Vahur Afanasjev's Blog, page 6

Kommunikatiivne bluus

Sisukas arvustus. Mitte et kirjanduse tõlgendamisel oleks ainuõigeid vastuseid, aga Aare Pilv on mu arust pihta saanud kihtidele, mida arvustajad seni on kippunud mitte märkama, olgugi et need pole sugugi peidus.

Loe, kui tahad:
http://www.looming.ee/2015/01/afanasjevi-kommunikatiivne-blues/

Tähistan kassipildiga:

Neli kabanossi ja neitsi Maarja

Arvustus

http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/argielu-aeglusti/

Ärkamine

"Mida te teete?" nõuab eksalteeritud naabrimutt."Ma magan. Magasin," ütleb X."Või magasite! Magasite! Mis õigusega?" Muti hääl kriiksub, kogub pinget."No magasin. Uni oli.""Kogu aeg on teile uni või? Ah? Kell on kolm päeval, aga teie olete kodus, ei kosta sammugi, raadiot te ka ei kuula – ja arvate, et võitegi lihtsalt magada? Niiviisi magategi?""Nojah. Ma olin ju unine ja..." püüab X õigustada."Või teie olite unine! Keset päeva! Te elata meie juures juba poolteist aastat, korter on teile antnud, aga päevad läbi – lihtsalt magate! Saaksin veel aru, et jooksite, pohmelliga magaksite, lärmi teeksite, aga ei – vaikselt, nagu hiir, ma ütlen, plaanite midagi ja muudkui magate! Mis õigusega, ma küsisin teilt?""Kuulge, saate aru, ma olen vabakutseline," selgitab X."Vabakutseline! Vabakutseline! Kas teil paber selle kohta on? Kes võimaldas?"X ei vasta midagi, vaid pühib rähmaseid silmi. Mutt jaurab edasi. Äkitselt tunneb X, et on viimaks ometi ärkvel. Ebamäärane tuimus on kadunud. Maailm ei ole enam vatine. Veri liigub ja tal on kange kusehäda."Vabandage mind," ütleb ta mutile, tõmbab ukse pauguga kinni ja tormab peldikusse.
Järgmise paari päeva jooksul ei maga X silmatäitki. Ta kuulab valjusti klassikalist muusikat ja viskandab meeleheitliku kiirusega krokiisid, kandes väärikale Saksa vatmanile mitme aastaga kogunenud ideed. Plaate leiab ta raamatute ja paberite vahelt ainult kaks - Šostakivitš Moskva Filharmoonia ning Chopin Rumeenia kammeransambli esituses.

täiskuu kukk ja tissid

on täiskuu
ja ma kirjutan luuletust
hea veel ei kirjuta
arvamuslugu
või lugejakirja
see on veel hullem
selle eest ei maksta üldse

luuletus teeb mind sisemiselt rikkaks
kiredes koinides
jooksen mööda hoovi

suren lehma jala all
vana emise lõugade vahel

aga mu luuletus on nagu muna
mis tõuseb vaevavetes pinnale
kontserdil tüdrukud paljastavad rinna
kartmatult trügivad lavale

aga lava peal tuntud muusik
on alustanud joodiku siidpehmet rada
näha pole midagi
aga tema maks
kaalub rohkem kui aju

ja ta laulab minu surematut teksti
täiskuust kukest ja tissidest

Kuidas peab elama

Vahur Afanasjev on teadaolevalt ainus eesti kirjanik, keda on hammustanud krokodill (kaiman?). Ta on töötanud ajakirjaniku, meediaanalüütiku, loovkirjutaja, reklaamiagentuuri loovjuhi ja suhtekorraldajana, koguni euroametnikuna. Ta on avaldanud luulet, jutustusi ja romaane, kirjutanud laulusõnu ja muusikat - elektropungist kantrini. Vahuri uus luulekogu "Kuidas peab elama" on senini tema kõige rihitum, kõige teravama hamba ja kõige suurema suuga. See hammustab kui krokodill (või oli see kaiman?).

Asko Künnap, kujundaja ja väljaandja

http://www.apollo.ee/kuidas-peab-elama.html

Toimetas: Kajar Pruul (kõige kõvem toimetaja Eestis)

...- .- .... ..- .-. / .- ..-. .- -. .- ... .--- . ...-

...- .- .... ..- .-. / .- ..-. .- -. .- ... .--- . ...-

kaur ja tuttpütt

kaur sukeldus maa järgi
aga tuttpütt pahandas
kesse hakkab enne värsket maad
võtma kui eelmise sünnipäeva salat
on külmkapist ära söödud

kaur tuli pinnale
sülitas maa välja
natuke jäi keele taha
hakkas paisuma
nõnda tekkisid saared

nojah mõned siin võtavad
nii palju kui suhu mahub
kuidas sa sellise külla kutsud
mõtles tuttpütt
hapu ja libe kartulisalat
suurivaevu suuveeres

kaur
kaur
kaur
ütles vanamees
väärikas lind nüüd on meil maa
kohe teen tule üles
ja söön su ära

mõni ei saa kohe
muidu kui peab silma paistma
igal matusel kadunuke
igal praasnikul pearoog
mõtles vääritu tuttpütt

Suvetuul

Suvetuul,mida sa inimestest räägid?
Madalate mändide lõhnamiks kannad üle haudade?
Kes peab sinu sõnu kuulmakui müüridest niriseb savi?
Iga piisk vihmaon kellegi uppunud mõte.
Suvetuul,sinus on talvede kargust.
Keegi, kes arvas, et kardab,julges kõikides rohkem,
Keegi vajutas päästikutja keegi läks hommikul poodi.
Õlut ei ole, aga on viina.Iga piiskon kellegi uppunud mõte.
Tee nagu valguse jõgi.Nad lähevad koju kui kalad.
Sellest naisest sai säinas.Tollest mehest sai latikas.
Kallaste kiriku kelladrääkisid valjusti,aga ei reetnud,
mida sa mõtlesid,suvetuul.
Kui vankriga tagasi tuldi -tallu, millest said kivid,mille vahele kasvasid vaarikad -
tee nagu valguse jõgijuhtis kõik kuhugi ära.