Rooma päevik

by Karl Ristikivi

Pole päris kindel, et see kõik niimoodi just juhtus nagu kirjutab Kaspar von Schmerzburg oma päevikus. Aga kui ta mõnikord tõde fantaasiaga segab, võib talle seda vaevalt pahaks panna, sest ta kirjutab ainult enda lõbuks. Samuti nagu ta enda lõbuks Rooma sõidab, et veel kord ja täiuslikumalt seda läbi elada, mida ta oma eelmisest reisist mäletab. Aga Rooma pole enam see, mis ta oli 20 aasta eest - või on Kaspar ise muutunud? Siin toimub pinnaalune võitlus jõudude vahel, mis ka teda ennast puudutamata ei jäta ja mille olemuses ta alles ajajooksul selgusele jõuab. Ja siis on juba hilja.

231 pages, Hardcover

First published January 1, 1976

Reviews

[Lauri Laanisto · Rating 5 out of 5]

Pole vist keskkoolist saati ühtegi Ristikivi lugenud. Ei, ikka ülikoolis proovisin ka paari - need, mis pidid olema ulmekad. Aga ega ma ei saa öelda, et need oleksid mulle kuidagi meeldinud või meelde jäänud. Kuid nüüd - selline täieline ja igati positiivne purakas! See raamat meeldis mulle kohutavalt! Ma pole Melchiori ega ka teisi praegu poppe keskaegseid põnevuslugusid lugenud, kuid ma kahtlen, et nad sellele vastu saavad. See päeviku vormis tekst algab nii uinutavalt et ei usuks iial, et sellest saab üks igavesti intrigeeriv põnevuslugu, kus figureerivad väga erinevad kahtlased tüübid ja huvigrupid. Ja kui ilmatuma sõnaosavalt see kõik on kirja pandud! Autor on võtnud aega, et oma tekst keskaja vaimus vormistada, nii et Marju Lepajõegi tunneks sellest rõõmu. Näiteid sõnaseadmise osavusest võiks tuua ohjeldamatult, aga ma ei hakka. Las see jääb neile, kes selle käsile võtavad. Lausa kuratlikult hea raamat!

[Sirly-Ann Meriküll · Rating 3 out of 5]

Suhteliselt aeglase kulgemisega raamat ja kahjuks mitte heas mõttes. Samas oli teoses sees palju ulmelisi ja ootamatuid elemente, mida alguses raamatut kätte võttes küll ei oodanud. Väga ettearvamatu lõpuga samuti.

[Robert Varik · Rating 4 out of 5]

On olemas raamatuid, mis jäävad meelde, mis isegi et saadavad sind järgnevatel aastatel. Sa tsiteerid neid oma sõpradele ja kasutada hiljem elu tõlgendamiseks. Jah, ka siit raamatust annab üht koma teist võtta kaasa, aga kahjuks tunnen, et homme ma enam suurt sellest ei mäleta.

Üpriski sarnane varasema "Hingede ööga" aga ehk veidi "ilmalikum". Lugu oli küll põnev, aga kuna minu teadmised antiikkultuurist on kaunis tagasihoidlikud, siis mitmed viited ja nimed jäid minule tundmatuks.

Loodan, et kohtume kunagi uuesti, seniks aga lähen eluga edasi ja vaat...