supimaailm*

Ma arvasin miskipärast pikalt, et ma pole supiinimene…Misasi on üldse supiinimene? Samas kui keegi mulle suppi pakkus, sõin hea meelega, aga ise kokkamisel oli supp viimane asi mu mõttes. Eks ma olen elus mingeid suppe kokku keetunud küll, nii elulisi kui kulinaarseid, hehe. Näiteks kõrvitsapüreesupp peekoni ja kõrvitsaseemnetega on üli hea! Mul isegi praegu üks kõrvits istub köögis, sai ta tigudele ostetud, aga no neil võtaks selle suure kõrvitsa söömine vist üsna kaua. Voh, kui homme viitsin, teengi kõrvitsasuppi!

Mis mind laisana hoiab, on.. mitte mis vaid kes – ikka Kardo. Nagu päriselt, oleks mul vaid nadim mees, siis ma peaks ise palju tublim olema, minu oma aga on kuidagi erakordselt hea. Näiteks pani ta mind putrusid armastama…Või tegi seda rasedus? Ma ei tea, aga igatahes teeb ta mulle pea iga hommik putru. Või noh, tegelikult teeb ta mulle kohvi ja siis küsib, mida ma hommikusöögiks süüa soovin. Mida soovin, seda teeb ka. Lihtsalt mul on viimasel ajal jube pudruisu, kuigi mulle enne pudrud ka ei maitsenud. Okei, sorri, sellest ei saa järjekordne pudrupost, mis praegu iga teine blogija teinud on, sest nii palju mul pudrust rääkida ei ole. Ma söön tavalist neljaviljakat võiga, ei tea, kuidas tehtud, sest Kardo teeb.

Ükskord küsis Kardo, et mis ma õhtusöögiks tahan (nagu ta iga päev küsib, sest ma olen rase ja laisk ja ei viitsi üldse kokata). Minu vastuse peale, et kana-klimbisuppi, pööritas ta silmi, sest ta polnud seda kunagi enne teinud. Aga hea mehena otsis ta netist retsepti ja hakkas aga tegema. Terve aja kurtis, et raudselt tuleb see nii halb, et ma ei võta seda suu sissegi, aga tulemus oli vastupidine. NII hea, et ma ei teagi, kas olen enne nii head suppi saanud kuskil?

Ja ega see tegelikult keeruline olnud, vaja oli ainult kanakoibi, Food Studio kanapuljongit, kartulit, porgandit, loorberit ja pipart. Kanakoivad paned enne ahju, siis koos kartulu ja porgandiga puljongisse. Klimbid koosnevad sulatatud võist, puljongist, munast ja jahust. Segad kõik kokku, kuni see on paksu hapukoore laadne mass. Kardo mässas klimpidega kõige kauem, sest ta arvas, et taigen võiks tihedam olla, aga tegelikult ei ole vaja neid klimpe enne supi sisse sulpsamist ju kuidagi vormida. Nad ise moodustavad supis selle… kuju. Lõpuks paned veel tilli ka peale ja… parim!

Täna saatsin Kardole igapäevase küsimuse peale selle video (LINK) ja ütlesin, et jah, palun seda suppi. Jälle oli Kardo olukorras, kus ta hakkas midagi esimest korda kokkama, aga nagu videost näha, oli see protsess super kerge ja supp sai jällegist väga hea. Palju parem kui purgiborš ja ma ei ütle seda üldse selle tooniga, et iuuu, mina küll purgisuppi ei söö äää, sest mulle maitseb purgikas ka täitsa hästi, aga see isetehtu oli ikka teine tera.

Muuseas, Lende õpetaja ütles ükskord, et kõigile lastele meeldib supp TÄIEGA. Et alati kui supipäev on, siis isegi kõige suuremad pirtsutajad söövad. Peale seda olen täheldanud, et tõepoolest on supp kindla peale minek. Süüakse ja nõutakse juurdegi. Kohe hea vaadata, kui lapsed söövad midagi peale jäätise