Nukitsamees

by Oskar Luts, Edgar Valter (Illustrator)

Oskar Lutsu 1920. aastal loodud «Nukitsamees» on lastekirjanduse klassikasse kuuluv lugu Itist ja Kustist, kes satuvad metsa marjule minnes kurja nõiamoori küüsi.

Genres: Childrens, Fantasy, Classics, Fiction

62 pages, Hardcover

First published January 1, 1920

Reviews

[Ann]

Lugu inimröövist, Stockholmi sündroomist, inimsööjatest ja ikka sellest, kuidas hea võidab kurja :)

[Eloise Sunshine · Rating 3 out of 5]

Ma ei ole kunagi varem seda raamatuna lugenud, kuigi filmi on nähtud muidugi lugematu arv kordi, et ikka otsast lõpuni peas. Film oli veidi teine, kui raamatus jutustatu, mis ausalt öeldes isegi üllatas. Oleks arvanud, et nii lühike raamat tehakse 1:1 formaadis suht. Eks kraaksuv vares öises metsas lisas rohkem draamat, kui öökulli huiked ja muu selline.
Naljakas oli aga lugeda nõiamoori kommentaare poliitiliste vaadete kohta :D. Eks see tule raamatu kirjutamise ajastust, seega natuke nagu nostalgiat ka, ainult tundus kuidagi ootamatu lasteraamatu kontekstis. Lugema hakkasin seda aga oma 3. klassi juntsu pärast, sest neil oli see kohustuslik kirjandus ja nii saab ju pärast arutada, et mis muljed tekkisid :)

[Helin Puksand · Rating 4 out of 5]

"Nukitsamees" on juba ammu loetud, kuid nüüd lugesin selle üle. Põhisisu on muidugi meels, sest ka filmi on korduvalt nähtud. Mis mulle praegu imelik tundus, oli raamatu lõpp, kui lapsed koos Nukiga metsast välja said. Kuna Iti võttis Nuki kaasa, siis pidi ta hakkama teda ise kasvatama, sest ema pelgas metsaolendit. Iti oli ju väike tüdruk?! Muidugi, lapse kasvatamise oskust oli tal rohkem kui küll. Nii et lõpp hea, kõik hea.

[Tiina · Rating 4 out of 5]

Sünge muinaslugu, mis üllatas mind kahel moel. Esiteks oli see kirjutatud olevikus. See andis loole kuidagi filmiliku jume. Teiseks pakkus see ka täiskasvanueas päris suurt naudingut. Filmiga olid teoses mõned erinevused, aga põhilise annab film siiski edasi. Igal juhul soovitan seda raamatut lugeda - nii neile, kes peavad seda mingil põhjusel esimest korda lugema, ja ka neile, kes on seda teost kunagi ammu lugenud. Kõlbas täiskasvanueas kätte võtta küll.

[Ene Sepp · Rating 4 out of 5]

Mis muud raamatut veel selle väljakutse punkti alla lugeda? Ma isegi ei tea, kas olen Nukitsameest varem lugenud. Muidugi, filmi olen näinud ning lasteetendust ka aga raamat ei meenunud. Mõnus kiire lugemine ja oma sõnakasutusega parajalt nostalgiline ka.

[Epp Petrone · Rating 5 out of 5]

„Nukitsamees“, Oskar Luts. Sinisukk 2025, 60 lk.
Mulle meeldib see „Sinisuka“ nutikas sari, mis ühteaegu Eesti kirjandus- ja filmiklassikat meelde tuletab, tehes seda mõnusa suure fondiga, mis sobib nii kooliõpilastele kui lugemisprillide omanikele.
Ja olen ma üldse kunagi „Nukitsameest“ lugenud? Ei teagi. Film tuli nii tugevalt mu lapsepõlve maailmapilti. Mäletan emaga kinos suurelt ekraanilt filmi vaatamist ja kõige eredamalt on kinolinalt meeles hiiglaslikud punased metsmaasikad, millega lapsed metsa meelitati. Kollid minu mällu hirmuvermeid ei jätnud.
Aga raamatust. See on lummav, kuidas põimub muinasjutumaailm ja realistlik lugu. Hästi jutustatud! Eit on parasjagu kuri, kõik on parasjagu kõhe. Eide kild kaheksatunnistest tööpäevadest ja „vaat et sa Mõhu ja Tõlpa kuuldes sellist sotside juttu ei aja“, vaat see oli üllatav! Ja tekitas arusaama, et ma vist tõesti ei olegi kunagi seda raamatut varem lugenud. Filmis seda kildu muidugi pole. (Aga raamatust on puudu "Üks on loll ja teine laisk ja mina pean üksipäini rabama!"? Kes on selle lause autor? Arvatavasti stsenarist-režissöör Helle Karis.)
Filmis ei ole liini, kuidas heategu tasuti heateoga ehk kuidas aitas lastel metsast koju tagasi pääseda linnuke, kelle Kusti päästis sel ööl, kui nad metsa eksisid. See on ilus liin.
Ning flmis pole ka seda lugu, kuidas Nukitsamehele tuli kirikus ristimine teha ja selleks lausa piiskopilt luba saada. Arusaadav, et ei olnud, film on ju tehtud nõukogude ajal! Aga mulle meeldibki rohkem see filmis jutustatud sarvede kadumise lugu. Raamatus kadusid Nukitsamehe sarved siis, kui teda kirikus ristiti (ja muide, ka nahk läks mehikesel seepeale palju valgemaks, vaat selline põgus rassismiilming). Aga filmis kadusid Nukitsamehed nukid siis, kui ta pahanduse pärast vabandust palus ja kui tal kahetsuspisarad silmist jooksid. See oli tema enda valik, astuda kollide maailmast inimeste juurde.
Aga kes oli Inderlin, kellele on see lugu pühendatud? Tean, et Luts on kirjutanud ilukirjandusliku reisiveste „Inderlin“, aga kas ta elus oli siis ka tegelikult keegi Inderlin, kellele ta oma kolliloo jutustas?

[Janne · Rating 2 out of 5]

Mäletan, et kui lapsena seda raamatut lugesin, tundus see lihtsalt põneva jutuna ja ega ma eriti tähelepanu pööranud ilmselt raamatu teisele poolele. Ikka see metsas olemine ja põgenemine tundusid huvitavamana kui Nukitsamehe pärastine saatus. Nüüd oma lapsele seda uuesti lugedes jälgisin raamatut hoopis uue pilguga ja mulle tundub üsna õõvastav kui iseenesest mõistetav on siin raamatus see, et lapsele tuleb hea iseloom ja käitumine ikka vitsaga sisse lüüa (vastupidiselt filmile, kust kindlasti kõik mäletavad kuldseid ridu, et head lapsed, need kasvavad vitsata). Lisaks häirib mind ka see, et Nukitsamehe heaks kasvamise üheks väliseks tunnuseks oli aina valgemaks muutumine. Ilmselt võib öelda, et ajastu märk, aga igal juhul oma teistele lastele ma ilmselgelt seda raamatut pigem ei loe, et mitte selliseid veendumusi edasi kanda. Vähemalt mitte enne, kui nad on valmis pärast selle üle ka arutlema piisava teadlikkusega. Tõenäoliselt olid mu ootused suured tänu lapsepõlve mälestustele, aga selle raamatu lõpp oli pettumus. Algus oli endiselt põnev, ehkki tuletas meelde, miks ma pikka aega üksi metsa ei julgenud minna.

[Külli · Rating 5 out of 5]

Igavesti nunnu lugu. Mulle meeldis see koht, kus Kusti nõuab 8-tunnist tööpäeva, sest vanamoor vaevab lapsi varavalgest pimedani. Selle peale imestab moor, et sotsid on ikkagi sügavasse metsa jõudnud. Aga Luts oligi vembu-, nalja- ja pilavend. Väga hea, et meil oli LUTS!

[Sandra Eliis · Rating 3 out of 5]

See li lõbus ja tore, et need lapsed võtsid väikese nukitsamehe enda juurde elama ja , et lõpuks ikkagi sellest nukitsamehest inimene sai

[Reelika Raimet · Rating 4 out of 5]

https://raamaturiiulike.wordpress.com...

[Loreen-Ether Raado · Rating 3 out of 5]

2.75*

[Kati · Rating 4 out of 5]

4⭐

[Mia · Rating 5 out of 5]

🐻good

[Eliise · Rating 4 out of 5]

See oli kohustudliku kirjanduse kohta tore raamat

[Bärbel · Rating 3 out of 5]

Otsustasin taas “Nukitsamehe” läbi lugeda. Olin raamatut juba korra varem lugenud, nüüd sain teost nautida täiskasvanu pilgu läbi.
Lasteraamatule omaselt lühemavõitu raamat. Ei saanud korralikult loosse sisse eladagi, kui juba otsa sai. Kohati oli hästi aru saada, et sada aastat tagasi kirjutatud. Kui tänapäeval lapsed metsa eksivad, siis korraldatakse kohe ulatuslik päästeoperatsioon, raamatus aga isa ja ema nutsid kodus, et lastest nüüd ilma on. Mitte mingitest otsingutest küll kuulda polnud. Kooli minemiseks oli aga vaja kõigepealt kirikuõpetaja käest ristimistunnistus küsida 🙂

[Mari-Ann · Rating 4 out of 5]

Kui Nukitsamehe film täiesti kõrvale heita, on esialgne muinasjutt üllatavalt hea, arvestades eriti, mis aastal see kirjutatud on. Film ja raamat on siiski erinevad ja õnneks on raamat parem :)