerre saanu patseeris peagi päiksepaistelisel metsarajal. Arstiabi Eestis on ikka maailmatasemel. Vähemalt paberi peal! :)
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
October 25, 2020
Põnev... kahtlemata. Õudne... veidike. Ette aimatav... natuke. Kõik kokku mõnusa tempoga ja sujuva kulgemisega lugemine.
December 27, 2021
Ma hakkasin seda raamatut lugema üsna madalate ootustega, ilmselt sellepärast, et tihti pole mul Eesti noortekirjandusega palju õnne olnud. Klassikalised teemad nagu koolikiusamine, olles küll olulised asjad millest rääkida, lihtsalt ei ole osutunud mulle nauditavateks. See raamat on aga paranormaalne ning pesitseb fantaasia žanris – täpselt minu teema. Siiski olin kõhklev, kuid sõbranna tungival soovitusel mõtlesin, et võiksin ikkagi läbi lugeda ja vaadata ise, et mis värk on.
Lugema hakates sain koheselt aru, et tõenäoliselt mulle see raamat meeldib, kuid ma ei osanud arvata kui palju. Nimelt, peale raamatu lõpetamist surfasin ma kõik internetiavarused läbi, et leida füüsilist koopiat – mille ma ka lõpuks õnneks leidsin.
Kuigi on loos ka küllaldaselt nõrgemaid kohti, meeldisid mulle tohutult karakterid ja ka üldine atmosfäär, mis oli veidi kõhedam. Verikambi veski ning sellega seotud vanad lood olid huvitavad ning ka tänapäeva narratiiv, kuidas neli noorukit vanade vimmade vahele jäävad, oli põnev. Kirke, Gustav, Joonas ja Elina muutusid kõik mulle südamelähedaseks, kuigi oli kordi, mil ma ka silmi pööritasin ja raamatu peale karjusin. Aga just see lisaski asjale vürtsi, sest kui ma juba karakteri peale pahane olen, siis järelikult ma hoolin piisavalt, et neid emotsioone tunda. Gustavi ja Kirke võimed olid lahedad, kuid ma oleksin tahtnud neid rohkem näha. Üldine lugu aga lõppes loogiliselt ning rahuldavalt.
Ma armusin täiesti ära sellesse kõhedasse maailma ja meie nelja peategelasse ning see on raamat mida loen veel mitmeid kordi tulevikus. :3
Lugema hakates sain koheselt aru, et tõenäoliselt mulle see raamat meeldib, kuid ma ei osanud arvata kui palju. Nimelt, peale raamatu lõpetamist surfasin ma kõik internetiavarused läbi, et leida füüsilist koopiat – mille ma ka lõpuks õnneks leidsin.
Kuigi on loos ka küllaldaselt nõrgemaid kohti, meeldisid mulle tohutult karakterid ja ka üldine atmosfäär, mis oli veidi kõhedam. Verikambi veski ning sellega seotud vanad lood olid huvitavad ning ka tänapäeva narratiiv, kuidas neli noorukit vanade vimmade vahele jäävad, oli põnev. Kirke, Gustav, Joonas ja Elina muutusid kõik mulle südamelähedaseks, kuigi oli kordi, mil ma ka silmi pööritasin ja raamatu peale karjusin. Aga just see lisaski asjale vürtsi, sest kui ma juba karakteri peale pahane olen, siis järelikult ma hoolin piisavalt, et neid emotsioone tunda. Gustavi ja Kirke võimed olid lahedad, kuid ma oleksin tahtnud neid rohkem näha. Üldine lugu aga lõppes loogiliselt ning rahuldavalt.
Ma armusin täiesti ära sellesse kõhedasse maailma ja meie nelja peategelasse ning see on raamat mida loen veel mitmeid kordi tulevikus. :3
January 6, 2022
Ma olen seda raamatut nüüd kolm korda lugenud. "Verikambi" pole kindlasti veatu raamat, aga ma armastan seda läbi ja lõhki. Esimene kord lõpetasin raamatukogu e-raamatu kell kolm öösel ja koheselt tellisin omale Rahva Raamatust füüsilise eksemplari. Olen seda soovitanud nüüd kolmele inimesele, kellele kõigile on see meeldinud. Võin suhteliselt kindlalt öelda, et "Verikambi" on mu lemmikteos Reinauselt.
"Verikambi" süžee on küllaltki klassikaline ja selle õhustik võrratult kõhe, aga minu jaoks tungisid enim esile selle tegelased. Gustav, Kirke, Elina ja Joonas - ma poleks osanud arvata, et iga tegelane tollest nelikust osutub mulle nii tähtsaks, et ma tõesti närvitsesin, kui keegi neist surmaohus oli. Mõnikord öeldakse raamatu kohta, et "panused pole piisavalt kõrged" (ingl the stakes are not high enough). Või ehk on, aga sedamoodi ei tundu, kuna tegelased tulevad igast keerukusest liiga lihtsalt välja. Ei saa öelda, et "Verikambis" sellist mugavust esineks. Noored on ikkagi pidevalt ohus ja pole päris nii, et lõpp hea, kõik hea.
Ehkki "Verikambi" on tugev üksikteos, ei saa ma eitada, et tahaksin loole teist osa. Väga huvitav oleks näha, kuidas lugu saaks edasi minna või täiesti uue pöörde võtta. Kirke "kanaldamise" võime jäi minu meelest suuresti avastamata ja ka Gustavi võimetel oleks arenguruumi.
"Verikambi" süžee on küllaltki klassikaline ja selle õhustik võrratult kõhe, aga minu jaoks tungisid enim esile selle tegelased. Gustav, Kirke, Elina ja Joonas - ma poleks osanud arvata, et iga tegelane tollest nelikust osutub mulle nii tähtsaks, et ma tõesti närvitsesin, kui keegi neist surmaohus oli. Mõnikord öeldakse raamatu kohta, et "panused pole piisavalt kõrged" (ingl the stakes are not high enough). Või ehk on, aga sedamoodi ei tundu, kuna tegelased tulevad igast keerukusest liiga lihtsalt välja. Ei saa öelda, et "Verikambis" sellist mugavust esineks. Noored on ikkagi pidevalt ohus ja pole päris nii, et lõpp hea, kõik hea.
Ehkki "Verikambi" on tugev üksikteos, ei saa ma eitada, et tahaksin loole teist osa. Väga huvitav oleks näha, kuidas lugu saaks edasi minna või täiesti uue pöörde võtta. Kirke "kanaldamise" võime jäi minu meelest suuresti avastamata ja ka Gustavi võimetel oleks arenguruumi.
May 28, 2023
Parim kooli jaoks loetud raamat.
March 15, 2016
Minu arvustust saab lugeda siit.
May 18, 2020
Järjekordne põnevuslugu folkloorse taustaga noorteautorilt, kes on omavahel ühendanud rahvapärimuse ja tänapäeva. Neli noort satuvad metsas eksides mahajäetud veskisse ja pärast seda pole enam miski endine. Veskist kaasa haaratud fotoalbumis on kummalised pildid, Kirke käsi kirjutab justkui iseenesest süngeid ja veriseid ettekuulutusi, Joonase bändikaaslane teeb loo, mille rütm mõjub kummastavalt, ja Gustav on üleüldse imelik ja kahtlane. Valla pääsetud kuri luusib ringi ja otsib ohvreid, noortel on aga lisaks ka oma probleemid. Mõnus sümbioos, mis ka sihtgrupile väga meeldis.
November 26, 2024
Ma ei saa öelda, et oleksin suur fantaasiakirjanduse sõber, aga pean tunnistama, et see raamat köitis. Autor on osanud karakterid kudiagi sümpaatseks kirjutada, elasin neile tõesti kaasa. Ja lugu polnud ka etteaimatav, nagu mitme eesti ulmeka (ja ka krimi) puhul on juhtunud.
December 19, 2017
Reaalselt õudne, kohati nii õudne, et käest ei suuda panna, sest nii huvitav on.
Eestis on ikka autoreid, kes oskavad lastele ja noortele kirjutada ja nendest üks on Reeli Reinaus.
Eestis on ikka autoreid, kes oskavad lastele ja noortele kirjutada ja nendest üks on Reeli Reinaus.
May 28, 2020
Väga põnev müstilise alatooniga noortekas. Mulle sellised sobivad
January 17, 2022
SEE OLI VAGA HEA
December 27, 2023
Ainult häid sõnu
November 23, 2024
Arvan et noortele päris huvitav lugemine!
March 28, 2018
Üsna põnev raamat. Kuulub nende Eesti noorsooromaanide hulka, mida päriselt ka lugeda kannatab. Jutustab huvitava loo ning sisaldab parajalt müsteeriumeid ja kõhedust.
May 17, 2016
Viimasel ajal ei ole eesti noortekirjandus mind eriti huvitanud. Lihtsalt ei ole ilmunud nende väheste raamatute seas selliseid, mis kutsuks lugema.
"Verikambi" oli aga tõestus, et kirjanikud siiski suudavad midagi põnevat ja köitvat noortele kirjutada. Muidugi oli üks põhiteema ikka see armastus (sellest ei ole meil kunagi pääsu), aga sellega tegeles kirjanik nii huvitavalt.
See, kes oli vaikselt lootust kaotamas eesti noortekirjandusse, peaks selle raamatu läbi lugema :)
"Verikambi" oli aga tõestus, et kirjanikud siiski suudavad midagi põnevat ja köitvat noortele kirjutada. Muidugi oli üks põhiteema ikka see armastus (sellest ei ole meil kunagi pääsu), aga sellega tegeles kirjanik nii huvitavalt.
See, kes oli vaikselt lootust kaotamas eesti noortekirjandusse, peaks selle raamatu läbi lugema :)
July 26, 2016
Ladus ja põnev lugemine. Kohati oli etteaimatav seejuures ka lõpp, kuid samas oli lõpus ka ootamatusi.
October 27, 2023
Väga hea!!
Displaying 1 - 20 of 20 reviews