Lugesin peatükiti pereteraapia õpinguteks. Ei ole lihtne lugemine, eriti kui kodutööks on vaja lugeda vahepeal siit ja sealt. Imeline, maagiliselt inspireeriv on lugeda väljavõtteid Minuchini teraapiasessioonide stsenogrammidest, mis illustreerivad kasutatavaid tehnikaid. Neid võiks olla rohkemgi. Kohati tundub, et mingite tehnikate jaotus on mõneti tinglik ja ülekatet on omavahel ka. Kindlasti on oluline joiningu saavutamine muude tehnikate rakendamiseks. Kõige segasemaks jäid seletused kognitiivsete konstruktide osas, kuigi endale kokkuvõtet tehes sai selgemaks mõeldud. Ma usun, et seda oleks saanud efektiivsemalt kirja panna. Aga ehk oligi vaja sundida enam kujutlusvõimet ja Poirot’ sõnadega “väikseid halle ajurakukesi” kasutama.