Mariann Kaasik's Blog, page 176

mul on sõltuvus – Fabeles*

Ma ei ole erilist saladust teinud sellest, et ma pole suur ehtekandja. Püsivalt on mul sõrmes kihlasõrmus, abielusõrmus ja üks Pandora sõrmus, mis nende kahe all on. Ära ma neid ei võta pea iial ja mingiteks aksessuaarideks ma neid ka just ei peaks, sest nad on püsivad ja üsna tagasihoidlikud. Kuna aga osa minu tööst on teile uusi ja huvitavaid asju tutvustada, siis tutvun ma ka ise mõnikord asjadega, mis mind esmapilgul võib-olla üldse ei tõmba. Kruvitavad ehted? Nagu… mida?

Mis siis ikka, läksin mina sellegipoolest Lootsi tänavale kohale ja mõtlesin ennast siis kenasti kurssi viia, et teilegi rääkida. Mis aga juhtus, see oli mõneti päris tore – reklaam töötas kohemaid ja seda minu enda peal. Eelmisel nädalal käisin Fabeles poes ja tänaseks päevaks olen e-poest (LINK) juba ühe tellimuse juurde teinud, sest…tahtsin veel. Rääkimata sellest, et mu uued ehted pidevalt komplimente püüavad. Aga no ma räägin teile natukene lähemalt ka, et mis pood see Fabeles on ja mis sealt saada võib.

Poe tunnete ära ägeda vaiba ja veel ägedama koera järgi.

Kas teie olete rohkem e-poe või pärispoodide fännid? Ma olen vist rohkem e-poe tüüpi. Kohapeale eriti minna ei viitsi, aga kui netis midagi ägedat silma jääb, siis olen kohe müüdud. Jumal tänatud siiski, et ma Fabeles poes kohapeal käisin. E-poes ei tundunud need ehted üldse nii efektiivsed ja ägedad, kui kohapeal vaadates ja proovides, päriselt neid asju näha on teine tera.

Tegelikult on seal poes päris mitmete erinevate firmade kaupa, aga täna tahan ma rääkida QUDOst. Selle firma point on see, et saad osta endale niiöelda baasehted, mille kivikesi vahetada saad. Ehk siis ostad näiteks ühe sõrmuse ja kolm erinevat kivi, ning sul ongi pmst kolm sõrmust. Samu kive saad panna ka baaskäevõrule, kaelakeele ja kõrvarõngastele. Kuna kõik kivid on nii ilusad, siis kombot, mis ÜLDSE kokku ei sobiks, on vist raske kokku panna. No vaadake ise…

Lillakas-sinakad toonid, nii ägedad! Ja olla praegu moevärvideks.

Sõrmuseid on erinevaid. Mina võtsin kaks “tavalist” sõrmust ja ühe veits blingima, et saaksin neid omavahel kombineerida. Näete, SIIN on kõiki erinevaid sõrmuseid näha. Nii raske oli otsustada, et kas peaks võtma neutraalsemaid toone, või just midagi särtsakamat ja erilisemat. Ühest küljest olen ma suur punase huule fänn ja seega oli mõte võtta paar punast kivikest, et need siis sõrme või kõrva panna. Samas nude huulepulgaga sobiks jälle mingi neutraalsem komplekt… Minu värviarmastus sai siiski võitu ja lõpuks sai valituks selline komplekt:

Pastelne kollane, sinine ja üks väike bling ka sekka.

See ongi äge, et igale maitsele on midagi. Kes on rohkem harakad, leiavad suure valiku sädelevaid kive, tagasihoidlikuma stiiliga inimestele on jälle neutraalsemaid variante küllaga. Kokku on kive üle 3000 erineva, seega jah, valikut on küll ja veel. On hõbedast, rose-gold tooni ja lihtsalt kuldset põhja. Kive on sadu erinevaid toone, mustreid on erinevaid ja kivi kujud on ka erinevad. On suuremaid, on väiksemaid. Valik on lõputu.

Nagu öeldud, on poes ka teisi firmasid, mulle olid tuttavad näiteks SNÖ ja Save My Bag. Ma nendest Save My Bag kottidest olin kuulnud, aga ise katsuda saanud ei olnud. Kas te teate, et need on mega kerged, ilusad ja värvilised? Vist algselt mõeldi nad välja disainerkottide kaitseks, aga kuna nad olid nii ilusad, siis hakkasid inimesed neid niisama ostma. Ma ei imesta.

Igatahes, kes elavad Tallinnas, ma soovitan Fabeles poodi sisse astuda. Valik on suur ja saate ise proovida-katsetada, et mis teile sobib või ei sobi. Kui juba korra käidud, siis on pilt selge ja edaspidine kivide juurde soetamine kergem. Nagu öeldud, mina tegin oma uue tellimuse juba ära ja ootan pikisilmi pakki. Ma olen juba oma ehete üle nii palju komplimente saanud, et tõusin ära ja tahan veel! Eks ma siis näitan teile ka, kui paki kätte saan.

Muuseas, e-poest tellides saab koodiga mallukas15 lausa 15% soodukat. Ma kasutasin seda isegi, töötas küll ja sain peaaegu 16€ allahindlust, see on lausa ühe kivi hinna sääst, sest just 15€ maksavad kõige soodsamad kivid. Seega, kui keegi tunnetab kunagi, et tahab mulle midagi kinkida, siis võib vabalt ühe kivikese tuua. Ühest piisab, sest seda saab kombineerida olemasolevate kividega ja no mina oleksin õnnelik. Kardo…. khm…. vihje. Ma tahan veel!

Suures ehtevaimustuses tegin kodus oma kulinatest pilti kah!

Võtsin sellised sinised kõrvakad kah, aga nendega on selline asi, et see kinnitus on üsna väiksele kõrvalestale mõeldud ja minul hakkasid kõrvad õhtuks valutama. Ega ma palju kõrvarõngaid ei kanna, asi võis selles ka olla. Aga sügisel tulla uued rõngad müügile, proovin siis nendega õnne, pidid laiemad olema ja minu hiiglaslikku kõrvalesta ka mahutama. Ilusad sinised on nad küll.

Nii ilusad, eks! Ja nii äge, et neid saab kanda nii koos, kui eraldi ka – kuidas ise tahad. Ma olen ausalt vaimustuses ja tõesti nagu ma alguses ütlesin, et ma läksin nendega tutvuma, sest noh… see on mu töö ja mõtlesin teile natukene reklaami teha, aga no nii meeldisid, et nüüd saan kohe eriti rõõmsalt seda reklaami teha. Ega ei saa ju kehva kraam olla, kui ma ise ka veel juurde ostsin!

Pidage siis meeles, et koodiga mallukas15 saab 15% soodukat ja vaadake e-pood üle, ehk saate ka endale mingi ägeda komplekti :)

Tahaks ühele lugejale ägeda sõrmusekomplekti kinkida. Selle jaoks mine vaata Fabeles.com kodukale, SIIA ja kirjuta mulle, millised kolm kivi sina oma sõrmust ehtima paneksid. Võitja saabki endale enda kokkupandud sõrmuse kingituseks! Sõrmuse loosin välja 14. august, nii et olge aga mehed ja võtke osa. Äge värk on ja ägeda ehte saab! Linke päris lisama ei pea, võite niisama kirjutada, et mis värvi kolme kivi teie nt kasutaks.

ma eile küüntes, jehhuu

mul on uued lemmikloomad!

Mõtlesin, et koer ja kassid meil on. Rotid ka on. Siga on olnud, aga midagi eksootilisemat nagu tahaks uuesti. Nonii, palun väga – nüüd on mul mõmmi ja lõvi kah. Kui need ei ole elu parimad Humana leiud, siis ma ei tea, mis on. Kas oleks imelik sundida lapsi terve elu nii riietuma…?

Kumb teie lemmar on, mõmmi või lõvi? 

 

ainult naine

Ma olen FBis ühes feministide grupis ja pidevalt avastan ennast mõttelt, et no jumala eest, küll saab ennast ikka IGAST asjast solvatuna tunda. No ala Muhu leival oli reklaam, milles oli kirjas ala, et söö leivakontsu, kasvavad suured tissid vms. Täpselt selline sõnastus ei olnud, aga no mõte on sama.

Mind see küll ei solva, ei oskaks sealt solvangut väljagi lugeda, aga kus mindi närvi, et appi kui iganenud ja labane ja mida kõike veel. Mul vanaema ütles ka nii, et ma ei ütleks küll, et ta jube labane oli. See on lihtsalt mingi … ütlus. Samas tõetera on all ka, sest leiva saia konts on enamasti purakas tükk kaloreid. St tekitab rasvkudet ja rinnad ongi rasvkude :D

Ja kui keegi peaks mulle ala tänaval midagi järgi vilistama või hõikuma (mida pea never ei juhtu, sest ju ma pole piisavalt ahvatlev :D), siis ma kehitan õlgu ja lähen oma teed edasi, mitte ei nuta kuskil nädal aega patja, et mind nüüd verbaalselt ahistati ja alandati.

Ei tea, võib-olla olen ma liialt pohuistlik ja ma peaks selliseid asju maru tõsiselt võtma ja igast asjast solvatud olema, umbes nagu, et lennujaama naistevets on roosa. Õhh! Appi! Nii seksistlik! Äkki mulle ei meeldigi roosa?!

Samas naerda ma võin, aga esimest korda elus puutusin ka mina kokku sellega, et ma reaalset sain aru, et suhtumine minusse on see, et naine=alamklass. Ma ei hakka siin nimesid mainima, sest iseenesest oli teenusepakkuja väga viisakas ja tegi mulle lausa 20% alet, et noh, narr oleks teda nüüd siin avalikult dissida. Keda huvitab, küsib mult postkastis vms. Ühesõnaga, tellisin toote. Mina kirjutasin, mina suhtlesin ja mina pakkusin aja, millal saaks tootega tutvuda enne ostu.

“Kas teil on siis ikka abikaasa ka kodus?”

-“Eee.. mis asja teil mu abikaasaga on, et ta kodus olema peab?”

“Ei no ikka tahaks, et keegi, kes lõplikud otsused teeb, ka üle vaataks.”

-“Aitäh, ma suudan ise ka otsuseid teha…” suutsin ma ainult vastata.

Oh õnne, Kardo OLIGI kodus. Selle tulemusena räägiti kõike ainult talle, kuigi Kardot ilmselgelt see teema ei huvitanud. Ma seisin kõrval nagu alandlik naisukene ikka ja kuulasin meeste juttu pealt. Isegi kui MINA midagi küsisin, vastati Kardole :D Nagu… ok.

Ühesõnaga, mõni aeg hiljem olingi otsustanud ostu ära teha ja soovisin maksta sularahas, ehk siis see mees tuli jälle meie koju. Olin raha välja võtnud ja arvutituppa lauale pannud, mistõttu ma ütlesin, et lähen toon kohe raha ka.

“Ehheee, eks mehelt tuleb küsida jah,” irvitas mees.

Nagu. Mida. Perset.

Ma ei hakanud ütlemagi, et ma siin peres ainukene leiva lauale tooja olen, ta aju oleks vist lihtsalt plahvatanud ja ta oleks segadusse jäänud, et mees annab kõik mulle v? :D

Rääkides naistest, siis Mari on meil igatahes 100% tüdruk. Iga päev peab seljas olema kleit, mida muidugi 3x päevas vahetatakse. Viimasel ajal on lisandunud see, et ta tahab printsess olla. Pean tal huuli ja silmi värvima, lohistab minu kontsad endale jalga ja käib ennast peeglist imetlemas. Tal on lausa kaks käekotti ja kolm sõrmust! Ta veel ei tea, et see on VÄGA seksistlik! :D

kuidas ma suure hurraaga oma telefoni kaitsma hakkasin*

Tjah, pean tunnistama, et olen oma telefoni hoidmise suhtes üsna hooletu olnud. Eelmisel telefonil oli kaitseklaas peal ja ühel päeval kukkus see maha – klaas läks katki, aga telefon ise jäi terveks. Rõõmustasin, et telefon pääses ja kui te nüüd arvate, et ma uue klaasi ostsin, siis oh ei. Ma sain hoopis uue telefoni, vana andsin vennale ja ainus, mis ma tegin, oli see, et ma panin telefonile ümber sõbranna käest saadud läbipaistva “taguse” ja selle nupu, millega telefoni hea käes hoida on, kui seal rahus scrollida tahad.

Mõni aeg tagasi võttis minuga ühendust ettevõte, kes pakub kvaliteetset lisavarustust Elisa ja Teliale, millega oma telefoni eluiga pikendada. Voh, just, õige ajastus, sest jälle oli mu telefon sada korda maha kukkunud ja mina tõstsin selle südamevärinal üles. Kas on terve? Mul on olnud nii, et telefon lendab täie rauaga piki asfaldi ja ei juhtu midagi, samas kunagi üks telefon kukkus 10cm kõrguselt parketile ja läks katki. Võta siis näpust, eks see vist oleneb sellest kah, mis nurga all telefon kukub? Ma ei tea… Küll aga ma usun seda, et kindlam on oma telefoni kaitsta, kui iga kord taevaiša poole palvetada, kui telefon kukkuma peaks. “Armaš taevaiša, palun tee nii, et ekraan katki ei oleks…” ja siis pöörad värisevate kätega telefoni ümber. On teil nii olnud, jah? No mul on miljon korda…

Samamoodi ei ole ma selles suhtes kuigi hoolikas, et viskan telefoni koos teiste asjadega kotti ja ei mõtle üldse, et midagi võiks ekraani kriipida. Kuigi-kuigi! Ma ei võtnud uuelt telefonilt kleepsu pealt ära just kriimustuste ennetamiseks. Kukkumisel see kleeps küll ei aita, olgem ausad.

Muuseas, kas te teate, et:

100 telefoni ostjast 84 pillab enda telefoni maha esimese kolme kuu jooksul.
84 maha pillatud telefonist keskmiselt 60 telefoni on kaetud koti või ümbrisega.
Tõenäosus, et kaitsmata telefon saab füüsilise kahjustuse on 90% ning tõenäosus, et füüsiline kahjustus on nii suur, et vajab tasulist remonti on 70%.
Keskmine tasuline remont on 120 EUR.
Kui telefon on kindlustatud saab omavastutusega probleemi lahendatud. Omavastutus on üldjuhul 30-50 EUR.
Kui telefoniga midagi juhtub siis üks mure on täiendav rahaline kohustus ning suurem mure on, kui jääd telefonist ilma / telefoni andmetest ilma.
Telefon on igapäevane töövahend paljudele inimestele ning telefoni füüsiline defekt võib tähendada lisa transpordi ja aja kulu.
Telefoni väärtus on oluliselt kõrgem kui müüd maha vana telefoni millel pole kasutamisel tekkinud füüsilisi kulumise jälgi.

Mul on endal kodukindlustus ja kui minu ekraan katki läheks, siis peaksin ma omavastutusena maksma 90€. Odavam oleks ju korralik turvaklaas + kott osta. Eriti veel, kui mõnel teist ei ole kodukindlustust (muuseas, KUIDAS ilma selleta elada saab, ma ei tea!). Eriti, kui peres on lapsed, kes telefoni näppida tahavad (isegi kui ei tohi) ja kelle näpud parajad makaronid on.

Nüüd räägin natsa nalja ka. Nad küsisid mu käest, et mis telefon mul endal on, noh, et panen endale ka korraliku klaasi ja kaaned. Ütlesin siis, et Huawei mingi 10 on, igatahes läksin ma juba järgmine päev enda uutele kaantele ja klaasile järele. Väga uhke värk. Mitu korda mõtlesin, et täna õhtul lasen Kardol klaasi peale panna, aga aina ununes ja nüüd täna oli nagunii Roccasse minek, mõtlesin, et lasen siis seal esinduses klaasi peale panna, et äkki ise ei oska. Uurisin veel instaski, et mis te arvate, kas saaksin ise hakkama.

Instas andsidki kõik mulle enesekindlust, et saan ise ka hakkama. Roccas oli muudki teha, seega ei hakanud esindusse ronima, tulin koju ja kukkusin ette valmistuma. Esiteks tegin kogu tavaarist pilti:

Nii, hea algus. Kõik on olemas. Ekraan ei saa ka väga must olla, sest kleeps on peal, säästab puhastusvaeva. Aga kleeps ise on küll väga must. Sain just telefoni enne pildi tegemist Lende rokaste näppude vahelt välja kistud.

Okei, igatahes, teen oma klaasipakendi lahti, uurin ja puurin ja võtan siis enda kleepsu maha. Telefon on ilus ja puhas – see saab kerge olema! Kraabin klaasilt kile maha ja hakkan seda oma telefonile paigutama. Proovin nii ja naa pidi, midagi nagu ei sobi? Kas klaas ei peaks katma tervet telefoni? Tõesti ainult musta osa või? Hmm… Kas see tundub õige?

Väiksevõitu, jah? Noh, selles suhtes pole vist ime ka, kui ma suure suuga kuulutan, et mul on Huawei 10 Lite, aga tegelikult on mul hoopis Huawei 10 PRO. Ups… Ja nüüd mul pole isegi mitte seda hädist kile peal, ekraani kaitsmas. Nojah, mis seal ikka, homme on Järvele asja, lähen otsin siis endale uue klaasi ja lasen paigaldada ka. Kuigi mõelge, kui feil oleks olnud, kui ma oleks täna uhkelt kuskile sisse astunud, et pange see klaas siia telefonile. Nad oleks arvanud, et ma veits sooda… Hea, et sain seda häbi rahus kodus tunda ja nüüd teilegi jagada.

Üldse, oleks mul iPhone, siis ma ostaks üldse iDeal of Swedeni koti või ümbrise, need on niiiiii-iiii ilusad ja SIIN muuseas augusti lõpuni soodukaga ka. Aga kuna mul ei ole, siis lepin lihtsalt sellega, mis poes saada on. Kuskilt Hiinast küll tellida ja viitsi ja sada aastat oodata, selle ajaga jõuab telefon veel kuus korda katki minna…

Aga andke mulle teada, kuidas teie oma telefoni kaitsete? Kas üldse kaitsete? Ning miks oleks teie jaoks oluline oma telefon võimalikult kukkumiskindlaks teha? Jätke ka oma telefoni mudel kommentaari kirja, sest kõikide vastajate vahel loosin kaks võitjat, kes enda telefonile “turvavarustust” võidavad! Veenduge siis, et te ikka teate, mis telefon teil on, eks. Ma kuulsin, et mõni loll ei tea… :D

Ps! Kui kellelgi päriselt on P10 Lite, siis see nahast tagus on mul ka üle!

*Postitus sündis koostöö raames

trepijutud ja palun abi!

Okei, aitäh kõikidele kaasamõtlejatele *HOLY SHIT, LENDE TÕI MULLE JUST POTI, KUHU TA ISESEISVALT ISTUNUD JA PISSINUD OLI!!!!*.

Ok, tore üllatus siia kusesesse päeva, sobib kenasti teemaga kokku ka :D Ühesõnaga sain ma nüüd ise ka aru, et pole mõtet uut treppi ehitada, kui vana on korralik, täispuidust, ei krigise ja on normaalne vend. Seega tuleb vana korda teha. Ise teha pole mõtet, sest ma olen kindel, et keegi, kes on ekspert, teeb seda kindlasti palju korralikumalt ja paremini. Aga kust see ekspert leida? Ma tahaks, et see lõpptulemus oleks värvitoonide poolest selline: valge ja tume puit.

Kuidas selline tulemus teha? Et värvitakse kõik valgeks ja pannakse uued niiöelda trepi…plaadid astmete peale? Ma eeldan küll, et vist nii?

Käsipuid meil vaja pole, trepp on kahe seina vahel, küll aga on meil üleval selline ohtlik koht, lähen jooksen ja teen kohe pilti. Alustan siis ülevalt ja liigun piltidega alla, nagu ma aru saan, siis on mul J kujuline trepp.

Koos trepiga oleks siiski natsake käsipuud vaja, sest üleval on selline piire. Seda oleks ka kas siis uut vaja, või üle värvida. Pigem uut, sest see on üsna ohtlik. Nimelt meeldib Lendele seal väikses nurgas seista, kus piiret ei ole. Mari ka kõõlus seal väiksena. Üldse on see ülemise korruse esik ka suht lamp. Lihtsalt valge ja kapiustele olen miskipärast kunagi koledad värvilised lilled joonistanud.

Näete, siin on see väike nurgake näha. Päris õudne, sest sealt alla sadades on päris kõrge kukkumine + trepist alla veeremine… Mari on kunagi, must marker käes, mööda treppi üles tulnud. Pestes maha ei tule, eks tuleb värvida enivei, mis muud.

Valged/heledad seinad on küll ilusad ja tekitavad ruumi juurde, aga samas kaasneb sellega see, et inimesed trepist üles minnes käega vastu seina lohistavad. St sein on pidevalt must. Äkki ikka peaks mingi käsipuu olema? Säästaks seina….

Trepi laius on 110cm, astme kõrgus on 18cm. Kurvi peal on natsa erineva mõõduga astmed kah, kokku 17 astet.

Kui nüüd keegi teab kedagi, kes oskaks meile sobiva trepi teha, siis andke teada. Ja et see KEEGI oleks kindlasti (!!!) 100% ametlik tegija, kellega teen lepingu ja kõik värgid, sest võtku mind vanapagan, kui ma jälle nii ülli saan, et võtan kellegi soovitusel mingi suva jorsi, et ta ausalt oskab ja on mega odav ja siis elan siin kellegi odavalt kokku keeratud sitas, siis no thanks :D Samas ma ei kujuta ette, palju selline töö maksaks üldse? Ütleme, et koos käsipuudega ka piki seina + see ülemise osa juurdeehitus/uuestiehitus? Oleks vist palju eeldatud, et keegi trepitegija mu blogi loeb, aga kui teil mees/isa/naaber/sõber on treppidega “sina peal” siis näidake talle seda posti ja paluge mulle kirjutada marianntreimann@gmail.com.

Võite ka firmasid soovitada!

ai sa kassiraisk!

No ma lähen ikka kõvasti närvi kohe… Mäletate, ma rääkisin, et mul kass kipub tuppa pissima? Ei, tal pole ühtki haigust, ei tal pole mitte midagi muud viga, kui ta on stressis. Nagu ma mainisin, siis meiega samal krundil elavad ämma kassid ka, kes hakkasid meil toas käima. Enne ei käind, sest kartsid Lottet, aga ühel hetkel otsustasid enam mitte karta ja jalutasid sisse. Mul vahet polnud, las käivad, jumala haud. Küll aga ei meeldinud see Kurele, kes hakkas meile tuppa kusema.

Kaasa ei aita ka see, et meie aias mingi kõuts ringi kondab. See laseb oma sortsu nt välisuksele, mille peale tunneb Kurg Väga.Tungivat.Vajadust kusta täis terve vahekoridor ja minu “rõõmuks” ka mu vaibaga kaetud trepi alumised astmed.

Küürisin terve vahekoridori äädikaga üle, vaipa piserdasin ka äädikaga ja hõõrusin nagu segane. Paar päeva oli okei, ei tundnud nagu kusehaisu, aga nüüd jälle. Kõnnid mööda ja kusehaisu on tunda. KUST see hais tuleb, aru ei saa. Tuleb jälle kõik seinad üle küürida, mis muud.

Kas ma olen juba maininud, et ta on täis kusnud Kardo arvutiLAUA. Et seisnud lauale ja kusenud täis ta mikrofoni ja lauapealse? Laua all oleva tumba? MINU ESIKU! Minu titeriiete koti!! Mari maha unustatud printsessikleidi! Ja täna, kirsiks tordil, pöörasin ma tema poole pilgu just siis, kui ta rahumeeli mu lillepotile siristas.

Käigu ta lihtsalt persse, tõesõna.

Ma niigi tulin talle vastu, kui ta probleemist aru sain ja enam ämma kasse tuppa ei lasknud. See võõras kõuts ei saa ka siin aias väga tihti käia, sest kui Lotte peaks teda nägema, ajaks ta kassi raudselt ära. Seega on Kurg lihtsalt vastik väike tropp ja nüüd mina pean elama kassikuses. Kas ma olen maininud, et ma VIHKAN kassikuse haisu?! Muidugi, kellele see ikka meeldiks, aga no ma olen ikka väga kuri.

Tahaks elada ilusas ja mõnusas ja hubases kodus, kus ma saan terrassiust lahti hoida, ilma, et mõni karvane tont sisse astuks ja mulle tuppa häda ei teeks.

Ma rääkisin, et kui pelletkamin paigaldatud saab, et siis tahaks esikut ka natsa remontida eks. Nüüd paistab, et pean kogu selle trepivaiba üles kiskuma, sest noh, ega ta oli enivei kõige odavam mingi pruun jura, mis sinna klammerdatud sai paar aastat tagasi ja hea ta enivei välja ei näe, nüüd tuleb mõelda, et mis siis selle trepiga üldse teha. Kindlasti oleks kõige ILUSAM variant lasta ehitada uus trepp, aga kuna ma ei taha isegi mõelda, palju selline asi maksta võiks, siis ma sellest isegi ei unista. Seega on kaks varianti, et lihvida ja värvida olemasolev ära, või siis katta uue vaibaga.

Vaiba plussiks on see, et lastega tundub vaipkate kuidagi ohutum, et kui keegi alla kukub, siis veits “pehmendab”. Kuigi meil pole siiani keegi veel alla kukkunud, aga noh.. Igaks petteks. Teiseks oli trepiosa enne soojendamata ja seetõttu oli trepp jube külm. Vaip aitas sellele probleemile ka kaasa. Aga no ENAM ma seda kuradi kusest ja rõvedat vaipa ei soovi näha ka, nii et andke nõu, mis teie selle trepiga teeksite? Kas paneksite uue vaiba, arvestades, et enam nii külm ei ole? Värviksite vana ära? Kui palju üldse uued trepid maksavad? Kuidas kõige tõhusamalt kassi kägistada? Mis värvi mu uus trepp olla võiks?

Kurat, ela nagu kusilas – kuna õues sadas, siis ma ei saand hommikust bardakki ka ära pesta. St pesta saaks, kuivatada poleks kuskil. Mul muuseas on pesumasin + kuivati, aga sellega saab asja kuivaks siis, kui paned 5-6h kuivatusprogrammi :D Krt, uut pasumasinat oleks ka siis vaja või?!

Ma olen nii vihane ja kuri, et googeldan juba erinevaid kasside kägistamis/nülgimis variante, aga õnneks on sõbrannasid, kes ütlevad, et kuule, kui sa tahad, siis me võtame Mari endale külla mängima. Saan koos Lendega siin kusilas edasi juurelda, et mida teha.

Ja kui keegi julgeb mult nüüd küsida, et kas mu KÜMME AASTAT VANA kass on üldse kastreeritud, siis ma panen endale kohe paela kaela. Ma võin lollakas olla, aga nii loll ma ka ei ole, et laseks õues käival isasel kassil rahumeeli kassipoegi toota, ausõna.

Ok, teen mõned pildid oma kuse-esikust, et te näeksite, mis seis seal on. Arvestades, et ma tahan enivei seal remontida, võite värvinõu anda ka, et mida te kuhu paneks. Kas ma oleksin segane, kui loodaksin, et ma saaksin 1000€ eest kogu esiku+ trepi korda? Eriti kui ma tahaks esiku sisse arvestada uued siseuksed ka…?

Muuseas, need kaks alumist vaibajuppi said ka omal ajal selle pärast ära võetud, et kass need täis lasi. Siis okei, stressile oli põhjust – ma olin endale 4 hoiukassi koju lohistanud. Nüüd on kustud u 4-5 alumisele vaibaga kaetud trepijupile. GREAT!

See vaheesik on kusehaisune ja rõve enivei. Kui me kunagi remonti tegime, siis selle värv sai valitud nii, et mis poes soodukaga oli :D oli suvakas punane ja sellega siis värvitud saigi. Vaheuks on vana ja nadi…

Kapp tuleks ka üle värvida, just tundsin sealkandis ka kusehaisu.

Ma lähen ausalt hulluks!!!

 

tere hommikust!

Kardo läks eile sõpradega Elvasse, ma jäin lastega koju konutama. Päris mõnus oli, tsillisime aias ja mängisime kolmekesti ilma suuremate vaidlustega. Neid ikka aeg-ajalt tekib. Näiteks läks Mari ükskord super närvi, kui ma ütlesin, et ma füüsiliselt ei saa tigu nagu beebit hoida…. Uskumatu ikka, mida need lapsed välja suudavad mõelda ja mille peale solvuda.

Ahjaa, esimest korda suutis riidest mähe öösel lekkida. Süüdlane olen mina ise, sest ma miskipärast mõtlesin, et ma panen ainult ühe sisu sisse, mitte kaks, nagu ma muidu alati panen. Muidu on suva, voodipesu masinasse ja asi ants, aga kui siin ilmas on midagi, mida ma vihkan kirglikult, siis on selleks voodipesu vahetamine. Need tekid on alati nii suured ja udja siis seda kotti sinna teki peale. Pfft, see on alati Kardo töö olnud. Samas oleks Kardo kodus, poleks ka mu voodi pissine, sest tema oleks kindlasti kaks sisu mähkmesse pannud, nii et süüdistada on siiski ainult ennast ja karistuseks saabki siis see võrratu voodipesu vahetus.

Mul oli täna plaan jälle väike koristustiir teha, paar blogiasja tahavad ka tegemist, aga see kõik peab jääma lõunaune ajaks, sest  praegu sain ma pool tundi rahu vaid selle pärast, et nad hakkasid telekast lastelaule vaatama ja tantsima. Kaua nad seda enivei teha ei viitsi, mistõttu ma pean siin kohe klounaadi tegema hakkama.

Lõpetuseks – ma olen öelnud, et mul on Taxify arve üldiselt mitu-mitu-mitu sotti eks. Ideakas variant, kuidas see taandada 11€ peale – vaheta maksevarianti. Enne sain iga kuu lõpus suure arve ja surin seest, nüüd panin nii, et iga sõit läheb kohe kaardilt maha ja palju parem on elada, nagu ei kuluks üldse! :D Imeline kokkuhoiunipp, eks.

Ps! Taxify saadab oma arveid NÕUE nime all, huvitav, miks? Arve kõlab palju paremini. Iga kord kui ma selle NÕUE NR 7363663 saan, siis mulle tundub, et see oleks nagu mingi ähvardus tasumata jäänud teenuste eest vms :D

 

mulle ei meeldi!

Teate, on mingid asjad, mis ajavad mul ühe silma tõmblema. No umbes nii:

Kadrioru lõbustuspark! Käisime seal võttepäeval, et lastel oleks tore mängida. Kas oli? No… Esiteks jooksis Mari kuskile kohe turnima, mille poole tunni pilet oli 3€. Kõikide asjade piletid olid vist 3€, aga mõtlesin, et okei, paarile asjale võib ju minna, kui juba seal olime. Park oli inimtühi. Öeldi, et Lende samasse kohta minna ei või, kus Mari on. Seega oli variant lasta tal seal ukseaugu ees nutta, või minna temaga pargi taha asuvasse mänguväljakule. Valisin viimase variandi. Seal on ikka suuuuuuuur ja äge väljak, kõigele lisaks veel tasuta. Mõne aja pärast ühines meiega Mari, ju siis ei olnud see turnimisala üksi nii äge miskit.Enne ära minekut soovis Mari siiski nende traksidega hüpata. Teate küll, need on igal pool. Mari on ennegi Vudilas ja Vembu-Tembumaal nendes karanud, seekordne kogemus oli muidugi omaette tera. Paduvenelasest neiu, nii tülpinud nägoga, nagu keegi oleks sundinud teda relvaähvardusel sinna tööle minema.

“Jalanjõu võta jära!” ütles ta tuimalt Marile ja viipas ta batuudile. Pani talle traksid selga ja ütles: “Seisa kjeskel!”.

Iga kord, kui Mari kaldus hüpates natukene ette või taha, või ei maandunud täpselt batuudi keskel olevale ristikesele, vajutas see tülpinud neiu nupust Mari allapoole, et ta enam hüpata ei saaks ja hüüdis: “STOP!”. Ehk siis… see paar mintsa kestev hüppamine oli enamasti seismine ja ootamine, sest lõbustuspargihitler teda pidevalt kummist alla lasi, nii et hüppamine võimatu oli.

Ma saan täitsa aru, et reeglid on reeglid ja ei saagi lasta seal lastel imevigureid teha, aga Mari tõesõna lihtsalt tahtis üles-alla hüpata, lihtsalt iga kord ei maandunud sentimeetri pealt ristikesele ja õhus ikka tasakaalu kadudes võid väheke ette või taha kalduda. Pfffft, nii ebameeldiv kogemus, et IIAL ei läheks enam sinna. Ei soovita teistelegi.
Herilased. Noh, vaevalt, et nad kellelegi meeldivad, aga ma ei mäleta küll, et nad eelnevatel aastatel NII pinda käinud oleks. Ma muuseas pole siiani elus nõelata saanud, aga mu lapsedki juba on ja see on mulle väga palju ärritavam, kui ise laksu kirja saaks. Eriti haige on see, et okei, ma saan aru, et kui ma söön, et nad tulevad noolima, aga need krdi lollakad tiirutavad ümber ka siis, kui ma nt lauda värvisin. Mida nad tahavad? Lähedusevajadus või?! Igatahes olen mina, kes ma üldiselt iial mingisuguseid putukaid ei tapa, neid rõõmuga lömastama hakanud. Vastikud väiksed sumisevad tondid!
Et autokoolis on üks automaatkäigukastiga auto katki ja see nädal ei saanudki sõitma. Samas noh, mitte, et mul oleks aega olnud rohkem kui homme heal juhul tunnike. Kõik päevad on nii tegemisi täis, et tänagi lahkun kodust 10.30 ja jõuan tagasi umbes kaheksa paiku, kui hästi veab.
Et ma pole ikka viitsinud uuesti Nõmme linnaosavalitsusse minna ja uurida, et mis värvi ja mismoodi me maja edasi kõpitseda võime. See trepiosa tuleb puidust ja kollane, aga kas ülejäänud maja ikka peab 100% krohvitud olema? Ehk võime ikka laudise ka panna? Kui ma 2-3a tagasi uurisin, siis öeldi, et ei või, sest elame poolmiljooväärtuslikul tänaval, aga öeldi ka seda, et uuest aastast lähevad seadused leebemaks selle suhtes. Uus aasta on ammu käes ja meie tänaval on näiteks üks laudisest JA kollane maja, ehk see on argument, et me sobiksime siia kenasti.
Remonditeemal jätkates. Mind häirib see, et mul pole mingit “sisekujundus” silma. Et kui trepiosa on kollane ja seal on kaks ust – välisuks ja trepialuse panipaiga uks, siis kas need peaksid olema a) pruunid, b) kollased, c) punased, d) valged? Jeesus, ma ju ei tea, mis sobiks! Kui ma aega leian, siis ma näitan teile maja üldpilti ja ustenäidiseid, saate mul aidata valida. Mitutuhat pead on ikka parem kui üks :D
Olen avastanud, et ma siiralt vihkan järgnevaid sõnu nagu PLIKA.. Öäkk, nagu mingi räpane aguliplika, kes on kaetud tahma ja väljaheidetega. Veel on ebameeldiv sõna “kangesti”. Ma isegi ei tea miks, sest mu vanaisa kasutas seda mega tihti, aga see vb kõlabki mulle, et jah.. vanaisa :D Jubedate sõnade hulka läheb ka “irw”. Kes veel seda kasutaks? Või no, keegi vast ikka, sest muidu ma ei peaks siin vinguma, et räme sõna.

Kuna ma olen mitu päeva neid mõtteid oma peas kedranud, siis mulle tundus, et neid asju on rohkem, aga vist ei olegi ja sain südamelt ära halatud. Aitäh, et kuulata viitsisite.

Lõpetuseks pilt minust eile ämma pealt herilast tolmuimejasse tõmbamas.

munandijäätis, varjupaik ja koerakasimine

Ma alustan seda postitust sõnadega: armas taevaiša, anna mulle jõudu, et see postitus lõpuni kirjutada, enne kui ma jalapealt maha suren.

Ok, sellega on nüüd ühel pool, saab kirjutama hakata, ilma et surma kartma peaks.

Seega, täna oli loomapäev. Jep, filmisime üles eelviimase “Malluka suvi” episioodi, millest tuleb looma-eri. Ehk siis alustasime oma päeva kell 10 sellega, et Kardo ja My ehitasid Lotte kuuti ja mina tegin Lottele jäätist. Ausalt, tehke teie oma koertele ka, nii palav on ja neile täiega meeldib, tõesõna.

Põhimõtteliselt on vaja vaid koeramaiustusi ja vett. Paned kuskile kaussi/taldrikule maiused, valad vett peale ja paned sügavkülma. Paari tunni pärast on “jäätis” valmis ja koer saab ennast jahutada. Meie maiusteks olid munandid, kopsud ja mingid maksaga maiused. Lotte kiitis heaks.

kui midagi selgusetuks jäi, võite mulle helistada :D

Kuna õues on nii palav ja Lotte ajab karva nagu metsaline, siis oli järgmine käik PetCitysse, kus Lotte sai “hooldust“. Ehk siis pestud, kammitud ja kasitud. Kõrvad tehti puhtaks ja küüned lõigati ära ja üldse näeb ta meil nüüd väga glamuurne ja hoolitsetud daam välja. Sai kiita ka, olla väga tubli olnud esimese korra kohta, aga no eks te näete ise saatest rohkem, mismoodi see kõik seal toimus.

Kui enda koer kasitud sai, siis võtsime suuna Paljassaare poole ja käisime sealsete Varjupaigaelanikega jalutamas. Teate, mis on eriti äge? Et seal on praegu ainult 14 koera! Ainult 14 koera, kellele oleks oma päris inimest vaja ja siis olekski KÕIGIL oma kodu. Me palusime jalutamiseks mõned isendid, kes ehk veidi promo vajaksid, osadele on seal huvilised olemas, aga meile jalutada antud kaks koera on vanakesed ja selle pärast vist mitte nii tahetud. Nad olid nii-iii-ii nunnud, et no pliis keegi pakkuge neile kodu, pretty please!

Väike Käbikene ja tandemtiim jalutajaid.

Käbikene (LINK) on umbes kuu aega tänavalt leitud, kuid väga-väga sõbralik. Vanust on tal jah, üle kümne aasta, aga minu meelest sobiks ta ideaalselt kellegi vanavanematele mõnusaks koeraks, kellega mõnikord aeglaselt ringe lonkida ja kelle armastust nautida. Ta on seda ääreni täis!

Ps! Ma mainin ära, et tegelikult Mari üksi koera jalutada ei saanud, see ei olnud lubatud. Pildid tegime seistes ja hiljem pidi ta leppima, et mina või Kardo temaga koos rihma hoiaks. Kuigi ega see Käbikene küll suurt midagi tõmmata ei jaksaks, vaata kui pisike ta on :)

Raffi (LINK) on suurem koer, aga samamoodi väga sõbralik ja ei kiskunud jalutades kordagi, lonkis viisakalt sinna, kuhu soovisime. Samamoodi tänavalt leitud vanur, kes on aga väga viisakas ja otsib kohta, kus oleks oma inimene ja mõnus pesa, kus vanuripõlve pidada. Tahate näha, kui õnnelik Raffi oleks, kui ta endale OMA kodu leiaks?

NII laialt naerataks iga päev!

Siis sai kell juba viis ja mul hakkas kiire. Nimelt olin ma lubanud ühe pisipoisi kuuenda elukuu täitumist jäädvustama minna. Kuna peres oli ka suurem laps, kutsuti Mari ka kampa, et ta nii kaua suuremaga mängida saaks. Tunnikesest sai sujuvalt kolm, mina pildid tehtud, lapsed korralikult mürada ja umbes kaheksa paiku jõudsin mina ka otsaga koju tagasi.

Kardo ehitab ikka veel kuuti (okei, ehitatud ta juba sai, nüüd ta VIIMISTLEB, tahate making of pilte ka näha?) ja mina mõtlesin, et ma pean ruttu blogima. Ma tahtsin tegelt juba eile õhtul kirjutada, aga eile oli ka nii palju tegemist ja nõnda ma ei saanudki teile halada teemal, kuidas Kadrioru lõbustuspark on umbkeelsete reeglinatside pärusmaa ja kuidas ma sellega nagu ÜLDSE rahule ei jäänud, aga noh, ei jõudnud ennast isegi mitte liigutada. See on see, kui alustad päeva mega vara ja päev läbi ringi jooksed. Igatahes ma luban, et ma kurdan selle krdima lõbustuspargi üle mõni teine päev, sest vaikida ma ka ei saa, liiga nadi kogemus. Aga kui ma tänast kirja pannud poleks, siis poleks seda iial juhtunud, sest homme on jälle varakult võtted ja ega homnegi varem lõppe kui täna.

Okei, ma töötlen veel sünnipäevalapsest paar pilti emale ära ja lähen viin oma präänikud magama, enne kui ma ise ka siia arvuti taha ära vajun. What a day!

minu lemmikud soodsad ilutooted

Ma muidugi väga palju ilublogisid ei loe (kas üldse mõnda loen?), aga nii palju kui olen peale sattunud, siis need soovitatavad tooted on alati mingid miljonieurised Diori tooted ja olgem ausad, ma ei soetaks neid nagunii. Samas kui olen peale sattunud mõnele hea hinnaga soovitusele, siis olen pea alati järele proovinud ja enamasti ka rahule jäänud. Kui ei ole, siis pole ka kahju, sest noh, ei olnud ka palju kulutatud.

Kuna alustasime hiljaaegu Iluversumiga koostööd, lubasid nad mul enda ilukraami varud üle vaadata ja puuduoleva kingituseks saata. Kui ma oma valiku ära teinud olin, naersin ise ka, et ma oleks nagu lihtsalt nende kõige odavamad tooted üles loetlenud, aga no tõepoolest oli palju hädavajalikku just otsa saanud ja minu lemmikud kenasti esindatud olid, ei pidanud ma vajalikuks küsida kallimat kraami lihtsalt selle pärast, et SAAB, sest elu on mulle näidanud, et kallim ei ole alati parem. Ja täna ennast valmis sättides tulingi mõttele, et näitan teile oma ilulemmikuid, mis tõesti taskukohase hinnaga ja minu meelest väga head. Ehk saab keegi kah mõne uue soodsa lempari!

Kõik tooted ei ole iluversumist tellitud, aga panin sellegipoolest kõik kokku, mis ma siin ikka jupitan neid asju, et mis ühest ja mis teisest kohast soetatud. Vaadake, minu ilukraam! Ma praegu mõtlen, et mis see kõik kokku maksta võiks? Issand, ma ei oska arvutada, aga no ma luban, et kõik on odav :D!

Siin on siis minu igapäevane arsenal näha. Okei, kõike päris iga päev ei ole vaja kasutada, aga kuna piisavalt tihti ja need tõesti aitavad, panin need siia ka kenasti pildile. Alloleval pildil siis mina tunnike tagasi nii, nagu jeesus mind siia ilma lõi. Või allah, või muu taevaisa, või minu vanemad või mis iganes variant kellelegi sobib. Mul sõbranna just naeris, et ma kõlan alati postitustes nagu paduusklik, aga ma tegelt ei ole, mulle lihtsalt meeldib sõna taevaisa… Igatahes, selline ma olen. Juuksed tahaks pesu ja nägu tahaks meiki, aga käraks häda pärast nii kah.

Kui kogu see kupatus näkku ja pähe saab, siis on tulemus selline, kõlbab rahva sekka minna küll.

Esiteks Maximast ostetud niisked salfakad. Maksavad üldiselt 0.99€ euri, aga mõnikord alega isegi 0.75€. Ei ole vist asja, mida ma nendega ei teeks. Laste kleepuvate käte puhastamisest, kuni tagumendi pühkimiseni. Kodus tõmban nendega tolmu ja puhastan lauamatte, mida lapsed läbustavad ja endal puhastan nägu kah. Jõudsime lõpuks sinna ilukategooriasse. Mul on olnud neid “päris” meigi eemaldamiseks mõeldud salfakaid ka, aga minu meelest töötavad need sama hästi ja on mitu korda odavamad, seega olen nende peale jäänud. Isegi ripsmeka võtavad suurema hõõrumiseta maha, seega mina olen rahul. 

Lõhna olemasolu pildilt ei tuvasta, aga see on tõesti ÜLI hea parfüüm, mille hinnaks on ainult 20,90€ (LINK). Tegemist on Lanvini lõhnaga, milleni ma ise jõudsin tänu lugejale. Nimelt kiitis keegi kommentaariumis enda sirelilõhnalist parfüümi ja mina, suure sirelifännina, tahtsin ka. Kahjuks lugeja soovitatut sai vaid kuskilt kataloogist tellida, mida mul ei ole ja see tundus nii keeruline, mistõttu ma googeldasin edasi, et milliseid sirelilõhnalisi variante veel eksisteerib. Jõudsin omadega leheni, kus saad otsingusse panna soovitud lõhnanoodi ja leht ise pakub sulle erinevaid variante – SEE lubas, et Eclat d’Arpege Lanvin on just see, mida ma tahan. Ma ei pidanud pettuma, ongi! Ma peale tellimuse esitamist veel mõtlesin, et äkki oleks pidanud Elisabeth Ardeni White Tea võtma, sest ma leidsin kodust selle testeri ja see on ka üli hea, mida võin ka soovitada. Aga see on pea 12€ soodsam ja täna räägime soodsast ja heast. Seega just see on hetkel mu lemmikparfüüm, mille kohta olen ka palju komplimente saanud.

Järgmine toode on pärit Lushist ja ma olin pikalt kahe vahel, et kas see on odav või mitte. 9€ maksis, aga arvestades, et see nii kaua kestab ja tõesti aitab, siis panen ta ikka siia listi kah. Mul endal lähevad huuled nii tihti kuivaks ja kooruvad, siis ma hakkan neid närima ja lõpuks näen välja nagu mul poleks poolt nägu. See aga lõhnab (ja maitseb) mega hästi ja koorib nii mõnusalt huuled ära, et saaks kenasti huulepulka kasutada. Mulle meeldivad väga matid huulepulgad, kuid nende kandmiseks peavad huuled üsna korras olema, muidu on kole. Samas ehk oleks veel soodsam lihtsalt suhkru ja mee seguga plätserdada, see ju puhta tasuta. Mugavus maksab ka midagi ja kes ise seda segu kokku keerata ei viitsi, siis see Lushi koorija on tõesti hää.

Kuivšampoon on minu sahtlist asendamatu toode. Kes ennnast ikka pesta tahaks… Mul lähevad juuksed nii ruttu luduks ja veits rasvaseks, et ma peaks teoorias iga päev pead pesema, aga ma ei taha. Seega olen alati teisel päeval kuivšampooni kasutanud, et inimene olla. Ma olen neid igasuguseid kasutanud, aga lõpuks jõuan ikka Batisteni tagasi, maksab alla viieka (LINK). See lihtsalt on minu meelest nii hea survega ja koostidega, et tõesti visuaalselt on juuksed puhtamad ja kohevamad. Kuigi see konkreetne sobib eriti hästi heledatele juustele, ma pean natsa harjaga üle käima, et juuksed hallikad ei oleks. Aga mulle nii meeldib ja ostan endale ikka ja jälle uue, olenevalt sellest, mida Selveris parasjagu saada on.

Erinevaid ripsmekaid olen ma ka küll ja veel proovinud, aga kui rääkida tavalistes poodides müüdavatest tuššidest, siis just see Lash Sensational on kõige kindlam valik. Ainuke asi, et mida kauem sa seda kasutad, seda paremaks see läheb :D Imelik, aga nii on. Mul nüüd mingi nädal kasutuses olnud ma olen sellega rohkem kui rahul. Maksab 7.90€ (LINK).

Nagu ma ütlesin, mulle meeldivad matid huulepulgad. Ma olen oma klassikalist punast Adenit siin nii palju kiitnud, et ma mõtlesin midagi uut näidata. Nimelt otsisin ma ammu endale nude huulepulka ja olin valmis isegi kuskilt mingi 25€ eluka ostma, aga see kadus postis ära ja sain raha tagasi. Siis leidsin Dermosili kodukalt ühe (LINK) vaid 4.90€ eest ja proovisin järele. I love it, ausalt! Ta pole päris 100% nude, aga selline pruunikas, punakas, minu huuletooniga üsna sarnane, seega mulle meeldib ja sobib.

Milline glamuurne tootepilt, eks? Ma olen topsikese kaane kuskile sahtlisse lohakile jätnud ja kuna selle posti kirjutamine on sahtli koristamisest eespool, siis leppige palun selle pildiga. Tegu on ArtDeco kulmupuudriga, mille ma sain umbes poolteist aastat tagasi ja nagu näha, jätkub teda veel vähemalt viieks. Toon number viis, maksab Kaupsis praegu 4.70€ (LINK).

Beautyblenderid on RÖÖVIMINE! Reaalselt ma ei saa aru, miks nad maksavad mingi 17-18€ ja kui sa mõtled, et oleks nagu seda väikest nuustikut pesta ka vaja, siis saab osta selleks mingi hirmkalli seebi, et kombo saab kätte u 22€ eest (leidsin siit). Päriselt, mina, kui tavakasutaja, ütlen et see on röövimine ja super lamp.

Minu meigikäsn on Iluversumist, maksab 3.90€ (LINK) ja teeb oma töö sama hästi ära. Ma tean, sest mul on päris BB ka ja see on minu jaoks TÄPSELT sama. Spets puhastusseep? Pfff, seep-shmeep! Ma kasutan hetkel suvalist hotellist kaasa võetud seepi :D Sobib iga suvaline seep, et nuustik puhtaks läheks, minu oma läks tänasel pesul katki, peabki suvalise uue sebima. Aga miks seep? Ma enne ka proovisin vedelseebiga puhastada, aga kunagi ei saanud 100% puhtaks, siis Maigret õpetas, et kergelt voolava vee all vaikselt hõõrud seda seebi vastu ja läheb puhtaks. Läheb ka!

Mu eelmine jumekas oli ka soodne, jälle Selverist mingi Catrise’i toode. Muidu hea katvusega, aga kohutavalt kuivatas nahka. Ma muidu kasutan asjad ikka lõpuni, aga no nii hakkas häirima, et vahetasin jumeka kohe välja. Päikse käes ju kohe näha, kuidas nahk ketendab kuskil, isegi kui niisutavat kreemi all kasutasin. Nüüd kasutan hoopis Max Factory jumekat ja see on palju mõnusam. Katab sama hästi, aga niisutab nahka ja ei jäta jumestust… kuivaks. Minu kombineeritud nahale sobib idekalt, hind ka vaid 11.90€ (LINK).

Lõpetuseks midagi neile, kes on hädas ohatistega nagu mina. Üks jumalik lugejas soovitas mulle seda huulebalsamit ja kuigi see haiseb ja maitseb nagu vana tagumik, siis see ausalt AITAB. Ohatis kadus kiiremini ja katkine koht paranes pea ühe ööga. Ma ei saaks olla õnnelikum! Maksab 5.90€ (LINK) ja iga senti väärt!

Vot, selline on siis minu soodne ilutavaar. Kui mõtled, et tahaks ka midagi proovida, siis kui see midagi on saadaval Iluversumis, siis saad koodiga mallukas15 lausa 15% allahindlust. Arvestades, et kõik tooted niigi hea hinnaga, siis saab koodiga kohe ERITI soodsalt ilukraami.

Rääkige, mis on teie iluarsenalis miski, mis on hea hinnaga ja tõesti ka hea toode. Lisaks võite teada anda, mis teile kõige rohkem huvi pakkus minu listist, sest ühele teist saadab Iluversum üllatuskoti Malluka lemmiktoodetega :) Kes tunneb huvi soodsate ilutoodete vastu, võivad olla ka nende FBi sõpsid (NÄE, SIIN!), aga see osa kohustuslik ei ole!