In dividio

Indiviid. In dividio. Jagamatu.Kui palju olen püüdnud endast anda,teenimaks äraterviklikku säramist?
Puude vahelt paistab sihvakas kirikutorn.See on kuusk.
Kõnnin, kollane prügiämber näpuskrundi tagumisse ossa,sinna, kust kitsed ja külakoeradleiavad leiba ja kalarappeid,mädanenud banaane, meretagust eksootikat,tuhka ja teemante.
Aastate kaupapüüdsin jagada sulleparimaid paluiseenesest,küsimata kunagi,mis sulle päriselt maitseb,leib või kalarapped,luuletused või kõrvarõngad,õhtusöögid või massaaž.
Indiviid. In dividio. Jagamatu.Kuskil on üks ilus õun,aga need, kes hammustavad selleston tühised ussikesed.
Toetan kollase ämbrikaevu betoonist kaanele.Kohe see kukub, rabatud maailma hingamisest.Järv teisel pool tänavatpüüab murda enesest välja,kasvada mereks.Järv on täna mu enese moodi --trots lainetab hallikas veres.
Indiviid. In dividio. Jagamatu.Alatine rahutus rahu leidmiseks.Niiviisi polegi võimaliksüüdata lõkkeidvõõrastes akendes.Niiviisi polegi võimalikteenida äratuulevaikseid aastaid.
Alles siis,kui tuled kui nugamu kuivade soomuste vastu,vabaneb killuke minustsu soolasel keelel.