Minu Kennedy

by Stig Rästa

"Kirjutan sulle esimest korda. Ma ei tea su vanust, tausta ega konditsiooni, aga tunnen, et pean sulle kõigepealt selgitama, mida sa oma käte vahel hoiad. Kuigi ma räägin selles raamatus oma elust, ei pea ma seda siiski elulooraamatuks. Eesti raamatupoodide riiulitel on küllaga erinevate inimeste elulugusid, sest põhjamaist ja kinnist eestlast huvitab kõige rohkem ikka teiste elus toimuv. Neid raamatuid lugedes saab hea juhul teada, et kellelgi teisel läheb samamoodi kui lugejal, ja paremal juhul läheb tal hulleminigi. Sellisel juhul saabub hinge rahulolukübemeke. Vähemalt minule mõjuvad teiste halvad uudised just niimoodi. Mõtlen, et kurat, mul pole häda kedagi, vaata Clintonit või Kennedyt. Ahjaa, „Minu Kennedy“. Miks selline pealkiri? Ärge saage valesti aru, ma ei samasta ennast Ameerika Ühendriikide presidendiga. Mul ei ole suurushullustust. „Minu Kennedy“ on mingil määral see võõras kole juhtum, mis paneb mõtlema, et mul endal on ikka väga hästi. „Minu Kennedy“ on lahendamata lugu või mõistatus. Mind seob temaga miski
ja samas ka mitte midagi."

Genres: Biography, Nonfiction

204 pages, Paperback

First published January 1, 2015

Reviews

[Kati Peterson · Rating 5 out of 5]

Uskumatult hea raamat. Sain selle jõuludeks ja ausalt öeldes ei oodanud ma sellest midagi positiivset. Stig pole mulle kunagi väga silma paistnud ja üleüldse sellise mittemidagiütleva mulje jätnud. Kuid selles raamatus on sees puhas ja aus Stig ise. Kindlasti soovitan ma seda lugeda inimestel, kes saavad nostalgitseda taolises kohas nagu Lasnamäe (või minu puhul Kopli) elamise üle. Ma ei nõustunud raamatus sugugi mitte kõigi vaadetega, kuid nautisin Stigi otsekohesust ja siirust, mis mind tihtipeale purskega naerma ajasid. Leidsin ka palju kogemusi ja mõtteviise, millega kohe väga samastusin ning tihtipeale tabasin ennast raamatust kõrvale kaldununa sügavalt oma mõtetest. Igaljuhul jah, Stig: TUBLI TÖÖ :)

[Mariann · Rating 4 out of 5]

Enne raamatu juurde minemist mainiksin, et see on esimene teos, mis sa loetud e-kujul. Spetsiaalset lugerit mul pole, kasutasin selleks telefoni ning kuna see alati taskus ja igal vabal hetkel lugesin, sai raamat ka kiirelt läbi. Lugesin seda kuutasulises Fabula äppis.

Kui Stig Rästa "Minu Kennedy" eelmise aasta lõpus ilmus ning kohe raamatupoodide edetabelid vallutas, ei tekinud mul tunnet, et see on raamat, mis mind väga paeluks. Nähes aina ilmuvaid kiidulaule, siis ikkagi tekkis tunne, et peaks lugema. Läbi sai teos väga kiirelt ning pean nentima, et tasus lugeda küll.

Autor on igale eestlasele tuttav, kuna esindas 2015. aastal Eestit eurovisioonil, kuid tema minevik on ilmselt teatav vähestele. Mehe lapsepõlv möödus Lasnamäel, noorukieas said proovitud alkohol, kanep, ecstasy, kokaiin. Ühel hetkel Stigile aitas, üles ütles ka tervis. Temast sai aga järgmiste tablettide ori, nüüd siis meditsiinilistel põhjustel. Kuulsust tabas haruldane neerupealsete puudulikus, mis muuseas kimbutas näiteks Ameerika presidenti Kennedyt. Sealt siis ka raamatu pealkiri. Lisaks on mehel olnud mitu korda sügav depressioon, ärevushäired, paanikahood, ka sel ajal kui Outlodziga Eurovisioonile püüdles. Iseenda leidmiseks suundus Stig Hispaaniasse palverännakule ning seal tuli ka idee oma üleelamistest raamat kirjutada.

Stig on oma elu kirjeldanud väga värvikalt ja meeldejäävalt, mitu korda olen end tabanud seiku raamatust ümber jutustavat: "Tead, mis Stig Rästal juhtus". Mõne teise raamatuga on nii olnud, et tahan küll toimunut edasi anda, aga ei leia sõnu, millega seda teha. Eks siin mängib rolli see ausus, millega laulja oma elu lugeja ette laotab. Tundub, et mitte midagi ei ole jäetud varjule. Palju räägib autor asjadest, millest muidu ei räägita, või kui siis ainult suletud uste taga. Vahepeal läheb ehk isegi liiga rõvedaks, eriti igasugused narkovärkide kirjeldused. Mida vanemaks Stig aga saab, seda küpsem on ta lugu. Mulle meeldis kõige rohkem see osa, mis eurovisiooniga seotud oli, telekast näeb ju vaid seda, mida näidata tahetakse.

Väljakutses läheb teema alla raamat, mis algab sinu esitähega.

[Helen V · Rating 4 out of 5]

Aus. Vaatamine iseendasse.Vaatamine just nüüd ja praegu, püüd aru saada, mis oli siis ja mis on nüüd. Selgitada natuke, miks nii võis olla - aga samas teadmine, et see kõik, mis oli, pidigi nii olema, et saaks toimuma see, mis praegu on.
Huvitav. Detailid aitasid ennastki viia sinna tagasi, kust me tulnud oleme. 80ndate natuke katkine põlvkond, kes on visatud kõige keskele ja peamiselt oleme pidanud ise hakkama saama. Õppima. Aru saama. Mõistma. Heitlema.
Moodsa aja haigused. Mitte kõik. Küll depressioon - jah, see on haigus. Siinkohal on Stig kirjutanud ilmselt nii nagu on. Paanika ja hirm, sellest üle saamine. Kindlasti on palverännak ja raamatu kirjutamine taaskord viis enda paranemise suunas.
Aga kõige huvitavamad olid need lõigud, kus Stig läkski kõrvale - kogu loost, enda loost. Ja rääkis asjadest, milles alati ei räägita (kuigi teatakse). Näiteks kakamine ja mõtted, kui teiste inimestega kohtume (mis me tegelikult mõtleme). Nende mõtete eest lisasin arvutstusele ka kohe ühe tärni ;-)
Elulugu - ei. Elustiili raamat - ei. Arenguromaan on kirjandusteaduses mõiste, millega võiks seda raamatut nimetadada. Kindlasti üks suur samm oma elus, mille kirja panemine aitab mõista ja arusaada, ennast samastada, tunda kaasa või lihtsalt võtta teadmiseks.
Lugege - on seda väärt! Ja läheb tõesti mõnusalt kiiresti, kuigi jätab seejärel hinge mingi kripelduse või närib natuke. Kas me kõik suudame nii ausad olla? Ka iseeendaga?

[Stiina · Rating 5 out of 5]

Alustasin raamatut teades, et mul on kaks vanemat ja lõpetasin ainult ühega. See oli ootamatult õige lugemine vahetult pärast isa lahkumist. Kohati (aga seda tegelikult ikka väga vähe) läks leinava minu jaoks liiga lõbusaks, aga see ei ole naljakas raamat.
Meenutab mulle Mihkel Raua "Musta pori näkku" oma otsekohesuse ja aususega.

[Mari Hagi-Rigolt · Rating 1 out of 5]

Tubli koolikirjand. Toimetajate poolt olematu töö, jääb arusaamatuks, miks nende nimed raamatukaanele kirjutatud olid?

[Oskar · Rating 3 out of 5]

"Minu Kennedy" võtsin ma kätte puhtalt oma 7. klassi tõttu. Muidu oleks see jäänud lihtsalt üheks järjekordseks eluloo- ja reisiraamatuks, mida iga kuu näed raamatupoe riiulil "Uued raamatud". Kuid saatus tahtis teisiti. Nimelt kolm minu õpilast tegid selle raamatu kohta põneva ettekande ning peale kolmanda ära kuulamist lubasin ma neile, et ma loen selle raamatu koolivaheajal ka ise läbi. Meest sõnast, härga sarvist!

Lihtne seda lubadust täita siiski polnud. "Minu Kennedy" on peaaegu kõigist Tallinna raamatukogudest välja laenutatud. Saatuse irooniana leidsin ma teose lõpuks Stig Rästa kodutänaval asuvast Laagna raamatukogust. Tuleb taas tõdeda, et ükski prohvet pole kuulus omal maal!

"Minu Kennedy" koosneb põhimõtteliselt kolmest eraldiseisvast osast: Rästa lapse- ja koolipõlv Lasnamäel, muusikuks kasvamine (kulminatsiooniks muidugi Eurovisoonil esinemine) ja 800 kilomeetri pikkune palverännak Santiago de Compostelasse. Muidugi kõige suurema põnevusega lugesin Rästa Lasnamäe ja 13. Keskkooli (nüüdne Tallinna Laagna Gümnaasium) mälestusi. Neile lehekülgedele võiksin ka mina rahulikult oma nime alla kirjutada (Ka minu maja ees ja sees tapeti inimesi!). Me liikusime ühises ruumis, nende hallide betoonhiiglaste varjus, kuid seitsme aastase viivisega.

Kui mina emaga lõpuks koolimajja jõudsin, oli Stig juba parematele jahimaadele edasi liikunud. Kuigi õpilaste arv oli vahepeal drastiliselt langenud, siis õpetajaskond oli suuremalt jaolt sama ning ka politsei külaskäigud suhteliselt regulaarsed. Mäletan, et põhikoolis lasti meil klassis vahel naljaviluks pipragaasi, hüpati teise korruse akendest alla ning keegi üritas vist ka lauda põlema panna. Ning see oli ainult meie klassis! Siiski on kõige selgem mälestus ühest hommikusest matemaatikatunnist, kus järsku kõlas kõva kärgatus ning kõik klassi aknad hakkasid värisema. Nimelt plahvatas kilomeetri kaugusel asuva Paekaare Gümnaasiumi juures üks Margus Ringmaa pommidest. Igavuse kätte pole Lasnamäel küll kunagi keegi surnud.

Stig Rästa muusikukarjääri ning Eurovisiooni telgitaguste kirjeldused pakkusid küll huvitava lugemiselamuse, kuid polnud minu tassike teed. Seevastu reisikirja rännakust Santiago de Compostelasse lugesin väga suure huviga, sest sama teekond on ka omal järgmise suve plaanidesse võetud. Kasulikke näpunäiteid leidsin kuhjaga ning kindlasti loen vastavad leheküljed veel enne reisile asumist üle.

"Minu Kennedy" on üks ütlemata aus ja ladusasti kirjutatud raamat. Samas on see ka üks ütlemata halvasti toimetatud raamat. Seda võiks kohe õppematerjalina kasutada tulevastele toimetajatele. Eks see ole enamuste nende "üheraamatukirjastuste" viga, mis püüavad suurte kirjastuste ahnete käppade vahelt pääseda ja ise suuremat tulu teenida. Vaadates sellele veale nüüd läbi sõrmede, siis oli "Minu Kennedy" minule üks mõnus nostalgialaks, mis pani mõtlema kõigile neile kümnetele poistele ja tüdrukutele, kes Pae tänava hoovides õhtuti rahvastepalli ja ukakat mängisid. Peaaegu kõigist said ju normaalsed inimesed. Ainult mõni üksik on vangis või süstla otsas. Aga selles ei saa küll Lasnakat süüdistada!

PS: Lõpetuseks tänud minu 7. klassi õpilastele, kes selle raamatu minu huviorbiiti tõstsid. Kindlasti kõige põnevam raamat, mis ma sellel vaheajal lugesin. :)

Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...

[Elinaly · Rating 4 out of 5]

Ma ei teadnud autorist praktiliselt midagi - jah, muidugi Eurovisioon ja muusika, aga ma ei teadnud isegi seda, et ta Trafficus oli (on?) - ei, ei tunne piinlikkust.
Raamat kingiti mulle, sest depressioon ja palverännak Hispaanias on ka minu elu osaks olnud. Ju arvati siis, et kõnetab.
Esimese poole raamatust lugesin kulm kortsus ja mõtted läksid muudkui sellele, et mida paganat ma selle raamatuga nüüd edasi teen - kas viia taaskasutusse või mõne sõbra/tuttava juures salaja sinna raamaturiiulisse jätta ja edasi on võõras mure. Tundsin autori suhtes haledust, sest kuidagi nii kurb oli lugeda, et alkohol ja muud mõnuained olid ainumõeldav viis kuidas üldse midagi nautida elus.
Raamatu keskel on fotod ja natuke veel pärast seda hakkasin kirjapandut järjest enam nautima. Turtsatasin isegi naerma siin ja seal. Seega kusagil 1/3 lõpust muutus raamat minu jaoks nauditavaks ja ma oleks justkui hoopis teise autori kirjapandut lugenud.
Raamatus on 205lk ja tahaksin leheküljed alates 194ndast alles hoida. Tõesti nii head "viimased sada kilomeetrit..."!

Tsitaadid raamatust:
"Teisest küljest oleme ju nagunii siin maakeral ainult korraks. Oleme külalised, kes kohe-kohe lahkuvad, miks siis rabeleda ja vaeva näha, et tükike sellest maast sulle kuuluks? /.../ Meie elu on sekund aastas, aga tähtsust oleme täis küll ja veel."
"/.../ nahhui mul neid uusi riideid vaja on."
Amen!

[Ade Piht · Rating 4 out of 5]

Mitmeid kordi alustatud raamat, aga kuidagi varasemalt jäi alati pooleli. Aus, otsekohene. Põnev oli lugeda esmast kokkupuudet Elinaga, olles ise teinud Elinaga kooliraadios esimese intervjuu vahetult peale seda kui Stig oli talle kirjutanud.

[Kadi · Rating 5 out of 5]

Väga hea lugemine. Stig on siiras ja minu tüüpi mõtlemisega inimene.

Mulle meeldivad raamatud, mis annavad mõtteainet ja siit raamatust ma seda ka sain.

[Tiina Pärtel · Rating 4 out of 5]

Sujuvalt ja põnevalt kirjutatud raamat. Sisuks oli ootamatult kirev sissevaade Lasnamäe lapsepõlve täis alkot, narkot ja seaduse rikkumist. Lõpus loob Stig hea sissevaate Camino Santiago palverännaku kogemusse.

[Indigoaalane · Rating 4 out of 5]

Üllatavalt ladusalt kirjutataud raamat. Stigil on kindlasti annet!

See ei ole muutmise ja uue elu alustamise raamat. Ega " Musta pori näkku vol2" versioon.
Stig on introvertsem, mõjutatavam, "mitte nii heast perest". Ma vabandan autori ees, kui ma eksin. Aga mina ei jäänud muudatust uskuma. Ma pakun, et elu jätkub täpselt samasugusena.

Samas annab Stigi pehme iseloom raamatule väärtuse- lihtne igas mõttes, väga siiras.

Mis mind selliste reisiraamatute juures alati hämmastab- miks on vaja enese otsimiseks minna nii kaugele. Meil on siinsamas inimtühi Haanja ja riskirohke Ida-Viru. Piisavalt eksootilised...:)

Ma olen aru saanud, et nooremaid inimesi kõnetab selle raamatu puhul eelkõige tollase olustiku kirjeldus ning meie kõikide unistus: jätta kõik ja minna rändama.
Hea raamat.

[Kerttu · Rating 5 out of 5]

Lõi mehest hoopis teise pildi. Ootasin rohkem mihkelraualikku stiili, aga kui seda ei tulnud, meeldis see mulle veel rohkem. Huvitav mõttevahetus lugeja ja autori vahel, enda avamine rahvale.
Mõtlesin tagasi ajale, kui Outloudz oli Eesti Laulul Bob Dylani looga. See oli mu lemmik lugu sellel aastal. Nüüd sain kogu mälestusele konteksti juurde, väga põnev oli tausta teada. Teeb selle loo nüüd veel erilisemaks.
Ja idee sellisest rännakust... Aitäh jagamast!

[Triinu · Rating 4 out of 5]

Raamatus räägib Stig oma lapsepõlvest, teismeliseajast, pahedest, kuidas ta sattus muusika juurde, eurovisioonist ja palverännakust. Ta ise ei pea seda elulooks. Mulle väga meeldis see raamat. Kohati naljakas, kohati lihtne ja samas jälle sügavamõtteline ja tõsine. Eriti mulle meeldis lugeda tema mõtteid ja tundeid eurovisiooni kohta ja loomulikult Camino de Santiagost.

[Evelin Laanesaar · Rating 4 out of 5]

Polnud häda midagi, täitsa tubli tükk, arvestades, et see oli autori debüütraamat (vist). Kuna mul on meditsiini vastu perversne huvi, siis meeldivad taolised raamatud, kui inimene kirjeldab, mis jama tal kaelas on ja kuidas ta sellega toime tuleb. Huvitav oli lugeda ka autori noorusaja vägitükkidest ja kasvukeskkonnast, kuidas muidu saaksime teada erinevatest teemadest. Positiivset särtsu oli elu edasimineku teemas. Võtad narkotsi, põed deprekat ja saad endale haruldase haiguse. Teed muusikat ka, endal lõvi püksisääres. Elu aga läheb edasi, sitta kah!

[Mari-Liis · Rating 4 out of 5]

Ma alustasin raamatu lugemist kuskil oktoobris-novembris ja siis jäi raamat seisma. Mitte et igav oleks olnud, aga endal sai lugemisest kopp ette. Ometigi mõtlesin väga tihti sellele, millest lugenud olin ja kui Stigi kuskil nägin (ja teda nägi telekas palju), siis hakkasin teda vaatama hoopis teise pilguga. Mida kõike see mees teinud ja kogenud pole.
Ja nüüd ma jõudsin ka lõpuni ja mul on südames soe ja hea. Mul on hea meel Stigi üle, et ta selle teekonna võttis ette.

[Martin · Rating 4 out of 5]

*Stig ostmas endale uusi riideid pärast 800km matka*

"Korraga keerasin ümber ja märkasin peeglist iseennast. Mulle meeldis see, kes sealt vastu vaatas. [---] Seisin peegli ees ja irvitasin endale õnnelikult otsa. Lehvitasin oma peegelpildile äratuntavalt ja mõtlesin, et nahhui mul neid uusi riideid vaja on. Olen pigem see, kes ma olen, ja jalutasin õnnelikuna poest välja."

[Kristi · Rating 2 out of 5]

Tükk aega pole nii negatiivset raamatut lugenud. Kogu sisust jäi meelde autori üleolev suhtumine teistesse inimestesse. Parem oleks, kui mees teeks vaid muusikat... see kukub paremini välja, kui kirjutamine!

[Lare Lankinen · Rating 5 out of 5]

Äärmiselt kaasahaarav lugemine. Vahepeal ei suutnud raamatut käest lasta, seega tuli see lugeda ühe korraga. Kaasakiskuv ja huvitav elulugu meie armastatud lauljast. Soovitatav lugemine kõigile, et näha ka glamuurse elu varjupooli ja kust enamus alguse saab.

[Krista Tooming · Rating 5 out of 5]

Ostsin noorele sugulasele kingiks ja lugesin enne läbi. Meeldis. Ladusalt kirjutatud. Noorukiiga Lasnamäel ja tollane elu-oli pakkus äratundmisrõõmu, narkoteema tekitas õudu.
Minu lugupiddamine Stigi vastu tõusis.

[Merlin · Rating 5 out of 5]

Väga mõnus, ladus ja nauditav lugemine. Stig kirjutab väga hästi. Ei oodanud raamatust midagi, kuid lugema hakates, ei suutnud ennem käest panna kui oli läbi. Pani mõtlema, haaras kaasa ja peale seda raamatut meeldib mulle Stig veel rohkem!

[Kati Lillemets · Rating 4 out of 5]

Aus endasse vaatamine.

[Krista · Rating 3 out of 5]

Ausalt öeldes, olen paremaid eneseotsingu raamatuid lugenud. Kuigi sisu oli aus, kirjutatud hästi, jäi midagi siiski kriipima ...

[Inga · Rating 5 out of 5]

Super hea raamat. Väga põnev, huvitav, aus.

[Kristina Halla · Rating 5 out of 5]

Aus. Ehe. Humoorikas. Hea! Soovitan!

[Katrin Sihver · Rating 4 out of 5]

tore raamat

[Kadri · Rating 4 out of 5]

Mulle on Stig Rästa alati sümpaatne olnud ja kui ma sellest raamatust kuulsin, siis ma mõtlesin kohe, et nii julge ettevõtmine, mis on kindlasti Eesti ühiskonnale väga vajalik - ehk siis avaliku elu tegelane ütleb välja, et tal on olnud depressioon ja et meelemürgid on pahad. Raamat oli aga palju enamat, kui ma loota julgesin - ladusalt kirjutatud (kui hindaks ainult Eesti kontekstis, siis oleksin andnud 5*), hea huumoriga (ka eestlaste ainel üldisemalt) ja väga mitmeid erinevaid teemasid käsitlev. Stig kirjutab lapsepõlvest Lasnamäel kogu selle ilus ja valus, alkoholi ja narkootikumidest tulvil noorukieast, hilisematest depressioonidest ja tuntuks saamisest, Eurovisioonist ja palverännakust. Ma arvan, et nende teemadega suhestub tegelikkuses palju enam (noori) inimesi, kui me arvata oskaks, ning lugeda ja tõdeda, et sa pole ainuke selliste muredega, on alati väga lohutav ja ka edasiviiv. Seega, minu meelest hea lugemine, aga ka väga vajalik teemakäsitlus :)

[Anna Rebane · Rating 4 out of 5]

Aus ja lihtne. Kohati piinlikult aus, aga eks see oligi Stigi eesmärk. Kõik eelarvamused, mis autori kohta olla võivad, saavad ilmselt selle raamatuga kummutatud. Raamatus on Stig kui mitte kogu, siis vähemalt pool oma elu kogu selle headuses ja koleduses alasti võtnud, kuid lugejate rõõmuks teeb ta seda ikka humoorika jutustaja rollis. Minisugust tsensuuri pole keelekasutusele küll peale pandud, aga samas sobib see raamatu üldise vaba stiiliga väga hästi ning polekski muud oodanud. Kiitus ka toimetajatele, tekst oli väga ladus ja vähemalt minu meelest oma vabas vormis veatu. Lisaks haarav Eurovisiooni & palverännaku kirjeldus ning vahva lõpp. Julgen soovitada.

[Meltz · Rating 4 out of 5]

Olgu. Ju ma ikka lootsin natukene liiga palju. Samuti loodan, et seda ei ole lastel raamatukogust nii lihtne leida.
Esimene pool piltideni on lasteaiast keskkoolini ja sinna juurde kuulunud pättused ning Rock Hoteli transameheks olemine. Teises pooles oli suur rõhk Eurovisioonil ja loo "Goodbye to yesterday" sünnil ja arengul ning ka olulist 2015. aasta palverännakut ei tohi unustada. Ühesõnaga vaga vesi ja sügav põhi. Eks narkootikumid ja 2 depressiooni pole nalja asi.

[Susan · Rating 3 out of 5]

Hea easyreading ja mõnus humoorikas stiil. Häiris ainult see, et olulistest teemadest justkui hüpati üle - oleks võinud depressioonist ja ärevushäirega toime tulemisest kuidagi vahetumalt ja põhjalikumalt rääkida. Muhe lugu, aga tahes tahtmata jäi mulje, et jutt on ainult jäämäe tipust. See on aga juba kivi toimetajate mitte Stigi kapsaaeda.

[Signe · Rating 5 out of 5]

Inimese kujunemise, eriti intensiivse kujunemise-muutumise lood paeluvad tõeliselt, psüühikahäired on samuti lähedane teema.

Ladus lugemine, eriti meeldis, et üle pika aja oli tegemist raamatuga, mis polnud kirja- ja näpuvigu täis, vaid see mitmekordne "virRvarr" jäi silma, kuid üksiku erandina see häirida ei jõudnud.